www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 15 Sept, 2019 17:29

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 9 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: (Osaline) mobilisatsioon 1939
PostitusPostitatud: 21 Apr, 2009 1:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
Viimasel ajal on mõned tegelased asunud ekspluateerima 1939. a (osalise) mobilisatsiooni teemat. On ilmunud paar ajaleheartiklit (Kunnas, Käro). Eesti ei kuulutanud septembris 1939 välja osalist mobilisatsiooni, mis olevat olnud viga ja viinud raskete tagajärgedeni.

Kunnas (http://www.epl.ee/artikkel/459816):
Tsiteeri:
Eesti juhtkond sai Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungilepingust ning Eesti jäämisest Nõukogude Liidu huvialasse teada ilmselt juba augusti viimastel päevadel. Seega ei saanud edasised sündmused olla ootamatud. Esimene võimalus alustada varjatud mobilisatsiooni reservväelaste kutsumisega kordusõppustele avanes kohe pärast Teise maailmasõja algust. Leedu ja Läti talitasid just nõndamoodi. Teine, viimane võimalus mobilisatsiooni alustamiseks oli 18. septembril, pärast Nõukogude vägede sissetungi Poolasse. Paraku ei astunud Eesti ühtegi sammu sõjaaja relvajõudude mobiliseerimiseks. Eesti valis „hääletu alistumise” tee.


Sellest kõigest jääb mulje justkui oleks mobilisatsioon (kasvõi osaline) olnud midagi väga olulist, mis võinuks muuta nii mõndagi. Arusaamatuks jääb küll, mis oleks võinud muutuda? Nõukogude Liit oleks loobunud oma agressiivsetest plaanidest? Aga Soome ometi teostas mobilisatsiooni, kuid rünnakust see ei päästnud.

Mis puutub Leedusse ja Lätisse, siis Läti otsustas osalise mobilisatsiooni - 13 000 meest - 11. septembril. Mobiliseeritud väeosad paigutati enamasti Läti-Poola piiri äärde, esmajoones peeti silmas Läti territooriumile sattunud poolakate interneerimist. Teisalt oli ka tegu demonstratsiooniga Läti avalikuse rahustamiseks. (Sõja ja rahu vahel, lk 364)

Leedu kuulutas osalise mobilisatsiooni välja 17. septembril; ametlikult põhjendati võimaliku vajadusega poolakaid interneerida. 25. septembril otsustati mehed demobiliseerida. (Sõja ja rahu vahel, lk 363)

Kui välisriikide diplomaadid pöördusid Eesti juhtkonna poole küsimusega, miks Eesti ei mobiliseeri, siis vastati, et vajadusel võib mobilisatsiooni teostada 24 tunni jooksul. 2. septembril arutas valitsus mobilisatsiooni küsimust, kuid seda ei peetud vajalikuks. (Sõja ja rahu vahel, lk 219, 364)

Jääb selgusetuks, miks oli Eesti viimane võimalus varjatud mobilisatsiooni alustada 18. septembril, nagu Kunnas väidab. Miks mitte 19. septembril või hiljem?

Käro (http://www.epl.ee/artikkel/464880):
Tsiteeri:
Kui 1. septembril algas Saksa-Poola sõda, kuulutas Eesti välja neutraliteedi. Et aga neutraliteedil oleks mingi mõte, peab riik olema valmis seda ka kaitsma.

Sõdiva riigi seisukohast vaadates on vähe kasu mõne strateegiliselt tähtsa asendiga riigi paberil väljakuulutatud neutraliteedist, kui vaenlane võib sealt lihtsalt läbi jalutada.

Seega, kui septembri alguses kogunesid Eesti naabrusse suured sõjaväed ja Eesti jättis oma sõjaväe suurendamata, siis tekkis olukord, mida tänapäeval on saanud kombeks nimetada „julgeolekuvaakumiks”.

See on üsnagi piltlik kirjeldus, sest selline vaakum otsekui imeb võõra sõjaväe kaitsetule territooriumile


1) Jääb selgusetuks, mis on siin pistmist "sõdiva riigi seisukohaga"? NLiit, kes oli ainuke reaalne oht, ei olnud septembri alguses sõdiv riik.
2) Vist antakse mõista, et kui sõda lahti läks ja Nliit oma vägesid suurendama hakkas, samas kui Eesti ei suurendanud oma vägesid, siis Nliit vaatas, et näe - kutsuvad "läbi jalutama"! Ja sellepärast siis hakkaski Nliit Eesti vastu sõda ette valmistama ning esitas baaside lepingu nõude.
3) Sellest peaks siis vist järelduma, et Eesti osalise mobilisatsiooni korral oleks Nliit ära kohkunud.
4) Pealegi vist arvatakse, et kui osalist mobilisatsiooni pole välja kuulutatud, siis võib igaühe arvates "vaenlane" sellest riigist lihtsalt läbi jalutada. Nagu sellel riigil ei eksisteeriks sõja- ja mobilisatsioonikavasid "läbijalutajate" vastu...


Tegelikult oli olukord selline, et Eestil ei olnud tõepoolest tõsist vajadust osalist mobilisatsiooni välja kuulutada. Esiteks Eestil polnud ühist piiri Poolaga, nagu oli Lätil ja Leedul. Teiseks oli ilmne, et Nliidu kavatsused ei sõltu sellest, kas Eesti mobiliseerib nüüd 10 000 meest või ei mobiliseeri. Kui Nliit on huvitatud sõjast, siis ta viib selle sõja ka läbi, hoolimata sellest, kas Eesti teostas eelnevalt osalise mobilisatsiooni või mitte. Kui Nliit on huvitatud näiteks baasidest, siis asub ta seda nõudma hoolimata sellest, kas Eesti on teostanud osalise mobilisatsiooni või mitte.

Eesti mobilisatsioonikava nägi ette maaväe lahinguvalmiduse saavutamist 3 ööpäevaga. Katteväeosad pidi välja astuma hiljemalt 6 tundi pärast mobilisatsioonikäsku. (Sõja ja rahu vahel, lk 212, 439.)

Eesti poliitika oli vältida sõda Nliiduga kui just seda otseselt peale ei suruta (see tähendab näiteks, et Nliit ründab ootamatult).

Baaside läbirääkimiste ajal oli Eestil samamoodi võimalus mobilisatsiooni teostada, aga seda ei tehtud, kuna kardeti, et Nliit võib vastuseks koheselt rünnata. Siiski arvestati võimalusega, et Nliit võib kõigest hoolimata rünnata (ükskõik siis, kas hoolimata baaside läbirääkimiste tulemustest või siis läbirääkimiste läbikukkumise tõttu).

Sõja ja rahu vahel, lk 219-220: Pärast NLiidu nõudmiste teatavaks saamist andis Laidoner väeosadele korralduse lõpetada väliõppused ja koonduda alalistesse asukohtadesse. Katteväeosad pidid olema valmis vastava käsu saamisel kattekava teostamiseks, kaadriväeosad mobilisatsiooni läbiviimiseks. 27.09 korraldusega alarmeeriti kõik staabid ja sõjaväe asutused ning kästi valmis olla kattekava rakendamiseks, mobilisatsioonikäskude vastuvõtmiseks ja edasiandmiseks. Samal ajal andis Laidoner nn operatiivkäsu nr 1, mis 28.09 hommikul edasi anti. Selles olid juhtnöörid diviisidele, merejõudude juhatajale ning õhukaitse ülemale juhuks, kui Nliit alustab sõjategevust. Kin-lt Reek viis dokumendi lennukiga samal hommikul 1. ja 2. diviisi ning andis isiklikult üle. Samuti kontrollis ta väeosade valmisolekut. 27.-28.09 pikendati merekindluste ajateenijate teenistusaega ja reservlaste kordamisõppusi.

Kattekava tegevusse ei rakendatud, selle asemel tehti nn ooteaja ettevalmistusi, et vastava käsu saamisel kiiresti piirikattele asuda. Laidoneri korraldusel püüti kokkupõrke ohtu vähendada: keelati tulistada Nliidu lennukeid, kästi olla ettevaatlik piiril. Sõjategevust võis alustada vaid ülemjuhataja korraldusel. Kallaletungi korral ja side puudumisel tuli alustada tegevust kattekava kohaselt. Väeosad jäid kasarmutesse häirekorda, sõdurid magasid riietes, püssid voodi kõrval. Kattepositsioonidele (eelkõige Narva sillapeale) paigutati välivahtkonnad, raudbetoonpunkrid seati võitlusvalmis. Valmistati ette komando- ja vaatluspunkte, kontrolliti sidevõrke, seati valmis sildade õhkimise laenguid. Soomusrongirügemendi vedurid Tapal pandi auru alla. Kaadriväeosades tehti ettevalmistusi mobilisatsiooni läbiviimiseks. Tegeleti ka laskemoona ümberpaigutamise ja hajutamisega. Häireseisukord lõpetati mõni päev pärast baaside lepingu sõlmimist.


Eesti juhtkonnale võib ette heita näiteks seda, et jättes teostamata osalise mobilisatsiooni kasvõi katteväeosadesse, suurendasid nad tõenäosust, et Nliidu ootamatu rünnaku korral on katteväeosad viletsamas seisus. Kasvõi vähemalt katteväeosade täiendamine poleks ju tükki küljest võtnud.

Teisest küljest aga ilmselt ei peetud tõenäoliseks, et Nliidu rünnak saab tulla niivõrd ootamatult, et ettevalmistusi ei jõutaks vajadusel teha.


Küll aga ei näe põhjust arvata, et mobilisatsiooni mitteteostamise põhjuseks septembris oli "olukorra totaalne valesti hindamine", mis "tõi kaasa selle, et riigi lõpp oli kiire" (Käro). Jääb pealegi arusaamatuks, mismoodi see kiire lõpu kaasa tõi? 1939. aastal Eesti riik ära ei lõppenud, vaid venitati kuni 1940. a juunini välja.


Viimati muutis Reigo, 21 Apr, 2009 2:29, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Apr, 2009 2:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 29 Juun, 2007 2:50
Postitusi: 539
Tsiteeri:
Arusaamatuks jääb küll, mis oleks võinud muutuda? Nõukogude Liit oleks loobunud oma agressiivsetest plaanidest?

Tsiteeritud lõigus ju ei väidetud, et NL oleks mopi tõttu loobunud agressioonist.

_________________
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Apr, 2009 2:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
Selles ongi probleem, et tsiteeritud lõigust jääb arusaamatuks, mis on jutu mõte. Ometi jääb mulje, et jutul just mobilisatsioonist on oluline mõte. ("Paraku ei astunud Eesti ühtegi sammu sõjaaja relvajõudude mobiliseerimiseks"; pealegi on võrdluseks ära toodud Leedu ja Läti). Käisin välja ühe variandi, mida Kunnas võis silmas pidada ja panin küsimärgi taha.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2009 11:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Dets, 2005 16:07
Postitusi: 164
mobilisatsiooni väljakuulutamine Eestis kindlasti oleks NSVLile ärritav ning selle puhul "sõbraliku" idanaabri seltsimehed süüdistaksid Eesti kodanlust sõja provotseerimisest (nagu ka Soomeski: "провокации финлядской военщины"). Ehk teisisõnu mobilisatsiooni väljakuulutamine Eestis oleks võinud olla NSVLi seltsemeestele ettekäändeks tõttama appi allasurutud Eesti proletariaadile.
Mobilisatsiooni läbiviimine 24 tunniga ja 3-ööpäevane valmisoleku realiseerimine on minu arust vähemalt kahtlane. Reservväelaste väljaõppe 30. aastatel Eestis oli suhteliselt nõrk, mobilisatsioonile sarnaseid reservõppekogunemisi läbi ei viidud. Mobilisatsiooni plaan oli ilus ainult paberil. Katteväeosade vastupanu sügistalvel 1939 oleks vastase poolt hiljemalt H+24 murtud ning reservistide kogunemine sõjaringkondades oleks muutunud totaalseks kaoseks. Huvitav on, et 7. jalaväerügement pidi kaitsepositsioonid hõivama ja maasse kaevuma plaanijärgselt ainult vastase vahetu rünnaku korral. Kõige utoopilisem oli kunagine plaan 1. diviisi piirkonnas saata ette soomusrongid, kes pidid vastase koondunud jõude Jamburgi (Kingisepa) suunas laiali paiskama.
Andke andeks vabas vormis esituse eest. Ei ole aega praegust viiteid otsida.
P.S.: tähtis veel lisada, et 1939. aastal Eestis kehtinud määruste kohaselt osalise mobilisatsiooni läbiviimist ei kavandatud, st puudusid vastavad läbiviimise plaanid.


Viimati muutis Igor, 12 Juun, 2009 13:45, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2009 13:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
Tsiteeri:
P.S.: tähtis veel lisada, et 1939. aastal Eestis kehtinud määruste kohta osalise mobilisatsiooni läbiviimist ei kavandatud, st puudusid vastavad läbiviimise plaanid.


Aga põhimõtteliselt, mis takistas olemasoleva plaani raames teenistusse kutsumast vaid osa mehi? Näiteks ainult katteväeosade täiendamiseks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2009 13:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Dets, 2005 16:07
Postitusi: 164
Reigo kirjutas:
Tsiteeri:
P.S.: tähtis veel lisada, et 1939. aastal Eestis kehtinud määruste kohta osalise mobilisatsiooni läbiviimist ei kavandatud, st puudusid vastavad läbiviimise plaanid.


Aga põhimõtteliselt, mis takistas olemasoleva plaani raames teenistusse kutsumast vaid osa mehi? Näiteks ainult katteväeosade täiendamiseks.


peaksid ise ju teadma, mismoodi sõjaväe sisemehanismide värk töötab. Igasuguse mobilisatsiooni toiminguga seonduvad plaanid, juhendid, juhtnöörid, teatised, kogunemise signaalid, kogunemis- ja formeerimispunktid, salajased ümbrikud tegevusjuhenditena ometi. See ei ole üldse lihtne. Kui täpseid juhiseid pole, siis muutub kõik totaalseks kaoseks (kui isegi juhistega võib asi käest väga lihtsalt ära minna).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2009 19:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
Tsiteeri:
peaksid ise ju teadma, mismoodi sõjaväe sisemehanismide värk töötab.


Mobplaanist ei tea ma suurt midagi, selllepärast küsingi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2009 20:11 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4670
Kui ma õieti mäletan, siis Läti "osaline mobilisatsioon" toimus vist kordusõppuste sildi all? Kutsuti sisse mõned aastakäigud?

Kordusõppusi suuremas või väiksemas mahus oli ka Eesti korraldatud. Nende ettevalmistamine on muidugi aeganõudvam, kui mob plaani käivitamine. Aga võimalik...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 24 Juul, 2009 20:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Veebr, 2008 11:34
Postitusi: 641
Asukoht: Tallinn
Alati saab tuua mehi kokku kordusõppuste/erakorraliste õppuste sildi all nii nagu seda Soomlased tegid peale Poola-Saksa sõja algust. Ometigi on nemad ju nii Poolast kui Saksamaast veelgi natuke kaugemal...

Allikas:
Talvesõda.
Ilmunud eesti keeles 2002a.
Autorid Soome ajaloolased A. Juutilainen ja Jari Leskinen


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 9 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt