www.militaar.net

Tahaks teada, kas on Internetis andmed Eesti soomusmasinate kohta?
Mis raamatud saab sellel teemal lugeda?
Tean, et olid iseehitatud, riigipoolt Arsenalis ehitatud, Venemaal soomustatud (Austin), Rootsi oma (L-180 koguses 1 tk .

PS Tankid (Mk V, TKS ja FT-17) ei huvita eriti...

Uuemal ajal ilmunud raamat:
Noormets, Tiit - Eesti soomusmasinad. - Tallinn : Tammiskilp, 1999. - 98 lk. : illustreeritud ISBN 9985-60-692-2.

Omal olemas ning võin kinnitatada, et on ka soomusautodest juttu. Mitte ainult tankidest

Vabadussõja aegsetest soomusautodest olen ka kusagilt lugenud, aga hetkel enam peast ei mäleta peale Lundborgi mälestuste (anti välis-eeestlaste poolt välja millalgi Rootsis ka eesti keeles. Seal oli kõvasti vaeva nähtud kommentaaridega ning võis tõesti olulist infi saada soomusautode kolonnist ning soomusautodest). Ilmselt kirjutati soomusautodest ka Soomusrongide diviisi ajaloos, kuna Soomusautode kolonn allus neile.

Web'is pole palju seda temaatikat otsinud, aga vähemasti üks koht on küll ette jäänud, kus ka Eesti soomusmasinatest veidi juttu on.
http://mailer.fsu.edu/~akirk/tanks/estonia/estonia.htm

loodetavasti abi

See raamat mul on olemas ( autoriks on seal kah Mati Õun), aga tahaks teada veel

Oli mõtte tõlkida vene keeleks ja panna välja internetti, mõhikord tuttavad (vif2ne.ru, armor.kiev.ua jt) küsivad, aga inffi ei ole väljas üldse...

Sel juhul oskan raamatuist soovitada veel vaid
Lundborg, Einar. Soomusautoga Eesti Vabadussõjas : minu rindeelamusi 1919-1920 / tlk. J. Remmelgas. – Lund : EKK, 1968. – 280 lk.

Nagu öeldud - kommentaarid on põhjalikult, nendeks on ka paljude soomusautode tehnilised kirjeldused. Peast ei mäleta, kas muid pilte peale Lundborgi Kalevipoja ka oli. Kalevipojast küll.

Muud trükitud infi pole kahjuks kohanud.

mul on sisse skännitud ühe "soomusronglase" (Irvel teenis) pildikogu, seal oli ka pilte MkV'test Laste Maailma kandis ja FT-17'mnetest õppustel.
kui huvi pakub, otsin üles.

Olen kuulnud, et vahetult enne EKV lülitamist Punaarmee koosseisu Eestisse saabunud Poola tanketid võeti Punaarmee poolt üle ja 1941. aastal olla nende kolonn taganemise käigus kuhugile Läänemaa sohu juhatatud, kuhu need ka jäänud.
Kahjuks ei mäleta enam, kust täpselt see info pärit (tõenäoliselt mingist kirjapandud mälestusest või raadio memuaarisarjast) ja kas neist ka tänasesse päeva mõni osa jõudnud on.
Mingi kuuldus on (seekord kindlalt ühest raadiomemuaarist ca. 5 a tagasi) ka selline, et üks neist masinatest (väidetavalt) olla pärst sõda Läänemaa metsavendadel kasutada olnud ning sinna sohu kuhugile ka jäänud.
Ehk oskab keegi midagi lisada?

nendest tankettidest veel nii palju et kui neid kusagil lõuna-eestis oli nagu katsetatud siis pidid eesti sõdurid kaikaga laiali peksma läti karjapoisse

heitke pilk korra http://www.aviapress.com/viewonekit.htm?TKM-200301
vaadake viimast pilti kui ma ei eksi siis eesti FT-17 tundub et lipud on "sinimustvalged"

(ja vaadake ka pilti kus soomusauto BA-10 ? mingi piiri punkti juures ?)

kas keegi on juhtunud seda raamatut /ajakirja sirvima äkki `?

Kasutaja Vaikal on pisut kokku võtnud ka sellel Vabadussõda kirjeldaval leheküljel, kus on piltidena välja toodud ka näiteks sooomusautod Wahur, Tasuja, Toonela, Wibulane, Kalevipoeg, Vanapagan ning Pisuhänd.
http://www.hot.ee/vabadussoda/auto.htm

Insener Saukas koostas ehitusskeemi ja esimene soomusauto ehitati valmis kolme päevaga. Firma "Federal" 3 tonnise kandejõuga veoauto šassiile ehitati nurkrauast raam ja selle külge kinnitati laevaterase plaatidest soomus. Esimese soomusauto nimeks sai "Estonia".
Järgmine soomusauto Tasuja ehitati Renault veoauto šassiile. Selle raam valmistati puidust ja soomuskate kaevikukilpidest

Tallinna Laevaehitustehases pandi kokku Vabadussõjaajal kaheksa soomusmasinat. Kõik soomusautod olid nii konstruktsiooniliselt kui relvastuselt sarnased. Enamus neist olid ehitatud firma AEC kolmetonnise kandejõuga veoauto šassiile. Ainult Wahur oli ehitatud sama kandejõuga firma Packard ja Estonia firma Federal veoauto šassiile. Auto oli kaheteljeline, nelja täiskummidega rattaga. Ka soomusautode mõõdud olid enam-vähem sarnased. Nende pikkus oli 7,6 - 8, laius 2,1 - 2,4 ja kõrgus 2,9 - 3 meetrit. Auto tühikaal oli ca 7 tonni ja lahingukaal koos täisvarustusega 8 - 8,6 tonni. Soomusautode liikumiskiirus oli ca 45 km/h.

Peale Tallinna valmistati üks soomusauto ka Pärnus. Selle ehitamise algataja oli 6. jalaväepolk, mille koosseisus Vanapagan'aks ristitud soomusauto tegi hiljem kaasa kogu sõja.

Vabadussõja ajal langes Eesti vägede ja meile appi tulnud soomalste kätte ka kolm vastase soomusautot. Soomlastele õjasaagiks langenud venelaste soomusautole andsid soomlased nimeks "Pohjan Poika" ja tahtsid selle Soome viia. Selle plaani ajas aga nurja Eesti 2. diviisi ülem Viktor Puskar, kes soomusauto soomlastelt välja nõudis ja selle vastloodud Soomusautode kolonnile andis. Siin sai sellele nimeks "Pisuhänd". Teistele sõjasaagiks saadud autodele pandi nimeks "Tasuja" ja "Suur Tõll".

Teistele sõjasaagiks saadud autodele pandi nimeks "Tasuja" ja "Suur Tõll".

Tegelikult langes vaid üks neist sõjasaagiks eestlastele: juulis 1919 Eesti soomusautole "Estonia". Eestlased andsid seejärel auto üle Loodearmeele kasutamiseks (laenuks). Auto võeti taas üle Loodearmee lõpuperioodil.

Teine soomusauto langes aga saagiks Loodearmeele 1919. a. 11. oktoobril Jamburgi vallutamisel. Tegemist oli samuti täiesti korras masinaga ja võeti kohe kasutusele. Loodearmee laialisaatmisel läks ka see eestlaste kätte.

Tean, et Õuna ja Noormetsa raamatus on asju pisut teisiti kirjeldatud, ent sellega ei saa nõustuda.

Olgu mainitud, et Loodearmees oli veel kolmaski soomusauto, mis jõudis sinna 1919. a. juuli lõpus koos Vürst Lieveni salgaga Lätist. Tegemist oli mai lõpus Riia vallutamisel saagiks saadud masinaga. Ka see läks hiljem Eestile.

Kui tõsiselt saab võtta Vene - väidetavalt usaldusväärsetest - allikatest pärit informatsiooni, nagu oleks soomlastelt üle võetud endine Pohjan Poikat / Pisuhänd 1919. aasta sügisel punaste kätte tagasi langenud?
Kasutatud on sõna "otbili", mis tähendab nii vallutamist kui tagasi löömist, aga sellises kontekstis, et mõeldud on kindlasti tagasi võtmist, mitte näiteks lahingus tagasi tõrjumist. Võib-olla kusagilt algettekandest pärit viga või vääritimõistmine?
Noormets-Õun mainivad soomlaste kirjanduses esinenud sarnast väidet, aga ei pea seda tõsiseltvõetavaks.
Kui võimalik on, et Eesti pool võis seda varjata? Ja mis põhjusel? Meil polnud sellised asjad nagu eriti kombeks.
Ja mida kujutaks sel juhul endast hilisem Pisuhänd? Teist trofeed? Uut ise ehitatud soomusautot?

Edit: Ja fakt on see, et Pisuhänd oli pisut teistsuguse välimusega kui Pohjan Poika. Tähendab see teist autot või äkki sai mingil ajal kõvasti pihta ja taastamisel ehitatigi ümber?

Viitad ju isegi Noormetsa Õuna "Eesti Soomusmasinad" raamatule, kus vastused enamusel su küsimustele sees

Erinevus Pohjan Poikat ning Pisuhänna vahel oli see, et hiljem ehitati talle kaevikukilpidest torn peale. Mida algselt ei olnud.

Samas raamatus annavad autorid ka vihje, miks nad ei usu seda soomlaste "Panssari" ajakirjas avaldatud juttu. Arhiivis on säilinud ka tema teenistusleht.

Ning ilmselt sealt saadki kõigile küsimusile kõige kindlamad vastused

Viidet säilikule kahjuks lisada ei saa, kuna Noormets-Õun neid ei oma raamatus ei harrasta...

Teab ehk keegi rohkem (kui kirjas Noormetsa Õuna "Eesti Soomusmasinad" )mis sai Arsenalis ehitatud soomus masinatest , kuhu nad jäid , mingis saksa kroonikas oli näha ühte kusagil Paldiski lähedal hävitatud

Vanu Eesti Vabariigi ajakirju sirvides on jäänud mulje, et Eestil oli vähe-
malt 2 kaasaegset soomusautot - vist Rootsi Landswerkid. Üks olevat olnud
Kaitseliidu ja teine politsei valduses. Autod olid kolmeteljelised ja sarnanesid natuke vene BA-10`ga. Soomusautost on pilt ajakirja
"Kaitse Kodu" 1938. aasta jõulunumbris, lehekülg 814.

Mina mälu järele mugandiklubi

kuhu nad jäid , mingis saksa kroonikas oli näha ühte kusagil Paldiski lähedal hävitatud

Oled Sa kindel, et tankiga segamini ei aja Mälu järele mäletan, et Eesti Renauldid vedelesid seal kusagil.

represseritu

Vanu Eesti Vabariigi ajakirju sirvides on jäänud mulje, et Eestil oli vähe-
malt 2 kaasaegset soomusautot - vist Rootsi Landswerkid. Üks olevat olnud
Kaitseliidu ja teine politsei valduses. Autod olid kolmeteljelised ja sarnanesid natuke vene BA-10`ga. Soomusautost on pilt ajakirja
"Kaitse Kodu" 1938. aasta jõulunumbris, lehekülg 814.

Õuna sõnul olevat nad kõik tolle aja kohta head olnud. Arsenali omadsid oli kokku 13, Rootsist oli minu mäletamist mööda 1, võin eksida, pole kusagilt kontrollida praegu. Kuid tasemel olevat nad kõik olnud. Ideaalsed näiteks luuremasinateks.