Kaitsevägi vs Sõjavägi

[hummel]

Oleks selline küsimus, et kas keegi teab, miks muudeti 1930ndatel armee nimetust?
Mille poolest uus nimi parem võis olla ja kelle ideega võis olla tegemist?

[Reserv]

Uus Eesti, 12. veebruar 1937, nr. 43, lk. 4.

Otselinki deale ma paraku anda ei saa.

[Andres]

Mälu järgi oli nii, et 1926. a võeti vastu kaitseväeteenistuse seadus. 1937. a jõustus uus, siis juba - sõjaväeteenistuse seadus. Viimase tekstis asendati eelmises seaduses olnud sõnad kaitseväeteenistus, kaitsevägi, kaitseväelane sõnadega sõjaväeteenistus, sõjavägi, sõjaväelane jne.
Sattusin kunagi üht seonduvat teemat uurides ühele dokumendile, kus seda põhjendati umbes nii, et ühiskondlikku nähtust, mida tuntakse eesti keeles sõja all, pole võimalik nimetada kaitseks, sõjateadust kaitseteaduseks või sõjategevust ainult kaitsetegevuseks. Samuti leiti dokumendis, et nimetused kaitsevägi ja kaitseväelane on liiga ühekülgsed ning nende järjekindlat kasutamist praktikas peeti võimatuks.
Dokumentidest jäi tookord mulje, et initsiatiiv selleks terminoloogiliseks muudatuseks tulenes Laidonerilt endalt. Mu meelest tuldi selle muudatusega välja juba 1936. a lõpul ning põhjendati ülemjuhataja nõudega.
Muide, ka praegu on meil ametlikult Kaitsevägi, aga selle sees ka Sõjaväepolitsei. Kuidas seda seletada?

[Markko]

Muide, ka praegu on meil ametlikult Kaitsevägi, aga selle sees ka Sõjaväepolitsei. Kuidas seda seletada?

Uue kaitseväeteenistuse seaduse loomisel oli alguses küll plaan muuta SP nimetus Kaitseväepolitseiks. Üks põhjendus, miks vana nimi otsustati alles jätta on see, et oleks liialt hakanud meenutama kaitsepolitseid. Teiseks oli sümboolika (embleem) paigas ja eks neid põhjendusi leiab veel

Eks ta üks lohisev nimi oleks ka olnud. Sama nagu Andropovi ajal oli tuhin nimetada Julgestuspolitsei ümber Keskkorrakaitsepolitseiks. Šnitti võeti siis Keskkriminaalpolitseist

[hummel]

Tänud vastuste eest.
Enne sõda tehti keele arendamise vallas läbimõeldud tööd. Tänapäeval on asi pigem lööktöö korras kampaaniates (mille tulemusena siis leiutatakse "taristuid" jms jura), kui ajutegevuses.

Isikliku arvamuse kohaselt on need "sõjaväenduse" keelelised argumendid suuresti kehtivad ka tänapäeval. Lihtsalt neid ignoreeritakse kas rumalusest või teadlikult.
Märksa mugavam oleks rääkida kogu meie militaariast täielikult "sõjaväe" kontekstis. Ei tea, keda selle nö poliitkorrektse alandliku "kaitseväega" lollitada tahetakse? Samal ajal osaleme näiteks välisoperatsioonidel, millel pole puht-kaitsetegevuseotstarbelise armeega nagu väga olulist seost. SS ja Wehrmacht olid ka kaitseotsarbelised eksole. Saksamaa poliitkorrektne kaitseväe nimetus täna kusjuures on mõistetav - juudi kogukond saaks muidu ataki.
Ministeeriumi nimest saan aru, sest on tegemist poliitikaga ja poliitika peakski poliitkorrektne olema. Mis see aga vormikandjatesse puutub, ei tea.
Nimi tekitab vaid tsiviilühiskonnas ja eriti kõnekeeles teatud segadusi.