Teatavasti anti 1934. aastal kohtu alla Kv. staabi ülem kin.major Juhan Tõrvand ning endine kaitseminister August Kerem süüdistusega, et nad olid laevade müügiga seoses korda saatnud hämaraid asju. Mõlemad mõisteti lõpuks õigeks.
Jürjo artikli põhjal jääb ühene mulje, et midagi hämarat Tõrvandi ja Keremi tegevuses tõepoolest polnud ning õigeksmõistev otsus oli tõepoolest õige asi. See on artikli n-ö hea külg. Samas on minu hinnangul artikkel üldiselt ebaõnnestunud selles osas, mis puudutab Tõrvandi vallandamist Kv. staabi ülema kohalt 1934. aasta 7. märtsil enne riigipööret, ehkki ka mina isiklikult eriti ei kahtle, et Tõrvand vallandati, kuna ta ei sobinud riigipöörajatele.
1) Jürjo väidab (lk 1277):
Esiteks tekib küsimus, et kes lisaks Tõrvandile olid need teised isikud, keda taheti nõnda eemaldada? Aga see selleks. Hoopis tähtsam on, et kohtuotsus kinnitab tegelikult vaid seda, et kohus luges tõendeid süüdimõistmiseks ebapiisavaks. Kohtuotsus iseenesest ei kinnita midagi selle kohta, miks see asi 1934. aasta jaanuaris üles puhuti. Jürjo pole millegipärast üldse kaalunud näiteks võimalust, et tegemist polnud mitte konkreetse rünnakuga Tõrvandi vastu, vaid hoopis Pätsi seltskonna üldise rünnakuga Tõnissoni seltskonna vastu (oli ju laevade müük teostatud Tõnissoni valitsuse ajal). Ning Tõrvand ja Kerem olid need, kes oma ametikoha tõttu lihtsalt "tanki" kukkusid. Ja hiljem, märtsis, oli lihtsalt juhuslikult eriti mugav Tõrvand selle skandaali harjal vallandada (Kv.staabi ülema kohuseid ei täitnud ta tegelikult juba alates veebruari algusest, kuna oli antud uurimise alla)."Väidet, et sõjalaevade Lennuk ja Vambola müügi protsessiga kaasnenud pahameeletorm 1934. aasta jaanuaris võimalust kasutades üles puhuti selleks, et riigipöörajatele ebasoovitavad isikud olulistelt riigikaitse võtmepoitsioonidelt eemaldada, kinnitab kõige paremini kohtulik uurimine ja kohtuotsus, mis nii August Keremi kui ka kindralmajor Juhan Tõrvandi 1934. aasta detsembris lõplikult õigeks mõistis."
2) Lk 1264-1265 on Jürjo konstrueerinud kummalise vandenõuteooria. Ta märgib, et 1933. aasta detsembris teatas Eesti saadik Berliinis, et Peruu saadik Berliinis soovib Eestit külastada. Tsiteerin Jürjot:
Jürjo osutab, et seejärel soovitati Eesti Välisministeeriumist, et peruulane saabuks Eestisse koos vastavate ametlike volitustega. Eesti Berliini saadik saatis Tallinna vastuse, milles kahtles volituste vajalikkuses. Selle peale vastust Tallinnast ei tulnud. Jürjo oletab nende faktide põhjal, et Tallinn ei vastanud, kuna soovis peruulase tulekut nõnda viivitada. Tsiteerin Jürjot:"Põhjuseks toonud Peruu saadik ajalehes Popolo d'Italia ilmunud sõnumi, mille järgi Eesti sai laevade eest makstud summast ainult poole, kuna "teine pool läinud kõiksugu vaheltalitajate - suurimas osas kurikuulsa hamburglase Ludwig Bingi - taskusse"."
Esiteks jääb arusaamatuks, miks pidanuks Eesti valitsus juba 1933. aasta detsembris arvama, et võiks hakata uurima mingisuguseid korruptiivseid kahtlusi? Eesti saadik Berliinist teatas ju ainult, et peruulane tahab Tallinna tulla seoses ühe Itaalia ajalehesõnumiga, mille kohaselt said poole rahast vahetalitajad. Millist uurimist saab (kelle suhtes?) sellise välismaise ajalehekuulujutu põhjal alustada???"Miks võis valitsus soovida laevade müügiga esile kerkinud korruptiivsete kahtluste uurimist edasi lükata ega tahtnud nende selgitamist juba detsembris? [...] Aga vahest seetõttu, et 24. jaanuaril 1934 jõustus eelmise aasta oktoobris muudetud põhiseadus [...] Võib oletada, et Tõrvand tuli kavatsetava riigipöörde ajaks riigikaitsest eemaldada, sest ta oli liiga teravapilguline ja poleks tõenäoliselt riigipööret toetanud".
Teiseks jääb artiklis selgusetuks, milline seos on uurimise alustamisel ja 24. jaanuaril jõustunud uue põhiseaduse vahel. Kas ilma uue põhiseaduse jõustumiseta poleks saanud Tõrvandi suhtes juurdlust alustada? Pealegi otsustas valitsus uurimist alustada ju juba 12. jaanuaril (nagu Jürjo ise osutab), pärast seda kui peruulane oli Tallinna jõudnud.
Lk 1269-1270 kirjeldab Jürjo, et jaanuaris alustas laevade müügi uurimiseks tööd ka Riigikogu ankeetkomisjon. Komisjoni lõpparuande esitamise tähtaega kindlaks ei määratud, mispuhul Jürjo arvab:
Siit võib jääda lausa mulje, et Riigikogu tegutses riigipöörajate käpa all. Kui Kerem oleks ohtu kujutanud, küll siis oleks ankeetkomisjon ka lõpparuande tähtaja määranud?"12. märtsi riigipöörde mõtte valguses võib seda ka mõista, sest August Kerem Riigikogu liikmena ei kujutanud riigis erakorralisi kavandatavatele juhtkujudele mingit ohtu."
Ühtlasi arutleb artikli autor, miks Tõrvand 1934. aasta 7. märtsil vallandati ja asendati Nikolai Reegiga:
"Tundub, et kindralmajor Tõrvandi sirgeseljalisus, otsekohesus ja oma põhimõtetele truuks jäämine, maksid talle Kaitsevägede staabi ülema koha."
Paraku on selline seletus vähetõsiseltvõetav. Esiteks pole artiklis sõnagagi tõestamist leidnud, et riigipöörajad nõudsid Tõrvandilt kõverat selga, keerutamist ja oma põhimõtete reetmist. Ei saa artiklist ka üldüldse mingit selgust, millistest põhimõtetest käib jutt.
Kui seda küsimust nüüd realistlikult võtta, siis tuleb kõne alla eelkõige kaks varianti, miks Tõrvand riigipöörajatele ei kõlvanud:
1) Riigipöörajad kahtlustasid, et ta on vapside pooldaja. Igatahes asjaolu, et vapsid 1935. aastal oma riigipöördeplaani osas Tõrvandiga konsulteerima läksid, tekitab küsimuse, millised olid Tõrvandi suhted vapsidega 1934. aastal. (Jürjo pole võimalikku vapsi-seost isegi mitte kõne alla võtnud.)
2) Riigipöörajad ei kahtlustanud Tõrvandit vapside pooldamises, kuid Tõrvand ei kuulunud ka riigipöörajate n-ö kampa/sõpruskonda. Samas Reek kuulus riigipöörajate kampa, mistõttu Tõrvand otsustati välja vahetada kindla "oma" mehega. Tõrvandi suurepärased isikuomadused ei pruukinud siin üleüldse mingit rolli mängida.