1934. aasta riigipööre - sõjaväeline?

[Reigo]

Ajalookirjanduses on traditsiooniks kujunenud, et 1934. aasta 12. märtsi sündmusi nimetatakse sõjaväeliseks riigipöördeks. Nimelt toodi 12. märtsi hommikul tänavale patrullima ja valvesse sõjaväelasi ning kaitseliitlasi, osa neist julgestas otseselt vapside arreteerimisi.

Arvan, et 12. märtsi sündmuste iseloomustamine sõjaväelise riigipöördena on siiski eksitav.

Riigipööre tähendab riigivõimu haaramist, enda kätte võtmist. Sõjaväeliseks riigipöördeks nimetatakse tavaliselt võimu haaramist sõjaväe poolt.

Kas vapside arreteerimise laine 12. märtsil oli iseenesest riigipööre? Kas vapside arreteerimisega haarati enda kätte riigivõim? Riigivõim haarati ju ikkagi sellega, et Päts kuulutas välja kaitseseisukorra (mille Riigikogu kinnitas), misjärel peatas parlamendi töö (likvideeris parlamentaarse demokraatia) ja võttis seadusandliku võimu endale. Vapside arreteerimine on antud juhul teisejärguline sündmus. Oletame, et Päts oleks kõigepealt kuulutanud välja kaitseseisukorra ja võimu enda kätte koondanud (sisuliselt riigipööre) ning asunuks vapse arreteerima kaks päeva hiljem, kasutades selleks sõjaväe julgestust. Kas esialgu mittesõjaväeline riigipööre muutunuks seetõttu sõjaväeliseks?

[Marissa]

Noh, selle sündmuse kohta võiks öelda hoopis, et Pätsi-Laidoneri riigipööre?

[krizz]

Ajalookirjanduses on traditsiooniks kujunenud, et 1934. aasta 12. märtsi sündmusi nimetatakse sõjaväeliseks riigipöördeks. Nimelt toodi 12. märtsi hommikul tänavale patrullima ja valvesse sõjaväelasi ning kaitseliitlasi, osa neist julgestas otseselt vapside arreteerimisi.

Sellega oled ju ise oma küsimusele vastuse andnud.

Vabadussõjalaste Põhiseaduse läbiminek ja Larka suur poolehoid riigijuhi kandidaatide valimisel näitavad vaieldamatult, et vabadussõjalastele kuulus rahva toetus ehk siis ka loogiliselt võim (tulevane võim) riigis. Sellest sai aru isegi selline suurkuju Eesti poliitikas nagu riigivanem Jaan Tõnisson (aga tänapäeval paljud enda arust "targemad" sellest enam aru ei taha saada). Pärast vapside Põhiseaduse võitu pakkis ta oma asjad kokku ja oli kindel, et nüüd tulevad vabadussõjalased võtma üle täieõiguslikult neile kuuluvat võimu. Aga võta näpust! Vapsid tahtsid ausalt ja ainult ausalt võimule tulla.

Vapsid ei roninud iga-hinna-eest võimule ja uueks riigivanema kohusetäitjaks sai Päts. Temal oli ainus ülesanne tagada see, et toimuksid uue Põhiseaduse vaimus valimised (riigivanema ja Riigikogu) ja siis oleks pidanud ta tagasi astuma. Nähes aga enda nutust seisu (ka ta enda erakonna poolset leigust) valimistel, otsustas ta VALEGA ja PÕHISEADUST RIKKUDES võtta üle võim, kaasates Laidoneri kampa võtmisega SÕJAVÄE TOETUS (Laidoneri valet uskus sõjavägi rohkem). Sõjavägede juhist sai teine mees Pätsi kõrval, kelle nõuolekuta ei teinud Päts midagi. See näitab kui oluline oli sõjaväe oma käpa alla saamine ja puhastamaine. Kaotati ära ka igasugune tõsiseltvõetav opositsioon. Tõnissoni elu ruineeriti.

1934 oli kohus siiski veel nii sõltumatu (niivõrd-kuivõrd), et ei leidnud vabadussõjalastel süüd. Päts oli lihtne valetaja, võimuvõtja, seduserikkuja ehk siis mees, kes tulnuks riigireetmise eest kohtu alla anda. Sama kehtib ka Laidoneri kohta. Seadused on seadused ja need kehtivad KÕIGILE! Paraku selleks ajaks oli Päts juba igavesti võimul, võim oli kindlustatud ja tema kui diktaator muidugi oma va häbematu valetamise eest vastust ei kandnud.

Naeruväärsed on ka mõnede õigustused, et Päts kasutas ära uut Põhiseadust enda huvides. Esiteks polnud ta uue seaduse järgi valitud riigijuht, ja teiseks, ta rikkus igas mõttes ka uut Põhiseadust.

Kordan veelkord: Päts võttis võiomu üle labase valetamisega. Tänu tema valele, oli tõesti alguses palju lihtsaid inimesi ja ka võimukandjaid, kes uskusid tema muinasjutte vapside hirmsatest plaanidest. Tänu valedele õnnestus tal panna ka sõjavägi Põhiseadust rikkuma (kuigi sõjaväe ülesanne on hoopis Põhiseadust tagada). Nii et kui sõjavägi ei kaitse enam Põhiseadust, vaid rikub seda, siis tegutseb sõjavägi oma riigi vastu, mitte ei kaitse seda. Süütute inimeste (kel on suur rahva toetus ja 100% kindel pääs võimule) arreteerimine ja represseerimine sõjaväe abiga on minu silmis vaieldamatult sõjaväeline riigipööre.

Vastasin, sest teema mulle südamelähedane. Ei viitsi siin vaidlema hakata. Nii saan mina asjadest aru, tuginedes ajaloofaktidele. Muidugi eks igaüks hindab oma mätta otsast.

Samas eks sõjalise riigipöörde definitsioon võibki olla varieeruv seinast-seina. Inglise keeles näib asi kaunis laialivalguv olevat ja kohati on riigipööre ja sõjaline riigipööre lausa sünonüümid. Ja kuidas ortodoksne ajalookäsitlus peaks nimetama Pätsi-Laidoneri riigipööret, seda ma tõesti ei tea ja vaevalt see foorum asja paika paneb. On nii poolt- kui ka vasturääkivusi. Minu arust pooltargumente on piisavalt.

[oleeg]

1934. aasta riigipööre - sõjaväeline?

Oeh. Suvepuhkus on ikka väsitav? Nojah...

Vastus on - ei.

Teemapüstitus iseenesest õige ja arutelu igati asjakohane, kuid... (edasi privas )

Arvan, et 12. märtsi sündmuste iseloomustamine sõjaväelise riigipöördena on siiski eksitav.

Nõustun Sinuga.

Kas vapside arreteerimise laine 12. märtsil oli iseenesest riigipööre?

Ei.

Kas vapside arreteerimisega haarati enda kätte riigivõim?

Ei.

Riigivõim haarati ju ikkagi sellega, et Päts kuulutas välja kaitseseisukorra (mille Riigikogu kinnitas), misjärel peatas parlamendi töö (likvideeris parlamentaarse demokraatia) ja võttis seadusandliku võimu endale.

Ei. Sellega küll ei haaratud. Riigivõimu ei haaratudki. Polnud ju kelleltki haarata? Oldi ju võimul ja täiesti seaduslikult?

...Päts kuulutas välja kaitseseisukorra (mille Riigikogu kinnitas)...

Mis järjekorras need asjad ikkagi käisid? Kas mitte vastupidi?

...misjärel peatas parlamendi töö...

Hm. Jällegi see tähenärimise koht... Peatas... nagu bussi? Pole päris adekvaatne võrdlus, kuid et üks mees oleks seda kõike vastu teiste tahtmist suutnud... Suisa Kalevipoeg!

...misjärel peatas parlamendi töö (likvideeris parlamentaarse demokraatia)...

seega parlamendi töö peatamine (no näiteks kaasajal peatab parlament ise vabatahtlikult töö igal suvel... ) = automaatselt demokraatia (seda enam parlamentaarse!) likvideerimisega? Ei tahaks nagu päris kõigega nõustuda...

...ja võttis seadusandliku võimu endale...

Kae sindrit - ja tegigi ära? Millegipärast jääb tunne, et Pätsile omistatakse kogu seda konstruktsiooni esitades suisa geniaalse mänguri oskused ja võimed! Mängida üle kogu Eesti poliitiline eliit ja praktiliselt üksi!
Just seepärast vastangi siinkohal Reigo teemapüstitusele pisut ehk irriteerivamalt kui vaja...

Vapside arreteerimine on antud juhul teisejärguline sündmus.

Täiesti nõus.

Oletame, et Päts oleks kõigepealt kuulutanud välja kaitseseisukorra ja võimu enda kätte koondanud (sisuliselt riigipööre) ...

Riigipöördeks saab protsessi lugeda millisest hetkest? Millal see väljus nö demokraatlikult kehtestatud seadusandlikes aktides kehtestatud normidest ja hakkas dikteerima?

...ning asunuks vapse arreteerima kaks päeva hiljem, kasutades selleks sõjaväe julgestust. Kas esialgu mittesõjaväeline riigipööre muutunuks seetõttu sõjaväeliseks?

Arvan, et mitte.

Oeh. Selle suve pikim postitus... Nüüd võib vist väljateenitult puhata...

terv
o

[toomas tyrk]

Kaitseseisukord oli demokraatia riive, mis kehtis enamuse, mõnes üksikus kohas (nagu näiteks raudteede piirkonnas) kogu Eesti Wabariigi kehtivuse jooksul.

Kaitseseisukorra muutused seoses vapside jamaga

2. juunil 1933 kehtestas Jaan Tõnissoni valitsus kaitseseisukorra Eesti territoriaalvetes ja riigi piiriga poolitatud sisevetes (RT 1933, 2, 18). 11. augustil 1933 kuulutas Jaan Tõnissoni valitsus kogu riigis välja kaitseseisukorra (RT 1933, 69, 531). Pärast kaotust rahvahääletusel valitsus tühistas kaitseseisukorra kogu riigis 19. oktoobril 1933 (RT 1933, 83, 610), mille järel kaitseseisukord jäi kehtima enne 11. augustit 1933 kehtinud piirides.

12. märtsil 1934 kuulutas Riigivanem Konstantin Päts oma otsusega nr. 173 (RT 1934, 22, 156) välja kaitseseisukorra kogu riigis, mille V Riigikogu ka kinnitas (RT 1934, 23, 169). Hiljem kaitseseisukorda pikendati regulaarselt riigivanema otsustega.

Riigikogu laialisaatmisest

V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31. detsembrini 1937.

V Riigikogu asemele pidi 29. ja 30. aprillil 1934 valitama uue põhiseaduse alusel VI Riigikogu, kuid viimase valimiste mittetoimumisel jäi ta edasi ametisse, kuna puudus seaduslik alus tema laialisaatmiseks.

Pärast 2. oktoobrit 1934 V Riigikogu enam koos ei käinud. Riigikogu koosseisu ja tema kantselei (14 ametnikku ja 20 vabateenijat) palkadeks kulus kuni 1937. aasta lõpuni sadu tuhandeid kroone. Riigihoidja Konstantin Päts lõpetas V Riigikogu volitused Rahvuskogu poolt vastuvõetud Üleminekuaja seaduse alusel arvates 1. jaanuarist 1938.

Allikas: wiki

[Reigo]

Noh, selle sündmuse kohta võiks öelda hoopis, et Pätsi-Laidoneri riigipööre?

Nimetusena võib - miks mitte? Kuid kui püüda kõnealust riigipööret iseloomustada (liigitada), siis sõjaväeliste alla on seda raske paigutada.

[Reigo]

Oleeg

seega parlamendi töö peatamine (no näiteks kaasajal peatab parlament ise vabatahtlikult töö igal suvel... ) = automaatselt demokraatia (seda enam parlamentaarse!) likvideerimisega? Ei tahaks nagu päris kõigega nõustuda...

Parlamentaarne demokraatia sisaldab vabalt valitud parlamendi funktsioneerimist. Kui selle töö faktiliselt peatatakse/keelatakse pikemaks ajaks, siis ikkagi ei saa parlamentaarsest demokraatiast enam rääkida.

Riigipöördeks saab protsessi lugeda millisest hetkest? Millal see väljus nö demokraatlikult kehtestatud seadusandlikes aktides kehtestatud normidest ja hakkas dikteerima?

Kui rääkida 1934. a märtsi riigipöördest, siis sõltub vastus vast sellest, milline oli riigipöörde juhtfiguuride tegevuskava. Kui juba 1934. a 12. märtsil oldi otsustatud, et kaitseseisukorda hiljem veel pikendatakse ning Riigikogu töö katkestatakse, siis toimus riigipööre tegelikult juba 12. märtsil, ehkki enamusele ei olnud see veel selge. Kui aga tegutseti nii-öelda improviseerides, siis toimus riigipööre tegelikult septembris-oktoobri alguses 1934, mil Päts pikendas Riigikogust möödaminnes (ehk ebaseaduslikult) kaitseseisukorda, misjärel (2. oktoobril) Riigikogu istung lõpetati ning parlamenti enam kokku ei kutsutud.

[rbl]

Keegi aktivist on Vapsidest isegi päris asjaliku internetilehekülje valmis meisterdanud...

http://vapsid.weebly.com/index.html

[Reserv]

Ei olnud ju mingit riigipööret. Kaitseseisukord oli Eestis kehtinud 1918. aastast alates ja siis oli see seaduslik. Minu mõistus ei võta kinni, miks Tallinnas on kaitseseisukord seaduslik ja Kapa-Kohilas ebaseaduslik. Eduard Reinkubjase arreteerimist 30. juulil 1924 ei nimeta keegi riigipöördeks.

[Reserv]

Vapsid oleksid võimule tulnud ainult ühel viisil, nimelt järgmisel:

"Kolmas eksemplar, taas koltunud, taas samasuguste artiklite ja reklaamiga, ei lausunud sõnagi valimistest pärakolkas Xiu mademel, vastava koha peal eelviimasel leheküljel oli lühisõnum tulekahjuga lõppenud tantsupeost skandaalitsemise poolest kuulsas Xiu rahvamajas. Esilehekülje vasakusse ülanurka oli aga rahvaloendusandmete asemele tekkinud rasvases kirjas trükitud artikkel "Järjekordne võit", milles valgustati sündmusi Citys: võimas rahvarongkäik oli oma õlgadel kandnud tulevase Korrusekorraldaja parlamenti, spiikeri kohale istuma seadnud, endise spiikeri minema kihutanud. Rahvas olevat skandeerinud: milleks meile valimiste komejant, kui maailmas on nii palju alatust!"

Olev Remsu, Kurbmäng Paabelis, lk. 41.

[Reigo]

Tekkis uitmõte. Armastatakse väita, et Päts kartis valimised Larkale kaotada ja seetõttu organiseeris riigipöörde jne.
Aga kes oli tegelikult Pätsi peamine konkurent? Väidan, et mitte Larka vaid Laidoner.

Kui valimiste esimeses voorus poleks ükski kandidaat võitnud, siis oli karta, et vapside vastased poliitilised jõud soovivad koonduda ühe kandidaadi taha. Ja Pätsil oli igati põhjust karta, et selleks kandidaadiks on Laidoner.

[oleeg]

Nõustun Reigo väitega. Laidoner polnud mitte üksnes siseriiklikult tuntud, vaid ka väljas. Larka oleks kaugele jäänud. Samas, üksnes Pätsi- Larka kandideerimisel oleks mõnevõrra teistsugune võinud tulemus olla.

terv
o