Pealtkuulamine

[Reigo]

http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=64923920

Erelti kirjeldusest jääb mulje, justkui rahvamassid äganuks pealtkuulamiste all. Minul tekkis aga küsimus, kui palju oldi tollase tehnilise taseme juures üldse võimelised massiliselt pealt kuulama? Kas sisuliselt midagi muutus võrreldes varasemaga? Sest kindlasti kuulati ka enne 1934. aastat "vajadusel" telefone pealt. Ilmselt oli vahe küll selles, et suurenes sihtmärkide hulk (vapside aktivistid) ja seega ka pealtkuulamiste arv, ent kas selle kõrval üldse jäi aega üle ka muid telefone pealt kuulata? Või oli nii, et teatud numbri pealtkuulamiseks pidi pidevalt teatud "liinil" istuma ning sealjuures oli võimalik pealt kuulata ka teiste numbrite kõnesid?

[EOD]

Tehniliselt oli kuni "kettaga" telefonide ja sammvalijaga keskjaamade kasutuselevõtmiseni igas telefonis vaid süsimikrofon, kuular ja vändaga induktor ehk generaator.
Keskjaamas istus puldi taga preili.
Kui nüüd kodanik A tahtis helistada kodanikule B, tõstis ta toru hargilt ja keeras induktori vänta. Preili puldil hakkas tuluke põlema. Preili tõstis oma toru ja abonent teatas talle, kellega soovib vestelda. Preili ühendas end soovitud abonendiga ja keeras vänta. Kui vastati, teatas preili, et teile on kõne ja ühendas abonendid omavahel pistiku pessa torkamise teel.
Põhimõtteliselt oli võimalus ühendada pealtkuulaja kuular kummagi abonendi liiniga või kasutada telefonipreili teenuseid, kes ei pidanud (tehniliselt) oma kuularit vestluse ajal lahti ühendama.

[Reigo]

Seega massiline (valimatu) pealtkuulamine, nagu ma aru saan, nõudnuks ühte kahest:
1) telefonipreili loovutanuks iga kõne puhul enda kuulari "nuhile"
2) "nuhk" oleks pidanud iga kõne puhul enda kuularit ümber ühendama

Huvitav, kui palju telefonipreilisid üheaegselt Tallinnas valves oli?

Mis Erelti artiklist (artikli täisversioon) veel silma jäi: artiklis püütakse jätta muljet, et pealtkuulamine algas 12. märtsil Enne seda justkui mitte midagi polnud. Erelt märgib samas, et juba 13. märtsil 1934 keelati ära sõjaväe kõnede pealtkuulamine. Keelu olevat põhjustanud see, et sõjaväelased said teada, et ka nende kõnesid pealt kuulatakse. Seega polpolitsei (?) tormas juba 12. märtsil suuremal arvul sõjaväelaste telefonikõnesid pealt kuulama? Seda jõuti teha 12. märtsil, mil oli käimas vapside arreteerimise suuraktsioon? Vaevalt küll. Tõenäoliselt olid polpolitsei ja küllap ka sõjaväeluure juba varem vapsidega seotuses kahtluse all olevate sõjaväelaste telefone pealt kuulanud ja nüüd, 13. märtsil keelati iagsugune sõjaväekõnede kuulamine ära (vähemalt polpolitsei jaoks).

[gruppen]

3) telefonipreili ise kaa

[Reigo]

http://www.epl.ee/news/eesti/sajandi-10 ... d=50781215

Siin väidetakse, et telefonipreilidest loobuti 1938

[EOD]

Viimati nägin telefonipreili ja käsikommutaatoriga (kodu)keskjaama Inturisti hotellis "Tallinn". Asus hotelli administraatori leti vastas, restoranidesse mineva ukse kõrval. Ja see oli alles nõukaaja viimases lõpus, võimalik, et hiljemgi.

[sadist]

Saates "Kirjutamata memuaare"kirjeldab vana sidetöötaja Elmar Hanso oma meenutuste 2.osa 7-12 minutil IIMS aegset sakslaste pealtkuulamiskeskust Tallinnas.Fritsud kuulasid peale politseinike ning tähtsamate ametnike pealt ka Oskar Angeluse ning Mäe enda telefone.
Antud saadet saab(pealt)kuulata ERR kodulehel.