www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 23 Okt, 2019 21:19

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 34 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2017 17:37 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4688
Vaata asi oli tegelikult kaunis lihtne. Eesti sõjaplaanid pidasid tegelikult võimalikuks N Liidu vastu sõjapidamist ainult mingi suurema konflikti raames. 1:1 mingeid šansse ei nähtud. Ja otsese rünnaku puhul loodeti vaid vastu pidada kuni abi saamiseni. Ja sel oli ka lihtne põhjus - jõudude tasakaal oli ju niivõrd ühte väravasse.

Seega - ka sõjamaterjali, relvi, laskemoona ja muud varustust hangiti kogustes, mis pidi aitama selle esimese perioodi üle elada. Siis lihtsalt pidi keegi appi tulema.

Teise maailmasõja realiteet oli aga see, et Inglismaa (kes oli olnud liitlaseks ja appitulijaks Vabadussõja ajal) oli juba konfliktiga Eestist eraldatud. Ning Saksamaaga leppis N Liit juba kokku. Nii oldigi isoleeritud ning appi ei olnud kedagi tulemas. Ja lisavarustust ning laskemoona keegi tarnimas.

Ja parimagi tahtmise juures poleks Eesti suutnud toota kõike vajaminevat lahingumoona ning kõiki relvi Eestis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2017 17:45 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 16029
Asukoht: Viljandimaa
Võib ju eestlasi naiivsuses süüdistada, aga MRP-d ei suudetud mujalgi ette näha.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2017 22:00 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4688
Küsimus ei olnud ju ainult MRPs. Aastatel 1938 kuni 1940 kukkus kokku kogu Versaille lepingu järel loodud Euroopa julgeolekusüsteem, mis suuresti põhines Rahvasteliidul. Oma iseseisvuse kaotasid lühemaks või pikemaks ajaks Tšehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Taani, Norra, Holland, Belgia. Soome oli pigem erandlik nähtus, kui et etalon. Ainus riik, mis neil aastail langes otsese agressiooni ohvriks kuid säilitas siiski iseseisvuse.

Tegelik tõde oli ju see, et kui suurriik ikka tahtis, siis ta selle väikeriigi (mille tahtis) ka ära vallutas. Kaalukategooriad ikka maksavad ka midagi.

Mis oli Lääne-Euroopa vastus ja uus julgeolekusüsteem peale Teist maailmasõda? Õige. NATO!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2017 22:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2007 23:18
Postitusi: 1426
Asukoht: tallinn
mäletamist mööda siinkandis oli inglise orientatsiooni lõpu alguseks saksa-briti mereväeleping 1936, mis ütles otse, et briti laevastik enam siia merele eriti oma nina ei pista. sellest poliitilisest maavärinast algas ka eesti jaoks suurem manööverdamine ja liitlaste otsimine.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2017 12:26 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4688
See jutt hakkab nüüd jälle teemast välja kiskuma, aga ei saa siiski vastu väitmatta jätta.

See Saksa-Inglise merelepingu Eesti jaoks justkui lõpu alguseks müstifitseerimine on üks nõukogude ajaloo omapärane vimka, mis ikka veel edasi hingitseb. Samuti - nagu oleks Eesti valitsus mingit orientatsiooni omanud ning seda muutma hakanud. No ei olnud need asjad nii lihtsad.

See 1935. a. sõlmitud leping oli üks samm brittide nö "rahustamispoliitikas". Britid olid juba üsna 1919. a. peale seisukohal, et Versaille lepingu tingimustega mindi Saksamaa suhtes liiale ning neid tuleks hakata mingil moel leevendama. Prantslased ei olnud sellisel seisukohal. Ja itaallased olid ka pigem prantslaste poolt. Kui see leping 1935. a. Waterloo lahingu aastapäeval brittide ja sakslaste vahel sõlmiti, siis olidki tegelikult prantslased need, kes tundsid endid reedetutena.

Leping ei piiranud kuidagi briti laevastiku liikumist ega suurust. Vastupidi. Britid olid teadlikud oma suutmatusest oluliselt laevastikku suurendada või isegi moderniseerida ning pikemas perspektiivis lootsid uut meresõjajõudude piirangute süsteemi (midagi analoogset omaaegsele Washingtoni lepingule), millega siis piiratakse kõigi merejõudude suurust. Viide sedasorti tulevasele lepingule on ka briti-saksa lepingu preambulas.

Sakslased said lahti Versaille lepingus seatud piirangutest, aga uus piirang oli, et nende laevastik ei tohi kunagi ületada summaarse veeväljasurve poolest 35% briti laevastikust. Kusjuures - sama piirang kehtis kõigi laevaliikide kohta. Allveelaevu ei tohtinud olla rohkem kui 35%, miiniristlejaid ei tohtinud rohkem olla, ristlejaid, jne... See sundis sakslasi esialgu ehitama Royal Navy väiksemat koopiat. Kusjuures - britid arvestasid, et kui sakslased kasutavad kõik oma laevatehased sõjalaevade tootmiseks, siis nad jõuavad 35% piirini ehk 1942. a. Tegelik laevaehituse tempo oli isegi väiksem. Kui Hitler 1939. a. lepingu tühiseks kuulutas, siis see oli suuresti poliitiline samm, mitte seotud lepingu poolt seatud piirangute saavutamisega. Ainuke positiivne muutus Saksamaa jaoks oli, et saadi loobuda laevaklasside ehitusel seatud piirangute järgimisest. Eelisehitada allveelaevu ning muid kergemaid aluseid.

Leping muideks registreeriti Rahvasteliidus ning oli seega tolle aja reeglite järgi igati korrektne rahvusvaheliselt tunnustatud leping.

Lepingu esitamine, kui mingit briti-saksa omavahelist "mõjutsoonide" jagamist, on omane just nõukogude ajaloolastele, kes hea meele ning huviga üritavad igal pool selliseid "mõjutsoonide jagamisi" leida. Et siis enda sedasorti soove ja lepinguid nende lepingutega õigustada. No ei olnud seal mingeid mõjutsoonide jagamisi. Ega salaprotokolle.

Eesti orientatsioonidest edaspidi...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2017 17:45 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Okt, 2004 17:59
Postitusi: 2650
Asukoht: Viljandi
Allveelaevade suhtes eksid, sakslased said õiguse ehitada sama palju allveelaevu (tonnaažilt) kui oli Britannial, kuid kohustusid esialgu leppima 45% sellest kogusest.

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2017 18:06 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4688
See "orientatsioonide" teema pole aga miskine vimka, vaid nõuka aja ajaloolaste otsene võltsimine. Millega üritati näidata Eestit "imperialistide ketikoerana" ja sellega nagu õigustada hilisemat okupeerimist N Liidu poolt. Kahjuks elab seegi loodud müüt edasi. Näiteks Ilmjärve "Hääletus alistumises".

Kuivõrd siis see ketikoera värk õige on. Vabadussõja ajal ja vahetult peale seda oli Eesti muidugi vägagi huvitatud brittidega mingite erisuhete loomisest, ainult et britid omalt poolt jälle eriti ei olnud. Neil polnud loomulikult midagi normaalsete ning isegi heade riikidevaheliste suhete vastu, kuid nad polnud valmis siinmail midagi eriti panustama. Selle panustamise kõige selgepiirilisem näide oli pakutud mereväebaasist loobumine. See oli vist veel Vabadussõja ajal, kus brittidele seda võimalust pakuti, aga sellele ei saadud vist viisakat vastustki. Huvi ei olnud, vajadust ei olnud. laevu oli ka tegelikult mujal vaja.

Nii et mingeid erisuhteid ei tekkinud, ja eestlased polnud ka nii lollid, et oleks käinud pidevalt ust kraapimas. Teatud sümpaatiad ja eelistused brittide suunas muidugi välja lõid aeg-ajalt. Aga see oli ka kõik. Mingit järjekindlat brittide ja britistani eelistamise poliitikat ei olnud.

Suhted Saksamaaga. Vabadussõja ajal ja vahetult selle järel nähti Saksamaas pigem vaenulikku riiki kui normaalset koostööpartnerit. Saksamaa oli okupeerinud Eestit enamuse 1918. a. Ja käitunud 100% okupandina. Vabadussõjas sõditi küll landesveeriga, aga saadi väga hästi aru, et ka Saksamaa vähemasti kaudselt toetas seda afääri. Samuti "meeldis" eestlastele kindlasti väga N. Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud Rapallo lepingud. Ning neile järgnenud poliitiline, majanduslik ning ka varjatud sõjaline koostöö. Eesti jaoks oli 1920-ndail aastail kaks vaenulikku riiki. N Liit ja Saksamaa.

Hitleri võimuletulekut Eestis eriti ei tervitatud. Ning eriti ka ei vaenatud. Ajakirjandus oli pigem Hitleri-vastane. Ametlikul/riiklikul tasandil loomulikult välisriigi valitsuse kohta mingeid sõnavõtte ei tehtud. Aga kuna Hitler lõpetas senitoimunud koostöö N Liiduga, siis hakkasid ka ametlikud suhted riikide vahel paranema. Saksamaad ei nähtud enam otsese vaenlasena. Ja hakati ka sõjalist koostööd tegema. Mõningal määral.

Mina kirjeldaks seda olukorda, et riikidevahelised suhted normaliseerusid.

Nüüd siis see kolmekümnendate lõpp, kus justkui Eesti olevat läinud Inglismaa kiiluveest Saksamaa kiiluvette. No ei olnud seal mingit kursivahetust. Inglise-Saksamaa laevastikulepingut pandi muidugi tähele ning arvestati sellega, et Saksamaa mõju piirkonnas hakkab kasvama. Aga mingit paanikat või mahajätmise tunnet see küll ei tekitanud. Sel ajal ju tegelikult Saksamaa üritas parandada suhteid Inglismaaga. See lepingi oli nagu üritus lüüa kiilu brittide ja prantslaste vahele. Mis sai eestlastel olla selle vastu, et sakslased püüavad ka nende sõprade ingalstega hästi läbi saada? Seda "parketikõlbulikumad" need sakslased ka eestlastele olid.

Mis puutub relvastuse ostu kolmekümnendate lõpus peamiselt Saksamaalt, siis see ei olnud küll mingi teadlik pugemine ega liitlassuhete loomine. Vaid mitme asjaolu kokkulangemine.

Laidoneri seisukoht oli, et Eesti peab oma relvad ostma suurriikidest. Sest tõeliselt suure sõja korral on võimalus saada lisa- ja asendusrelvi, laskemoona ja tagavaraosi vaid mõne suurriigi käest. Väikestel läheb kogu mahv ja raud oma relvastuse korrashoidmisele ja täiendamisele. Suurriikide all pidas Laidoner silmas just neid Euroopa suuri - Inglismaad, Prantsusmaad, Saksamaad. Väikeriikide alla läksid ka Poola ja Tšehhoslovakkia, ja ka Soome, näiteks.

Kui toimus 1938. a. riigikaitse arengukava arutelu riigikaitse nõukogus, siis selle ajal kinnitas Laidoner, et kavas ettenähtud summad on plaanis kulutada enam-vähem võrdselt kolmeks jaotunult: 1/3 Saksamaalt, 1/3 Inglismaalt-Prantsusmaalt, ja 1/3 jääks Eestisse (peamiselt igasugu ehitistele mõeldud raha, aga ka tellimused Arsenalist ja sadamatehastest jne..) Esialgu läksidki välistellimused Saksamaale ja Inglis-Prantsusmaale suht võrdselt. Aga Saksamaa osakaal hakkas kiirest kasvama kahel lihtsal põhjusel.
1. Eestil oli Saksamaaga positiivne kaubavahetussaldo. St et Saksamaa ostis Eestist rohkem, kui Eesti Saksamaalt. Kuna arveldus käis nn kliiringmarkades, siis Eestil oli neid hulgim käes. Mida ei saanud aga öelda muude välisvaluutade kohta. Kuigi algul oli Saksamaa nõus sõjatehnikat müüma vaid 50% kliiringmarkades, teine pool summast oleks tulnud maksta konverteeritavates valuutades, siis üsna ruttu saavutati kokkulepe, et pool summast maksti kliiringmarkades, veel veerand põlevkiviõli ja muu -keemiaga ning ainult 25% tuli maksta konverteeritavas valuutas. Sestap eelistati autode ostmisel näiteks Saksamaad. Üldse soovitati kõiki neid asju, mida oli ka Saksamaalt saada, ja kaup oma kvaliteedilt ei jäänud mujalt tellitavale alla, osta ikka Saksamaalt.
2. Oli puhkenud maailmasõda ning juba tellitud kaupu Inglismaalt ning Prantsusmaalt ei saadud enam lihtsalt kätte. Need tuli tellida uuesti sealt, kust neid võis kätte saada.

Ning selle puhkenud maailmasõja tulemuseks oli see, et osaliselt Prantsusmaa ning Inglismaa osa asendus N Liidu osaga. 1940. a. alguses sõlmiti Moskvas päris suured ostulepingud N Liidu relvade ostmiseks, milledest esimesed asjad saadi ka enne juunisündmusi kätte. Näiteks osteti Venemaalt ka Mosini vintpüsse. Snaipri versioonis. Tuletame veelkord meelde, et 1938. a. moderniseerimiskava arutelu ajal väitis Laidoner, et käsitulirelvu ei ole plaanis osta.

Kas see Venemaalt relvade ostmine tähendas seda, et nüüd siis oli Eesti Venemaa orientatsioonis? Või tähendas see seda, et vajaminevat relvastust üritati hankida ikka sealt, kust seda oli võimalik kätte saada?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2017 20:31 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4688
Troll kirjutas:
Allveelaevade suhtes eksid, sakslased said õiguse ehitada sama palju allveelaevu (tonnaažilt) kui oli Britannial, kuid kohustusid esialgu leppima 45% sellest kogusest.

Tõsi mis tõsi. Ei maksa ainult peast asju paberile panna. Vahel kasuks ka lepingute vaatamine. Allveelaevade kohta oli tõesti eraldi punkt. 45% täitumisel pidi Saksamaa britte informeerima ning järgnema pidid "sõbralikud läbirääkimised", et kas ikka maksab rohkem ehitada. Ilmselt 1939. a. poldud ka seda 45% saavutatud. Ei mäleta nagu selliseid läbirääkimisi.

Teine asi, mis peast kirjutades viltu läks, no ei olnud need sakslastele sõjariistade eest maksmise protsendid nii ümargused 50:25:25. Hilisema kokkuleppe järgi maksti 50% kliiringmarkades, 30-35% põlevkiviõlis ning 15-20% vabalt konverteeritavas valuutas. Kuidas see leping täpselt sõnastatud oli ning protsendid täpselt kokku lepiti - no ei viitsi praegu algallikaid taga ajama hakata.

Milline siis aga tegelikult oli Eesti julgeoleku plaan, kui nad brittide ning sakslaste ketikoerad ei olnud? Tegelikult üritatigi elada Rahvasteliidu poolt aetava Euroopa julgeolekupoliitika agenda järgi. Osaleti usinasti kõikvõimalike komisjonide töös. Ka desarmeerimiskomisjonis. Laidoner isiklikult (siis veel Riigikogu liikmena, mitte ülemjuhatajana) käis neil koosolekuil. Pärast kindralstaap arutas iga resolutsiooniprojekti, et mis punkte Eesti võiks toetada ning millele vastu olla. jne...

Sõjalist koostööd tehti eelkõige lähinaabritega. Lätiga oli isegi liiduleping ning kahekümnendate lõpus allkirjastati mitmeid täpsustavaid kokkuleppeid selle liidu elluviimiseks. Kuidas oleks pidanud vägede koostöö toimuma. Kes millal kellele alluma. Kuidas lennukite teenindamine oleks pidanud toimuma üksteise territooriumile sattumise puhul. jne...

Soomega koostöölepingut ei olnud, aga toimus palju praktilisi ühiseid tegevusi. Ning oldi põhimõtteliselt valmis tõelise sõjalise konflikti puhul koostööd tegema. Muuhulgas kooskõlastati ka relvastuse hankeid. Näit ostsid nii Soome kui Eesti Avro Anson 2-mootorilised lennukid oma pommituslennukite meeskondade väljaõppeks. Soome 3 tk, Eesti 1 tk. Soome ostis omale Blenheim pommituslennukid ning litsensi nende tootmiseks. Eestil oli Blenheim ostunimekirjas 1941. a. jaoks. jne...

Eestil oli ka küllalt tihe koostöö Poolaga. Poola konflikt Leeduga omakorda takistas tihedamat sõjalist koostööd Eesti ja Leedu vahel. Rääkimata veel Balti liidust, Poolast Soomeni, millest küll räägiti, aga millest kunagi asja ei saanud. (Seda takistas ka Soome vähene huvi, nemad vaatasid rohkem Rootsi ja teiste Põhjamaade suunas)

Seda sõjalist koostööd peeti piisavaks esimesele rünnakule vastupidamiseks. Hiljem pidi juba sekkuma Rahvaste Liit, tulema sõbralike riikide abi relvastuse ning laskemoona näol. Jne. Arvati, et tagala on olemas.

Aga 1939. a. selgus, et tegelikult tagalat ei ole. Ja raskel tunnil oli mõni senine kindel liitlane juba tegelikult rivist väljas. Ning kui otsese rünnaku asemel on laual ainult ultimaatum, siis ei pruugi ka lähemad naabrid kohe sinu kõrvale ronida, et mitte ise ka sama rusika alla sattuda...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad
PostitusPostitatud: 01 Mär, 2017 5:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Okt, 2004 17:59
Postitusi: 2650
Asukoht: Viljandi
toomas tyrk kirjutas:
Ilmselt 1939. a. poldud ka seda 45% saavutatud.

Dönitzi järgi oli sakslastel sõja alguseks 56 allveelaeva, neist 46 lahingukorras. Brittidel 57, prantslastel 78.

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad
PostitusPostitatud: 01 Mär, 2017 20:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3239
Eelmine Fokkerid-Talvesõjas-teema-arendus on selles teemas: viewtopic.php?p=318937#p318937
Mõned küsimused Trummi väidete kohta, mida siin teemas järjekordselt korratakse, jäid tal juba seal teemas vastamata.

Tsiteeri:
Dönitzi järgi oli sakslastel sõja alguseks 56 allveelaeva, neist 46 lahingukorras. Brittidel 57, prantslastel 78.
Hitler tühistas Briti-Saksa laevastikupakti aprillis 1939.a. poliitilistel põhjustel (sõjaliselt selleks mingit põhjust ei olnud, kuna laevaehitusresurssid olid kõik hõivatud, kui ma nüüd õigesti mäletan).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2018 13:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1832
Asukoht: Tallinn
Ma kuidagi ei leia üles mereväe moderniseerimisel torpeedopaatide teemat. Ja mingid arvud minu mälus ei klapi ka:
Thornycroft 72ft MTBs, first two were orderered by Ireland in May, 1939, remaining four in September, 1939. Under some data, originally all of part of boats were ordered by Estonia
Oskab keegi mingile heale lugemisvarale viidata? Kas eesti keeles olekski õige "mootortorpeedopaat"? Mereleksikonis (lk 438) ei tundu olevat päris sama?

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2018 13:26 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 16029
Asukoht: Viljandimaa
Torpeedokaater vast ikka.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2018 15:36 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4688
Tellitud oli üks (tolleaja nimetuse järgi) mootortorpeedopaat, mille ehitus oli sõja puhkedes pooleli.

Lepingut Thornycroft'iga tasub ilmselt otsida varustusvalitsuse või merejõudude staabi paberitest. Valitsuse otsuste hulgast ei mäleta sellist. Küll on aga selle lepingu katkestamine ära mainitud miiniveeskajate-vahilaevade ehituslepingu kinnitamisel.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.976:8


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2018 16:27 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4688
Kui juba vana teema täiendamiseks läks, siis ka selline Vabariigi Valitsuse salajane otsus:
Saaga ERA.31.2.972:21

Tsiteeri:
2. Eelarve tasakaalu viimiseks tunnustada tarvilikuks:
a) siselaenu tegemine 5 miljoni krooni suuruses riigikaitse varustuse erakorraliseks täiendamiseks,
b) riigikaitse maksu seniste määrade kahekordistamine 1940. maksuaastaks,
c) posti-telegraafi-telefoni tariifide tõstmine selles ulatuses, et saavutada eelarve aastal enamlaekumine ca 1 500 000 krooni suuruses ja
d) erakorraline metsa müük selles ulatuses, et saavutada lisatulu vähemalt 1. 000 000 krooni suuruses.

3. Eelarve heakskiitmisel võetakse teadmiseks, et Sõjaministeeriumi nõudmistest rahuldatakse:
a) 1 000 000 krooni 1939/40 a. lisaeelarvega nr. 2 ja
b) 2 347 860 krooni lepingute sõlmimise korras 1941/42 a. eelarve arvel, kattes ettetellimimise 1941/42 a. krediitidest pooles määras ja võimaldades teise poole osas 1941/42 aastal anda tellimisi 1942/43 a. eelarve arvel.


Nii et isegi riigikaitse maksu kehtestamine ei võimaldanud veel seda riigikaitse kava rahastada. Vaja oli otsida veel lisasissetulekuid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2018 19:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1832
Asukoht: Tallinn
Mereleksikoni järgi on torpeedokaater ja -paat erinevad. Vene, saksa ja inglise keele järgi läheb pilt veel segasemaks.

Kui vaadata iirlaste M-1 pildi järgi, siis pigem tõesti torpeedokaater?

See hilisem iirlaste M-1 ongi ilmselt see eestlaste 1. tellimus? Siis Iirlaste 2. ports (2,3) ja 3. ports (4, 5, 6) olid juba otsetehingud brittidega ja eestlased siia enam ei puutu? Muidu tundub see briti allika eestlaste 6 endist tellimust natuke võimsa tellimusena...

Teisalt - ainult 1 selline torpeedokaater/paat - kas see natuke nadi pole? Isegi allveelaevu oli paar - ja need olid ju vist soomlaste/lätlaste omadest suuremad? Mingigi tulejõu seisukohalt oleks tõesti 6 alust loogilisem?

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 34 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt