www.militaar.net

Jäi osta.ee peal ühe huvitava aparaadi pilt ette. Keegi oskab arvata, millega tegu?

See peaks olema Eesti inseneri Karl Papello poolt leiutatud õhutõrje tulejuhtimisseade.

Sel juhul peaks see olema esimene neist?

T5 nimeks saanud (üldse 5. aparaat), mille ta õhutõrje suurtükiväe grupi tarbeks valmistas, oli teistsugune. Selle pilt on Õuna raamatus "Eesti sõjavägi 1920-1940".

Äkki on hoopis see Papello kõlamõõdujaam mida kaks tk tehti?

Ma küll ei kujuta ette millised need võisid välja näha, aga selline mõte turgatas lihtsalt järsku.

Küllap ta see eksemplar on. http://digiteek.lib.ttu.ee/search?searc ... mple&=Otsi

Kui kusagilt veel teada saaks mis põhimõttel see vigur töötas.

Huvitav lugemine IMHO:
http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraam ... raudla.pdf
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 065#p23065

Ma ei ole spets - nii üldjoontes.
Tulejuhtimisseadme ülesanne on "arvutada" sihtimisparameetreid suurtükkidele (tõusunurk, pöördenurk). Kuna objekt liigub, ja mürsu jõudmine sihtmärgini võtab aega, siis sihitakse alati mingisse oletusliku punti sihtmärgi edasisel liikumisteel. Kõik on nagu lihtne, ja teoreetiliselt võib kogenud sihtur ka tunde järgi kuhugi sihtmärgi nina ette summida - praktikas aga tähendas see tohutut moonakulu ja kesiseid tulemusi. Seepärast hakati 20 sajand suurtükkide (mitte ainult õhutõrje) tulejuhtimiseks välja töötama seadmeid, mis teatud parameetrite sisestamisel suudaksid patarei (või siis ühtses süsteemis töötavaile) suurtükkidele anda täpse (enam-vähem ) punkti kuhu nad x hetkel peaksid tulistama. Põhimõtteliselt on selle tulejuhtimiseseadme puhul tegemist mehhaanilise analoogarvutiga. Erinevate rattakeste ja väntadega antakse ette sihtmärgi kaugus, tuule kiirus /suund ja veel rida parameetreid, püütakse sihtmärk (lennuk näiteks) seadme optika vaatevälja, ning hoitakse siis "sihikul". Sihikul hoidmiseks peavad operaatorid (või operaator) kogu aeg mingeid rattakesi keerutama (nagu lihtsamal AA pritsilgi) ja veel 4-6 meest tammuvad ümber kasti ja "tüürivad" manuaalselt (rattakesi kruttides) teisi parameetreid, mis ajas/ruumis muutuvad. Et seal esimesel pildil olevatest meestest tõenäoliselt enamus pidi sihtimise ajal seadmega tegelema. Nagu ma aru saan, siis mingit osa neist tegevustest oli võimalik automatiseerida. Mulle isiklikult jääb veidi häguseks, kas see manuaalne tüürimine oli siis põhilahendus peamiselt igasugu ajamite madala töökindluse pärast või mis... Kasti väljundiks on jooksvalt sihtimisparameetrid.
II ms eelõhul oli juba võimalik ka automatiseeritud suurtükkide suunamine. Kuidas see Aegna patareis käis ja Papello Nr 1 riistaga Oletan, et kui sa näiteks tead, et 10s pärast pead suurtükist x suunas põrutama, siis see sihtimine on tehtav ka manuaalselt. Sellel piltidel oleval Papello nr 1 seadmel tundub olevat kaugusmõõtja tulejuhtimis-seadmesse sisse ehitatud. Hilisemal T5 -l oli lahutatud eraldi seadmeks. Tulejuhtimisseade võimaldas ajastada/programmeerida ka õhutõrjemürskude sütikuid (kui oli seda tüüpi moonaga suurtükid).
Kogu seda kompleksset ülesannet on võimalik lahendada mehaaniliselt väga erinevalt. Arvata võib et Papello seadmed sisaldasid nii jäljendatud kui originaalseid sõlmi/lahendusi. Küllap kõik head ja originaalsed asjad järgnevalt ka vastavate seadmete arendamisel kasutusse võeti (selleks need ainueksemplarid merede taha osteti (USA / Briti/ Rootsi).
Sama funktsiooniga seadmete töötamisest mõned videod:
https://www.youtube.com/watch?v=sG6Rr5Kg6Qk
Siin 3:10 näeb seda siblimist:
https://www.youtube.com/watch?v=JSC14lIDMaw
https://www.youtube.com/watch?v=1MsRNauv7rM
0:20 õrnem sugu propa teenistuses seadmega möllamas:
https://www.youtube.com/watch?v=m-mkZDOlMp8
Võrgus on olemas ka Papello USA patendid. Aga nende läbi töötamine eeldab juba tõsisemat ajugümnastikat.

Kui on tegu kõlamõõdujaamaga, kas see leiab liikuva objekti tema hääle järgi?

Papello kõlamõõdujaam oli vastase suurtükkide asukoha leidmiseks.
See seal esimesel pildil ei ole kõlamõõdujaam
Ma arvan et Papello kõlamõõdujaama süda on sellel pildil. Mina saan põhimõttest aru nii: Põhimõtteliselt on 3 - 4 mikrit teatud korra järgi maastikul. Kui käib pauk, siis traati mööda jõuab signaal võimendisse (saab peale kruttida nuppudest individuaalselt) > indutseeritakse mähistes vool ja liigutab juhikut (pikad horisontaalsed traadid). Traatide otsas on kirjutuspead (voolikud mis lähevad tindipottidesse). Hele kast kerib linti konstantse kiirusega. Heli jõuab eri mikriteni eri ajal, ja seetõttu sama paugu piigid joonistatakse eri kirjutuspeade poolt lindile nihkega. Heli kiirus õhus ja lindi kerimise kiirus on teada. Piikide nihke järgi saab arvutada/konstrueerida paugu asukoha.

Siin on mingi kõlamõõtja teistsugune variant tõenäoliselt:

Ja siin on puust ja punaseks IIms eel välja töötatud Brittide tulejuhtimise aparaadi - Kerrisoni arvuti kasutamine.
Alguses ballistikat.
See seade võimaldas juba automaatselt suurtükke sihtida.
https://www.youtube.com/watch?v=N108_ksMu0g

Sain siis lõpuks pildi kätte ja siit siis tulevad nii suure resolutsiooniga pildid nagu sealt foto pealt välja võluda kannatas.

Kõigepealt apastraat ise. Siis see väiksem kast, mis seal maas on Ja lõpuks seal paremal pool kõrval olev post, mille peale kaks meest toetuvad.

Optika osa on apastraadil ja TTÜ digiteegi pildil küll identne: Apastraadi optika tagant paistab mingi puitkarkassiga ehitis/vaatlustorn vms?
See väiksem kast võiks olla mingi nivelleeritav graniitplaat? Kuigi kuidas kasutatakse? Või äkki mingi spetsiaalne apastraadi jaoks tehtud nivelliir? Apastraat (või selle alus) tuleb ju nivelleerida.

Post on kuidagi kahtlaselt samal joonel tagumiste kaugemate postidega. Oleks nagu osa aiast. Küljes ripub taba? Rikutud mõttemaailm, aga kas see mingi EW aegne konikoguja ei või olla?
Puitplatvorm millel apastraat paikneb on muidu samalaadne, nagu Aegna patarei 75mm ÕT kahuritele alla ehitati. Kasutaja Wulff sõsarfoorumis postitas ühe foto:
http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/v ... &start=135
Vaevalt et siis konikoguja... Äkki mingi telefonikaabli liitepunkt?

Väiksem kast seadme peal on see mida tänapäeval nimetatakse moodsalt "battery pack" . Aga seda ma küll ei oska öelda kas tegemist on akudega või patareidega.

Teema jätkuks mõned US Navy õppefilmid sellest kuidas on ehitatud ja mismoodi töötab laeva tulejuhtimisarvuti https://www.youtube.com/watch?v=s1i-dnAH9Y4