www.militaar.net

Nimet lugupeetud üksus loodi 1917 -damal aastal ja on 1.Jalaväebrigaadi "õigusjärgne eellane" . Polk saadeti 1918 laiali aga midagi pidi ju hiljem asemele tekkima? Kas selle kohta on mingit infot?

Saksa okupatsiooni ajal saadeti kõik üksused laiali. Novembris 1918 hakati neid riburada pidi taaslooma ja 1. Jalaväepolk (Eesti polk) oli esimeste seas. Kui mitte päris esimene. Kahe kuu jooksul saatis polk rindele ridamisi eri suurisega marsiüksuseid, millest jälle tihtipeale iseseisvad üksused loodi. Polk ise sai rindele (mälu järgi) 03.01.2019 ja sealt edasi oli ainult kuulsus

Kas see oli vastus? Saksa okupatsiooni aeg üksust kui sellist polnud, kuid inimesed (kes polnud Venemaale põgenenud) hoidsid ühendust.

Mitte päris hr. kindral . Küsin siis natuke teisiti , kas 1-sel Jalaväerügemendil , mis eksisteeris kuni 1940- da aastani , oli
"oma tagalapataljon"? Praegune info kaitseväe kodulehel on suht tagasihoidlik.

Aaa ... nüüd sain aru. Pole midagi teha - pealiskaudne lugemine. Nagu ikka.

Ma arvan, et lihtne vastus on, et loomulikult jätkus mingil moel see tagalatoetuse üksuse elu. Mina alustaksin Saaga keskkonnast lugemist ja uurimist. Seal on palju materjale.

Siis oli veel Võitleja ajalehes üks mälestusartikkel (https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------). Ja kunagi ilmus raamat Sõja ja rahu vahel, seal oli mäletamist mööda ka struktuure sees.

Mudakoon kirjutas:Küsin siis natuke teisiti , kas 1-sel Jalaväerügemendil , mis eksisteeris kuni 1940- da aastani , oli
"oma tagalapataljon"? Praegune info kaitseväe kodulehel on suht tagasihoidlik.

Töökompanii oli täiesti olemas, kuni 1940. aastani välja. Ainult et "pataljoni" mõõtmeid see küll kuidagi välja ei andnud.

1. rügemendi koosseisude tabelist, kinnitatud 1928. aastal.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.98:99
Kokku 37 meest, rügemendis oli aga 3 pataljoni pluss veel eriüksused.