2. leht 2-st

Re: Teenistuskoerad

Postitatud: 08 Apr, 2013 8:21
Postitas hillart

Re: Teenistuskoerad

Postitatud: 24 Apr, 2013 12:08
Postitas Reserv
Koer asub sõjaväes valvepostile.

Esmaspäev, 10. juuli 1937, nr. 28, lk. 1.

Järjekordse uudisena meie riiigkaitse kõvendamise alal võetakse kaitseväes tarvitusele sõjakoerad. Nende ülesanne on muidugi mitte osa võtta otseset võitlusest vaenlase vastu, vaid abistada sõdurit luurekäigul, valvepostil olles jne. ...

Nagu seni politseis ja piirivalves, nii võetakse ka kaitseväes väeosade koosseisu koerad, kes saavad oma kindlaksmääratud toiduraha ja kelle kohta peetakse isegi "teenistuselehti". Sõjalisteks otstarveteks koerte soetamiseks ja väljaõpetamiseks tehtavad korraldused ei kuulu üksikasjalikule avaldamisele, kuna küsimus puutub riigikaitselisse ettevalmistusse. ...

Re: Teenistuskoerad

Postitatud: 30 Mai, 2013 10:20
Postitas metssiga
Toidujärjekord Soome piirivalvekoerte koolis enne sõda

Re: Teenistuskoerad

Postitatud: 11 Dets, 2013 16:07
Postitas toomas tyrk
Valitsuse salajaste otsuste protokolle sirvides jäi ette Piirivalve koosseisude muudatus alates 15. jaanuarist 1935. Sellega nimetati 42 valvuri-üleajateenija ametikohta ringi teenistuskoerajuhi-üleajateenija kohaks. Seletuskirjas on mainitud, et koerajuhtide arv on vastav hetkel piirivalves olevate teenistuskoerte arvule. Koerajuht on suuremat pühendumist ning paremaid oskusi nõudev amet. Ning uue nimetusega kaasneks ka uus palk. 40 krooni asemel kuus (valvuri palk) tervelt 45 krooni kuus.
Saaga ERA.31.2.350:4

Re: Teenistuskoerad

Postitatud: 11 Dets, 2013 16:24
Postitas toomas tyrk
Järgmisena on kohe muudetud Sidepataljoni koosseisu, seda aga juba tagantjärele (seisuga 1. jaanuarist 1935). Selle muudatusega likvideeriti muuhulgas pataljoni koosseisus eksisteerinud tuvibaas. Mis tegelikult lisaks sidetuvide kasvatamisele ja õpetamisele tegeles ka sidekoerte kasvatamise ning õpetamisega. Kui tuvide kasutamist peeti sõjategevuse korral tõesti väheefektiivseks ning liiga kalliks (tuvid jagati kaitseliidule, linnukasvatajatele ja muudele huvilistele tingimusel, et vajaduse korral on neid siiski võimalik kasutamiseks tagasi saada), siis sidekoerte kasvatamist ning treenimist peeti siiski ka edaspidi vajalikuks. Ainult et nüüd anti koerad üle 1. ja 7. rügemendi sidekomandodele.

Kahjuks pole seletuskirjas toodud üleantavate koerte arvu, tuvide arvuks mainitakse 449.
Saaga ERA.31.2.351:13

Re: Teenistuskoerad

Postitatud: 01 Veebr, 2014 22:22
Postitas toomas tyrk
toomas tyrk kirjutas:22. novembri 1923 "Vabas Maas jäi ette ka üks artikkel teenistuskoerte teemadel. Lk 9, "Koerad avaliku korra kaitsjateks".

Artikkel ilmselt tehtud hr. Vau usutlemise tulemusena, kes olla käinud Saksamaal ning Soomes teenistuskoerte kasvatamise teemadega tutvumas. Räägitakse kavast alates järgmisest aastast Eestis teenistuskoeri välja õpetama asuda. Selleks oli muretsetud Nõmme ja Pääsküla vahel rendipind, kus see kool kavatseti asutada. Üldiseks koerte vajaduseks hinnati umbes 200 politseikoera, kelledest aga suurem osa oleks olnud piirivalve jaoks. Politsei vajaduseks arvati umbes 12 koera, neist 9 maakondadesse ning 3 Tallinna.

Kursused pidid algama 1924. a. kevadest. Ühe kursuse pikkus umbes 3 kuud ning kursusel korraga kuni 20 koera. Esimese kursuse jaoks oli juba olemas 12 koera, neist 9 piirivalvest (3 täiskasvanut ning 6 kuue kuu vanust) ning 3 kriminaalpolitseile ostetud noort koera. Keskmine lambakoera kutsika hind olevat sel ajal olnud 5000-6000 marka. Koolile oli ette nähtud 3 õpetajat, kelledest 2 olid selleks ajaks juba määratud, üks piirivalvest ning üks politseist. Õpetus pidi toimuma nii, et asutus, kes koera tahab, "komandeerib" kooli koera koos koerajuhiga. Maksab koera õpetuse ja ülalpidamise eest koolile 1000 marka kuus ning saab siis kursuse lõpetamise järel väljaõppinud koera koos väljaõppinud koerajuhiga.
Sama jutu täienduseks ka üht-teist arhiivist. 1. juunil 1923 esitas siseminister piirivalve koosseisude täiendamise ettepaneku, kus muuhulgas sooviti luua piirivalve koertekasvatus. Koosseisus olid ette nähtud selle juhataja-õpetaja koht. Ettepanek ei läinud läbi. Riigikassa esindaja saadetud kirjas aga tuuakse välja selle hetke koerte arv piirivalves ning politseis. Kriminaalpolitseil oli 2 koera ning piirivalvel 3 pluss "mõned kutsikad". Mõlemid olid saanud oma koerad samal aastal. Siseministri seletuses esitatud eelnõule olevat koerad ostetud kapo raha eest ning siseministri korraldusel siis üle antud kripole ja piirivalvele.

Riigikassa esindaja soovitas oma kirjas, et politseil ja piirivalvel tuleks rajada ühine koerakasvatus. Millega siis ilmselt tegelema hakatigi. Kui ülaltoodud ajaleheartiklit uskuda.

Riigikassa kiri Saaga ERA.31.4.348:52 Siseministri seletuskiri ning ettepanek ise on mõned lehed eespool.

Re: Teenistuskoerad

Postitatud: 29 Juul, 2014 19:36
Postitas toomas tyrk
Aga paistab, et politseikoerte kooli aeg jäi üsna lühikeseks.

Sakala Pühapäevalisas (11.03.1939) usutlus pensionil politseikoerte professoriga.

Tema antud info järgi viidi 1923. a. asutatud politsei ja piirivalve ühine koertekool paari aasta pärast Haapsallu ning suleti juba 1931. Usutluse ajaks ei olnud politsei teenistuses enam ühtegi teenistuskoera. Kuna piirivalvel olid koerad endiselt teenistuses, siis ilmselt nemad koolitasi neid juba ise...

Juttu ka ühte-teist kasvatusmeetoditest. Tunduvad päris karmid.

Re: Teenistuskoerad

Postitatud: 12 Nov, 2014 10:57
Postitas toomas tyrk
Jäi ette ka üks artikkel Piirivalve koertest. Esmaspäev nr.18 | 2. mai 1932 | lk 5

Artiklis siis mainitakse, et piirivalve on oma koerte väljaõpetamiseks asutanud kasvatusasutuse "Petseri pool piiri ääres" (ilmselt siis see Irboska rajooni õppeasutus). Huvitava detailina märgitakse aga ära, et lisaks "riigi koertele" soetasid paljud piirivalvurid ka isiklikke teenistuskoeri, keda eriti meelsasti võeti kaasa öisesse vahiteenistusse. 5-6 tundi kestev öine vahikord oli üsna väsitav (ning enamasti tuli valvata üksi). Isegi erilise väljaõppeta koerast oli kasu valvuri ärkvel hoidmiseks ning samuti pimeduses kuulamisel ja lõhna tundmisel üldse asendamatu.

Lisaks on artiklis toodud paar lugu, kus koertest piiririkkujate ja ka lihtsalt piiri lähedal toime pandud kuritegude selgitamisel kasu on olnud.

Lõpus mainitakse ära, et tol hetkel olla nii piirivalve kui politsei koerteks olnud saksa lambakoerad, kuid piirivalvel olla kavas olnud ka dobermanne kasutama hakata

Re: Teenistuskoerad

Postitatud: 30 Dets, 2014 20:06
Postitas ambur123
toomas tyrk kirjutas:Järgmisena on kohe muudetud Sidepataljoni koosseisu, seda aga juba tagantjärele (seisuga 1. jaanuarist 1935). Selle muudatusega likvideeriti muuhulgas pataljoni koosseisus eksisteerinud tuvibaas. Mis tegelikult lisaks sidetuvide kasvatamisele ja õpetamisele tegeles ka sidekoerte kasvatamise ning õpetamisega. Kui tuvide kasutamist peeti sõjategevuse korral tõesti väheefektiivseks ning liiga kalliks (tuvid jagati kaitseliidule, linnukasvatajatele ja muudele huvilistele tingimusel, et vajaduse korral on neid siiski võimalik kasutamiseks tagasi saada), siis sidekoerte kasvatamist ning treenimist peeti siiski ka edaspidi vajalikuks. Ainult et nüüd anti koerad üle 1. ja 7. rügemendi sidekomandodele.

Kahjuks pole seletuskirjas toodud üleantavate koerte arvu, tuvide arvuks mainitakse 449.
Saaga ERA.31.2.351:13
Sidepataljoniga seoses meenub, et nende (nüüd siis Staabi- ja Sidepataljoni) embleemil tähistab üks tähtedest just sidekoeri:
http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/staabi- ... symboolika

Head aastavahetust foorumlastele!

Re: Teenistuskoerad

Postitatud: 02 Apr, 2019 10:26
Postitas metssiga
Rahvusarhiivi Tallinna osakonna näituste galeriis (Maneezi tn 2) on avatud näitus "Koer arhiivis" ja seal ka materjale teenistuskoerte kohta 1920-1940.
http://www.ra.ee/rahvusarhiiv-avab-inim ... d-naituse/