01.detsember 1924
-
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
01.detsember 1924
Täna siis 82 aastat kuulsusetust mässukatsest EW seadusliku valitsuse ja riigikorra vastu. Pole seda teemat vist selles alajaotuses käsitletud.
Nii et kellel on huvitavat materjali? Fotosid? Mälestusi?
Minu vanataat kõneles, et tema ei näinud-kuulnud asjast enne, kui hommikul tööle läks (oli Tallinna linnavalitsuse alluvuses insenööri-herra). Siis alles sai kuulda, et öösel olla kommunistid püüdnud võimu võtta.
Kuipalju siis haarajaid-pöörajaid oli? Millised relvad? Mis taktika? Kellel aimu, see kirjutagu.
Nii et kellel on huvitavat materjali? Fotosid? Mälestusi?
Minu vanataat kõneles, et tema ei näinud-kuulnud asjast enne, kui hommikul tööle läks (oli Tallinna linnavalitsuse alluvuses insenööri-herra). Siis alles sai kuulda, et öösel olla kommunistid püüdnud võimu võtta.
Kuipalju siis haarajaid-pöörajaid oli? Millised relvad? Mis taktika? Kellel aimu, see kirjutagu.
Et notre Parole s'appelle Fidélité !
http://www.zone.ee/pyhapaev/1dets24/
Hillar Palamets, Jutustusi kodumaa ajaloost IV klassile, 5., ümbertöötatud trükk, Tallinn, "Valgus", 1987
http://ekspress.ee/viewdoc/7831B7D1EAE7 ... 55003E2802
Pekka Erelt. Verine esmaspäev. –Eesti Ekspress, 25.11.2004
Hillar Palamets, Jutustusi kodumaa ajaloost IV klassile, 5., ümbertöötatud trükk, Tallinn, "Valgus", 1987
http://ekspress.ee/viewdoc/7831B7D1EAE7 ... 55003E2802
Pekka Erelt. Verine esmaspäev. –Eesti Ekspress, 25.11.2004
-
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
-
- Site Admin
- Postitusi: 5566
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Kõvadest kaantest ei tea, aga pehmete vahele kindlasti
Ise ostsin kusagil 80ndate lõpus-90ndate algul välja antud uustrüki nimega "1. detsember 1924". Taskuformaadis, pehmete kaantega. Kuna aga minu raamatukogu on hetkel "ilmalaanen laiali", siis jäävad muud täpsustavad andmed nii selle uustrüki kui originaalraamatu kohta kuhugi tulevikku.
Ja kui hästi meelde tuletada, siis olen näinud ja vist isegi lugenud nõuka aegset täiesti tavalises raamatu formaadis ning tõesti kõvade kaantega raamatut, kus neid sündmusi oli kajastatud "punase päikese" valguses...
Ise ostsin kusagil 80ndate lõpus-90ndate algul välja antud uustrüki nimega "1. detsember 1924". Taskuformaadis, pehmete kaantega. Kuna aga minu raamatukogu on hetkel "ilmalaanen laiali", siis jäävad muud täpsustavad andmed nii selle uustrüki kui originaalraamatu kohta kuhugi tulevikku.
Ja kui hästi meelde tuletada, siis olen näinud ja vist isegi lugenud nõuka aegset täiesti tavalises raamatu formaadis ning tõesti kõvade kaantega raamatut, kus neid sündmusi oli kajastatud "punase päikese" valguses...
-
- Liige
- Postitusi: 400
- Liitunud: 26 Aug, 2005 19:51
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Bolshevikud korraldasid terve 24. a jooksul mitmeid diversiooniakte Eestis. Näiteks Jõgeval, 300 Pedja jõe raudteesillast Tartu poole kisti
3, juuni öösel relsse hoidvad naelad välja ja rong jooksis rööbastelt maha. 10 inimest said surma.
On teada, et Vägeva kandis oli ka varem naelu välja kistud, kuid raudteevaht avastas selle ja õnnetus hoiti ära.
Minul on sellest sündmusest kokku 7 fotot
3, juuni öösel relsse hoidvad naelad välja ja rong jooksis rööbastelt maha. 10 inimest said surma.
On teada, et Vägeva kandis oli ka varem naelu välja kistud, kuid raudteevaht avastas selle ja õnnetus hoiti ära.
Minul on sellest sündmusest kokku 7 fotot
Viimati muutis Abramis, 03 Dets, 2006 20:58, muudetud 1 kord kokku.
Toomas peab silmas seda:
Saar, J., pseud., 1888-1941 Teg. Eduard Laaman
Enamlaste riigipöörde katse: Tallinnas 1. detsembril 1924 : osawõtjate tunnistuste ja uurimise andmete järel / J. Saar
Tallinn: Valvur, 1925
130 lk.
Faksiimile:
[Tallinn]: [Monokkel], [1992]
130 lk.
Selles kasutatud fotode originaalid leiduvad muide Laamani uurimistoimiku vahel Tõnismäel. Võib-olla lisafotosidki, täpselt ei võrrelnud. Paras pakike oli.
*
Omaaegne trükis:
1. detsembri sündmused Tallinnas: 1924/ [vastutav toimetaja A. Josua]
[Tallinn] : Kirjastus 1. detsembri sündmused 1924,
1924
24 lk.,
Autorid: V. Guštšik, A. Josua, G. Laagus = J. Lagus, J. Laidoner, O. Maddison, P. Pilski, A. Simon
*
Objektiivsemat ja uuemat:
Kas nad lahkusid Moskva rongiga?: 1. detsember 1924: artikleid ja dokumente / koostanud Jüri Ant.
Tallinn: Koolibri, 1996
157, [2] lk.
*
August Sunila "loomingut", mida siiski vaadata tasub:
1. detsember 1924: arutlusi 50. aastapäeva puhul
Tallinn: Eesti Ramat, 1974
159 lk.
1924. aasta 1. detsembri ülestõus
Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
68 lk
The armed uprising of the Estonian proletariat on December 1, 1924; edited by the weekly "Kodumaa"
Tallinn : Perioodika, 1974
48 lk.
Eesti proletariaadi 1924. aasta relvastatud ülestõus : abiks lektorile
Tallinn: Eesti NSV ühing "Teadus", 1974
26 l.
Eesti proletariaadi relvastatud ülestõus 1. detsembril 1924
Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1961
292 lk.
Vabaduse koidikul: [eesti proletariaadi 1924. a. detsembriülestõusust] Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964
312 lk.
*
Lisaks nt Laamani päevik Akadeemiast jne jne.
Saar, J., pseud., 1888-1941 Teg. Eduard Laaman
Enamlaste riigipöörde katse: Tallinnas 1. detsembril 1924 : osawõtjate tunnistuste ja uurimise andmete järel / J. Saar
Tallinn: Valvur, 1925
130 lk.
Faksiimile:
[Tallinn]: [Monokkel], [1992]
130 lk.
Selles kasutatud fotode originaalid leiduvad muide Laamani uurimistoimiku vahel Tõnismäel. Võib-olla lisafotosidki, täpselt ei võrrelnud. Paras pakike oli.
*
Omaaegne trükis:
1. detsembri sündmused Tallinnas: 1924/ [vastutav toimetaja A. Josua]
[Tallinn] : Kirjastus 1. detsembri sündmused 1924,
1924
24 lk.,
Autorid: V. Guštšik, A. Josua, G. Laagus = J. Lagus, J. Laidoner, O. Maddison, P. Pilski, A. Simon
*
Objektiivsemat ja uuemat:
Kas nad lahkusid Moskva rongiga?: 1. detsember 1924: artikleid ja dokumente / koostanud Jüri Ant.
Tallinn: Koolibri, 1996
157, [2] lk.
*
August Sunila "loomingut", mida siiski vaadata tasub:
1. detsember 1924: arutlusi 50. aastapäeva puhul
Tallinn: Eesti Ramat, 1974
159 lk.
1924. aasta 1. detsembri ülestõus
Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
68 lk
The armed uprising of the Estonian proletariat on December 1, 1924; edited by the weekly "Kodumaa"
Tallinn : Perioodika, 1974
48 lk.
Eesti proletariaadi 1924. aasta relvastatud ülestõus : abiks lektorile
Tallinn: Eesti NSV ühing "Teadus", 1974
26 l.
Eesti proletariaadi relvastatud ülestõus 1. detsembril 1924
Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1961
292 lk.
Vabaduse koidikul: [eesti proletariaadi 1924. a. detsembriülestõusust] Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964
312 lk.
*
Lisaks nt Laamani päevik Akadeemiast jne jne.
Natuke lisalugemist:
Postimees (Tartu : 1886-1944) nr.303 | 29. detsember 1932 | lk 4
http://www2.kirmus.ee/biblioserver/inde ... kid=409241
Avanenud lingis vajuta punast nuppu
Postimees (Tartu : 1886-1944) nr.303 | 29. detsember 1932 | lk 4
http://www2.kirmus.ee/biblioserver/inde ... kid=409241
Avanenud lingis vajuta punast nuppu
mäsu
Pärnu Postimees
http://www.parnupostimees.ee/040706/esi ... 065467.php
http://www.parnupostimees.ee/040706/esi ... 065467.php
Re: mäsu
Tsiteerin siit:PAK kirjutas:Pärnu Postimees
http://www.parnupostimees.ee/040706/esi ... 065467.php
Peale mässuliste hukati kaks passiivsuses süüdistatud lennuväeohvitseri.
Kas keegi teab sellest midagi täpsemalt?
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Re: mäsu
Keegi ikka teabshiim kirjutas: Tsiteerin siit:
Peale mässuliste hukati kaks passiivsuses süüdistatud lennuväeohvitseri.
Kas keegi teab sellest midagi täpsemalt?
ja veelSiegfried Alberti poeg Fleischer sündis 19. detsembril 1903 Tartus. Rahvuselt sakslane. Lõpetas 1922. a. Tartu saksa õppekeelega ühisgümnaasiumi. 31. augustil 1922 asus vabatahtlikult Sõjakoolis õppima. Oli juba Sõjakoolis õppimise ajal 14. juunist kuni 29. augustini komandeeritud Lennuväerügementi. 29. augustil 1924 lõpetas Sõjakooli ning ülendati nooremleitnandiks. Asus teenima Lennurügemendis ning määrati eskadrilli nr 2 lendurvaatleja kohale ning ühtlasi õppeklassi lendurvaatleja õpilaseks. Komandeeriti õppejaoskonda 10. septembril 1924. 1. detsembriks 1924 oli ta jõudnud kaaslendajana lennata 3 tundi ja 45 minutit.
Oli korrapidaja ohvitser 1. detsembril 1924. Ei osutanud vastupanu lennuvälja vallutamisel. Võeti maha tema õlakud ning mütsimärk. Kõik lennuvälja vallutamisel kätte saadud sõdurid, allohvitserid ning korrapidaja ohvitser toodi kokku kasarmuruumi.
Maalennu divisjoni ülem Fischer helistas kella 0900 paiku Lasnamäele ning sai Fleischeriga ühenduse. Fleischer kandis ette, et relvade lattu on sisse murtud, kommuniste on üle kahekümne, ning et sõdurid on relvis.
Väidetavalt (ühe sündmustes osalenud ohvitseri avaldamata memuaaride järgi) oli Fischer Fleischneri rahustanud ning soovitanud oodata kuni tullakse ning lennuväli vabastatakse.
Kuna mässajaid oli vähe ning meeskond valdavalt nende vastu, siis olevat allohvitserid korduvalt soovitanud vangistatud ohvitseridel mässajailt relvad käest ära võtta. Seda aga ei tehtud.
Vabariigi valitsuse otsusega 19. detsembrist 1924 Kustutati ohvitseride nimekirjast alates 5. detsembrist 1924 sõjaväljakohtu otsusega maha lastud Lennuväe rügemendi nooremleitnant Siegfried Fleischer.
Hermann (Tõnu poeg) Rätsepp sündis 8. detsembril 1896. aastal Tartu maakonnas Aru vallas. Lõpetas Novgorodi gümnaasiumis 5 klassi. 15. märtsil 1917 asus vabatahtlikuna teenima kaardiväe Pavlovski polgu tagavarapataljonis. 26. juunil 1917 saadeti 5. Moskva lipnike kooli. 1. septembril samal aastal komandeeriti ta sealt Gori lipnike kooli ning 20. detsembril 1917 ta lõpetas selle ning saadeti Petrogradi sõjaväeringkonna ülema käsutusse.
29. novembril 1918 asus teenima Eesti 4. jalaväepolku. Määrati 2. roodu nooremaks ohvitseriks. 4. aprillil 1919 sai ta miinipilduja proovimisel miini lõhkemisel haavata ning saadeti haiglasse. Peale ravi ning tervisepuhkust naases oma väeossa. Sai uuesti haavata 23. augustil 1919 Novo-Brjanitskaja küla juures. Jäi rivvi edasi. Ülendati seejärel nooremleitnandiks.
Vabadussõjast osavõtu eest autasustati Vabadussõja mälestusmedaliga, haavatasaamise eest lindiga.
1. juulil 1920 viidi üle 9. jalaväepolku ning määrati seal kuulipildujaroodu nooremaks ohvitseriks. 2. augustil 1920 komandeeriti I diviisi ohvitseride kursustele. 30. oktoobril samal aastal lõpetas need ning naases polku.
1. jaanuarist 1921 9. polk likvideeriti ning Rätsepp loeti üleviiduks 1. polgu 9. pataljoni kuulipildujaroodu nooremohvitseriks.
24. veebruaril 1921 ülendati leitnandiks vanusega 24. novembrist 1920.
Nimetati mais selle roodu ülema ajutiseks kohusetäitjaks. Lõpetas 3. juulil kuu-ajalised kuulipildurite-instruktorite kursused. 12. juulil 1921 viidi üle 6. jalaväepolku. Seal määrati ta samuti kuulipildujaroodu, kuid juba vanemaks ohvitseriks. 2. juulil 1921 abiellus Marina Baranovaga. 16. mail 1922 sündis neil poeg Voldemar.
1. augustil 1923 viidi tagasi 1. jalaväerügementi ning määrati 4. kuulipildujakompaniisse rühmaülemaks. 15. märtsil viidi ta sealt üle 3. kuulipildujakompaniisse ning määrati ajutiselt kompaniiülemaks. Samast päevast nimetati ka rügemendi spordijuhiks. Sealt viidi ta 25. augustil 1924 üle Lennuväerügementi.
Lennurügemendis määrati ta eskadrilli nr 2 lenduri kohale ning komandeeriti tagavaraeskadrilli juurde. 8. septembril määrati ta tagavaraeskadrilli ülema kohusetäitjaks.
Saabus 1. detsembri 1924 kella 0800 paiku hommikul pahaaimamatult Lasnamäe lennuväljale tööle. Arreteeriti kohe ning pandi koos S Fleischeriga motorist Elbi vahi all ühte ruumi valve alla.
Vabariigi valitsuse otsusega 19. detsembrist 1924 Kustutati ohvitseride nimekirjast alates 5. detsembrist 1924 sõjaväljakohtu otsusega maha lastud Lennuväe rügemendi leitnant Herman Rätsepp.
Rätseppast jäid maha naine ja kaheaastane poeg. Naisele anti mahalastud mehe eest vaid ühekordne toetus, pensioni määramisest keelduti. 1925. aastal üritas ta Narva taga illegaalselt piiri ületada, kuid peeti kinni.
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Njah, 80 aastaga on ühiskond humaansemaks muutunud.sadist kirjutas:See lennuväeohvitseride passiivsus seisnes selles,et nad läksid hommikul pahaaimamatult tööle ning lennuvälja vallutanud punased võtsid nad ootamatult vangi.Laidoner ei andnud neile armu,ehkki üks neist oli lese ainus poeg.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist