www.militaar.net

Rahvusarhiivi poolt koostatud detsembrimässu teemaline näitus.

Näituse tutvustus: http://riigi.arhiiv.ee/est/detsembrimas ... -uks-luli/

Näitus: http://riigi.arhiiv.ee/est/fotod-1/

Lisaksin lõigu allohvitser Johannes Viliberti mälestustest.
"Me olime Mäe kasarmus ja magasime,ega me ei teadnud midagi.Vaat,ma räägin natke selle eellugu.Minuga seltsis lõpetas allohvitser Teer,kes oli õppekompaniis rühmavanemaks.Ja õppekompanii veltveebel oli Schaurup.Nemad olid Sõjavägede Staabi luureosakonna mehed.Me kutsusime neid "tuhandemargasteks".Nojaa,aga need mehed olid end sidunud kommunistidega.Ega kommunistid saanud teada,kes nad tegelikult on.Ja 1.detsembri hommikul istusivad nad kommunistidega koos Odra tänaval või Drevingi tänaval,kus nende salakorterid olid.Jutt oli ikka niisugune,et sõjavägi pidi kaasa minema.Ja kui nad hommikul veerand kuue ajal kogumiskohast välja tulid,jooksid Schaurup ja Teer minema.
Schaurup jõudis enne mässumehi kasarmusse,äratas poisid,võttis korrapidaja juurest padrunid ja pani püssimehe ukse pääle.Aga eraisikud olid juba järel.Ja nagu esimene sisse tuli,tahtis püssitääki kõrvale lüüa-tääk oli ukse poole-nii tunnimees vajutas kohe...Kui sissetulija ukse vahele maha lasti,oli keegi karjunud:"Äraandmine!Äraandmine!"Ja teised jooksid tagasi.Eks me olime juba riides,kui madin algas.Kaua sõduril riidepanek käib?Mõni minut.Püssid-padrunid rabinal kätte ja jooksime igale poole uste peale.
Meie kasarmu ette sõitis tank ja jäi esimeste uste juurde seisma.Autotanki kompaniis teenis allohvitser Loorents,kes tegelikult oli kommunist.Aga Teer oli jõudnud tankikuulipilduja ketta ära võtta ja visata üle plangu Afrika tänavale.Loorentsil ei olnud tankis laskemoona,eks ta tuli laskemoonalaost omale padrunisi võtma.Kui nüüd tank seisma jäi,viskas veltveebel Kaptein ennast roomiku kõrvale pikali maha ja,nagu Loorents luugi lahti tegi,laskis tal brauninguga peast läbi.Tank oli kahjutuks tehtud.Autotanki laskemoona ladu oli teise korruse peal meie kasarmus.Ja meie hoidsime seda tule all,lasksime piki koridori,et keegi ei saaks minna laskemoona tooma.Tankile pandi siis jälle õiged mehed peale ja ta seisis kogu aeg otsaga Suur-Juhkentali tänava poole.
Üks salakorter oli neil Gildi tänaval.Sealsamas lähedal oli Sidepataljoni staap ja kasiino sama katuse all.Eks nad tulid ootamatult sisse ja lasksid neli ohvitseri maha.Mehed tukkusid muidugi,eks nad olid napsi kah võtnud,see oli hommikul pärast pühapäeva.Nad olid istunud laua taga.Ma käisin hommikul vaatamas.Leitnant Buschil olid valged akselbandid kõik verised.Teine tapetu oli Keila poiss leitnant Viiburg.Ühe nime mäletan veel-leitnant Punnisson Sõjaväe Tehnikakoolist.Korrapidaja ohvitser oli neljas mees.Aga korrapidaja allohvitseril ei olnud muud kui ainult mõõk.Temal tõmmatud mõõk tupest välja,löödud kõveraks ja,kurat,põrandale.See allohvitser sai hiljem teenistusest lahti."

"Kirjutamata memuaare VI"lk56-59

Suurkase väide, et kommunistide toetuspind oli 1924. aastaks kadunud, on pehmelt öeldes vaieldav. 1923. aastal andis RK valimistel nende poolt hääle ligi 10 protsenti, aga poolthääletajaid olnuks kindlasti rohkem, sest Tallinnas ja Narvas kommude nimekiri tühistati. Aga Tallinn oli tollal kommude nii-öelda kants. Pärast detsembrimässu kommud marginaliseerusid, aga täielikult ei kadunud toetuspind kuni 1940. aastani välja.

Torkab ka silma, et kommentaariumites levitatakse usinalt väidet Gustav Ansipi nimelisest tegelasest, kes olevat praeguse peaministri vanaisa, ning kes olevat olnud riigipööraja. Gustav Ansip ei ole Andrus Ansipi vanaisa (vt Ansipite sugupuud Genis; peale selle on A.Ansipi vanaisa nime varem mainitud ka ajakirjanduses). Pealegi ei osalenud Gustav Ansip 1. detsembri sündmustes, vaid pandi juba enne seda trellide taha (juhtumit on käsitletud ka raamatus Sõda pärast rahu).

Tuleb välja, et motorist Alfred Kaat tegeles eelnevalt spionaažiga. Vt http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=25 ... 561b7a9f03

Ain Vislapuu: 1924. aasta 1. detsember Viljandis – kas nad olid mässuks valmis? // Viljandi Muuseumi aastaraamat 2004
http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraam ... slapuu.pdf

1. detsembri sündmustest Lasnamäe lennuväljal annab ülevaate enda mälestusteraamatus "Laiemasse maailma" Gustav Ränk, kes oli ise sellal lennuvälja arsti abiline. Kirjeldab ka järellugu ning sõjakohtu poolt surma mõistetud kahe ohvitseri hukkamist- kogu väeosa silme all.

Huvitav kokkuvõte 1.detsembri 1024 toimunust
https://ekspress.delfi.ee/kuum/verine-e ... d=69037155

Juhtusin nüüd Vabariigi sünnipäeval mingitel kahtlastel asjaoludel ka vaatama seda üllitust nimega Detsembrikuumus.

Päris nukker, kui mõelda, et Iseseisvuse päästis 1924. aasta detsembris Anvelti fookuse laialivalgumine Kingissepa eksnaise trukkimse ja nooremleitnandi abikaasa moosimise vahel. No ja kujutatud ülemjuhataja passiivne toetumine kõhutundele ja ilmselt ka mõningastele sensitiivsetele võimetele - kuidas muidu seletada palvet (käsku) Põdderile linna jäämiseks ning nooremleitnandile korralduse andmine Põdderi eskortimiseks, mille tulemusena nooremleitnandi abikaas üksi koju pidi minema ja Anveltile silma jäi. Krt suurimaks müstikaks jäi veel see, et kuda krt Põdder oma koduse füürermuti juurest veel bordelli pääses, kus muude oluliste tegevuste vahele paar lasku aknast tegi?

Ilmselt päriselus see asi ikka nii oraste peal ikka ei olnud.

Aga tõsisemalt ka - eelpool siin mainiti Pikka tänavat, kas keegi teab, mis väeosa või asutus oli tol ajal Pikal tänaval praeguse Rootsi saatkonna ruumides?

August Mänd: Eesti Sõjaväe ohuhinnangud Nõukogude Liidu kohta 1920. aastatel. Bakalaureusetöö
https://etera.ee/zoom/200137/view

Tere!
Kus saab näha novembri keskel 1924 arreteeritude nimekirja. Tahan üle kontrollita. Vanaema võeti kinni 1924 novemris ja aprillis 1925 saadeti
Venemaale. Arhiivis on foto, kus vanaema on pildil koos Olga Lauristin, Aliide Lepp, Visnapuu jne.
Ma pole kunagi oma isalt või vanaemalt kuulnud, et vanaema oleks vangis olnud ja veel venemaale visatud. Ma olen vaikselt
vanaema elulugu uurima hakanud.

Võid ju vanaema nime siin avaldada. Mul on näiteks üks raamat, kus võib tema kohta infot olla, aga kui nime ei tea
Samuti saab nime järgi ehk midagi leida vanadest ajalehtedest.