Eesti kaitsejõud 1939a
Nõukogude luure oli sulust teadlik ja see oli ka üks põhjus, miks oli vaja baltikum, just Eesti ja Soome ära vallutada. Taheti saada kontroll Läänemere üle ja ilma kontrollimata Soome lahte on see võimatu. Sulusse suhtuti väga tõsiselt, teati, et sealt läbi tungida on äärmiselt raske, kui mitte võimatu. Ol´i ju sulg venelaste endite idee.
Merekindlustest teadis N-Liidu luure suhteliselt vähe ja halvasti. Eesti poolelt 6 või oli see isegi 8 asukohad olid nii valesti märgitud, et oleks reaalseks pommitamiseks läinud, oleks pommitatud kõike muud, peale nende patareide. Ärme unusta, veel ühte tähtsat fakti, merekindlused olid väga hästi maskeeritud, ka M.Õun pöörab oma raamatus sellele suurt rõhku. Aegna oli isegi gaasikindel, gaasirünnakute vastu.
Mis allveelaevadesse puutub, siis Eestil ja Soomel oli neid kokku 8. Lisaks sõjalaevad, kus peal oli ka suured laevakahurid ja õhutõrje.
Ausaltöeldes mina küll ette ei kujuta, kuidas nad oleksid sealt läbi murdnud. Pealegi sulg oli minu mäletamist mööda lai kas 35 või 38 km. Enne seda tervitavad Sind kümned Eesti ja Soome patareid, millel on ühtne tulejuhtimine, lisaks olevat olnud veel Eesti ja Soome vahel, mingi merealunekaabel info vahetuseks , mis oli räigelt salastatud ja mille olemasolust venelased kindlasti ei teadnud.
Nii, et siis kõigepealt oli vaja läbimurda 10-netest patareidest, seejärel miiniväli, ning siis 8 mootsat allveelaeva, lisaks veel muu laevastik.
8 allveelaeva 35-38 km kohta on minuarvates liigapalju, kui veel arvestada, et oled tulnud läbi miinivälja.
Kindlasti oleks saanud kuidagi seda kaitset murda, aga kuidas, mis hinnaga ja kui kaua see aega oleks võtnud
Lennuväest veel niipalju, et lennuvägi oli ju nii Eestil kui ka Soomel olemas ja nagu mina olen aru saanud, siis just luurelennukite hulgas oli seis kõige parem. Nii, et kas venelased oleksid saanud teha päris ootamatu dessandi
Merekindlustest teadis N-Liidu luure suhteliselt vähe ja halvasti. Eesti poolelt 6 või oli see isegi 8 asukohad olid nii valesti märgitud, et oleks reaalseks pommitamiseks läinud, oleks pommitatud kõike muud, peale nende patareide. Ärme unusta, veel ühte tähtsat fakti, merekindlused olid väga hästi maskeeritud, ka M.Õun pöörab oma raamatus sellele suurt rõhku. Aegna oli isegi gaasikindel, gaasirünnakute vastu.
Mis allveelaevadesse puutub, siis Eestil ja Soomel oli neid kokku 8. Lisaks sõjalaevad, kus peal oli ka suured laevakahurid ja õhutõrje.
Ausaltöeldes mina küll ette ei kujuta, kuidas nad oleksid sealt läbi murdnud. Pealegi sulg oli minu mäletamist mööda lai kas 35 või 38 km. Enne seda tervitavad Sind kümned Eesti ja Soome patareid, millel on ühtne tulejuhtimine, lisaks olevat olnud veel Eesti ja Soome vahel, mingi merealunekaabel info vahetuseks , mis oli räigelt salastatud ja mille olemasolust venelased kindlasti ei teadnud.
Nii, et siis kõigepealt oli vaja läbimurda 10-netest patareidest, seejärel miiniväli, ning siis 8 mootsat allveelaeva, lisaks veel muu laevastik.
8 allveelaeva 35-38 km kohta on minuarvates liigapalju, kui veel arvestada, et oled tulnud läbi miinivälja.
Kindlasti oleks saanud kuidagi seda kaitset murda, aga kuidas, mis hinnaga ja kui kaua see aega oleks võtnud
Lennuväest veel niipalju, et lennuvägi oli ju nii Eestil kui ka Soomel olemas ja nagu mina olen aru saanud, siis just luurelennukite hulgas oli seis kõige parem. Nii, et kas venelased oleksid saanud teha päris ootamatu dessandi
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
üks dokument siis sealt, õhujõudude ülesanded merekindluste vastu:Erich KAUP. Punalipulise armaada sõjakäigud Eesti vastu. September 1939 - juuni 1940. TUNA 1999, nr. 4, lk. 17-39.
Nr. 1 on/305 CC/CB Täiesti salajane
Eriti tähtis
Eks. nr. 3
PBL Sõja.õhujõudude juhatajale, Paldiski Mereväebaasi komandörile
PBL Staap. Kroonlinn
12.06.1940. a.
Naissaarele ja Aegnale sooritatava dessandi tegevuse kindlustamiseks käsin:
1. Naissaare ja Aegna patareide neutraliseerimiseks alustada 15. juunil k. a. kell 5.00 saarte pommitamist.
2. Lõpetada Naissaare ja Aegna pommitamine kell 5.30 15. juunil k. a.
3. Pommitamiste peaobjektideks on Naissaare lõuna patareid ja Aegna loode osas paiknev patarei.
4. Ülesande täitmiseks jaotada sõjaline jõud järgmiselt:
a) Naissaare lõuna patarei peale kolme "SB" või "DB" lennueskadrilli:
b) Naissaare põhja patarei peale ühe "SB" või "DB"lennueskadrilli:
c) Aegna patarei peale kolme "SB" või "DB" lennueskadrilli, ühe eskadrilli "12" patarei peale ja kaks "6" patarei peale.
5. 10. lennubrigaad on Paldiski mereväe baasi komandöri käsutuses.
6. Pärast esimese ülesande täitmist valmistada kõik 8. lennubrigaadi lennukid ette löögi andmiseks Aegna patarei pihta
7. Patareide pommitamise lõpetamisest annab viimane sellest osavõtnud lennusalk teada sellega, et lendab üle Tallinna sadama ja laseb välja rea valgeid rakette.
8. Paldiski mereväebaasi komandöri korraldusel maandub pärast Tallinna vallutamist Punaarmee väeosade poolt, Tallinna sõjalennuväljal üks 10. lennubrigaadi eskadrill, kelle kaitsmine pannakse baasiväeosadele.
9. Rakendada kõik vahendid selleks. et aega viitmata organiseerida luure objektidel ning Balti merel - ülesandega avastada kolmandate riikide sõjalaevad.
PBL juhataja, viitseadmiral /Tributs/
PBL Sõjanõukogu liige, diviisikomissar /Jakovenko/
PBL Staabi ülem, kontradmiral /Pantelejev/
Trükitud 3-s eks.
Eks. nr. 1 - PBL Sõja-õhujõudude juhatajale
Eks. nr. 2 - Paldiski Mereväebaasi komandörile
Eks. nr. 3 - PBL Staabi 5. osakonna toimikusse
Nr. 1 on/305 CC/OB
12.06.1940. a.
Täitja: kaptenleitnant /allkiri/
VRSMLA f R-92. n 2, s-ü 671, l-d 25-26
Huvitav palju need pommitajad oleksid suutnud kahju teha ja palju neid oleks alla lastud
Kuigi 40a. poleks enam mingit vahet olnud, sest siis olid eestlased tõesti juba kõik maha mänginud, venelased olid juba sees.
1939a oleks muidugi nende patareide pommitamisega hoopis teine lugu olnud, pommitajad poleks saanud nii lähedalt tulla, kindlasti olid venelased vahepeal Eestis olles kõvasti täiendanud oma luureandmeid patareide kohta.
Eestlastel oli 40a. minu arvates 2 normaalset võimalust.
a. Lasta patareid õhku ja pageda Soome.
b. Võidelda lõpuni.
Kuid nagu tolle aegsel Eestile kombeks valiti varjant:
c. Anti kõik niisama venelastele ära-
Kuigi 40a. poleks enam mingit vahet olnud, sest siis olid eestlased tõesti juba kõik maha mänginud, venelased olid juba sees.
1939a oleks muidugi nende patareide pommitamisega hoopis teine lugu olnud, pommitajad poleks saanud nii lähedalt tulla, kindlasti olid venelased vahepeal Eestis olles kõvasti täiendanud oma luureandmeid patareide kohta.
Eestlastel oli 40a. minu arvates 2 normaalset võimalust.
a. Lasta patareid õhku ja pageda Soome.
b. Võidelda lõpuni.
Kuid nagu tolle aegsel Eestile kombeks valiti varjant:
c. Anti kõik niisama venelastele ära-
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Mind ajab Eesti juures, see lihtsalt närvi, et 20a. ehitati sõjaväge, pandi ilge papp hakkama ja siis hiljem kingiti lihtsalt kõik ära.
Paljud kaitsevad Pätsu, et vana mees ei tahtnud halba ja tegi seda, mis tema arust Eestile parim oli. Mina arvan, et pistis lihtsalt pea jaanalinnukombel probleemide eest liiva alla.
Selleks ju foorum on, et koos tõde otsida, ära kohe vihasta Andrus, kui Sina asja teisiti näed. Parem räägi oma seisukohast ja võib olla vaatan ka mina siis asju teise pilguga.
Paljud kaitsevad Pätsu, et vana mees ei tahtnud halba ja tegi seda, mis tema arust Eestile parim oli. Mina arvan, et pistis lihtsalt pea jaanalinnukombel probleemide eest liiva alla.
Selleks ju foorum on, et koos tõde otsida, ära kohe vihasta Andrus, kui Sina asja teisiti näed. Parem räägi oma seisukohast ja võib olla vaatan ka mina siis asju teise pilguga.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Jättes kõrvale selle, kas pani pea liiva alla või mitte, küsiks, et kas need probleemid oleks Hugo1 poolt meeleheitlikult propageeritava änksa äkšõniga, mille kangelaslikkusest tänapäeval nii väga vesta tahaks, nagu naks lahenenud? Ma saan aru küll, et mõnel on raske kui mingi venelane internetis ilgub, kuidas soomlased on ikka kõva rahvas, aga eestlased pole väärt midagi. Aga kui tark on ennast lasta heidutada igasugu idiootide ebaloogilistest emotsioonidest? See on ju teada, et üldiselt oli rahvas 1939-40 valmis sõdima, kaitsetahe oli olemas. Juhtkond otsustas mitte sõdida, milles tollast olukorda arvestades ei olnud midagi imelikku. Oleks imelik olnud, kui oleks hakatud sõdima (ainult selle pärast, et mõni tänapäeva tegelane oma alaväärsuskompleksist pääsenud oleks).Paljud kaitsevad Pätsu, et vana mees ei tahtnud halba ja tegi seda, mis tema arust Eestile parim oli. Mina arvan, et pistis lihtsalt pea jaanalinnukombel probleemide eest liiva alla.
Viimati muutis Külaline, 27 Juun, 2005 17:00, muudetud 1 kord kokku.
- ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1114
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
See mitte-käpardlik käitumine oleks olnud vastuhakkata.
Äkki põhjendaksid ka oma väidet, et tsiteerin:Juhtkond otsustas mitte sõdida, milles tollast olukorda arvestades ei olnud midagi imelikku. Oleks imelik olnud, kui oleks hakatud sõdima.
Kas Sinu arvates on täiesti normaalne käitumine, kui riik lihtsalt niisama, väravad lahti teeb ja vaenlase sisse läheb
Äkki põhjendaksid ka oma väidet, et tsiteerin:Juhtkond otsustas mitte sõdida, milles tollast olukorda arvestades ei olnud midagi imelikku. Oleks imelik olnud, kui oleks hakatud sõdima.
Kas Sinu arvates on täiesti normaalne käitumine, kui riik lihtsalt niisama, väravad lahti teeb ja vaenlase sisse läheb
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
See mitte-käpardlik käitumine oleks olnud vastuhakkata.
Ma küsisin: milline oleks olnud see mitte-käpardlik käitumine, mis oleks Eesti riiki mitte-kaotanud?
Vaid mõni eriti lapsiku fantaasiaga tegelane võib minu arvates tõsimeeli väita, et vastuhakk oleks Eesti riigi päästnud.
Äkki põhjendaksid ka oma väidet, et tsiteerin:Juhtkond otsustas mitte sõdida, milles tollast olukorda arvestades ei olnud midagi imelikku. Oleks imelik olnud, kui oleks hakatud sõdima.
Selle üle oli meil juba üks pikem diskussioon. Loe üle.
Need kaalutlused ja lootused, millede põhjal juhtkond 1939.a.-1940. a. nõnda otsustas, nagu ta otsustas, peaksid olema täiesti mõistetavad inimesele, kes pisutki on teemakohast kirjandust lugenud. Eesti juhtkonnal oli olemas tegevusplaan, mis oli, tõsi küll, nagu me täna teame, rajatud mõningatele valearvestustele. Sellele tegevusplaanile oleks alternatiiv olnud sõda, mis oleks lõppenud kindlasti kaotusega ja täieliku okupeerimisega. Tegevusplaan nägi ette nii palju päästa kui päästa annab. Selles, et asi krahhiga lõppes, ärge süüdistage mitte Pätsi, vaid Stalinit.Kas Sinu arvates on täiesti normaalne käitumine, kui riik lihtsalt niisama, väravad lahti teeb ja vaenlase sisse läheb
Viimati muutis Külaline, 27 Juun, 2005 17:17, muudetud 1 kord kokku.
- ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1114
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist