www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 26 Juun, 2019 11:14

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 493 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 28, 29, 30, 31, 32, 33  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Okt, 2005 20:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
Tegu oli kahte täiesti eri masti lennukiga. G. 1 oli kahemootoriline suure tegevusraadiusega hävituslennuk, millega Eestil oleks üsna vähe teha olnud. D XXI ühemootoriline klassikaline hävituslennuk, millest kirjutas Kari päris iluse jutu sulle.

Äraütlemise kuupäev on siin teemas kusagil kirjas. Ei viitsi hetkel otsida. Lühidalt oli seis selline, et 1. septembril 1939 tarne peatati ning kusagil septembri keskpaigas öeldi leping üles.

Nagu eelmisest postist lugeda võisid - Fokker ütles lepingu Eestiga üles juba juulis. Seega lennukid ei olnud siis enam saadaval.

_________________
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Okt, 2005 20:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Veebr, 2005 16:29
Postitusi: 2238
Tsiteeri:
Nagu eelmisest postist lugeda võisid - Fokker ütles lepingu Eestiga üles juba juulis. Seega lennukid ei olnud siis enam saadaval.


Mina sain aru, et leping jäi katki, kuna Eesti ei tahtnud neid.

Tsiteeri:
Kuna vabariiklased kaotasid ning rohkem osamakse ei teinud ning eestlased samuti järgmist makset ei sooritanud, siis ütles Fokkeri tehas 17. juulil 1939 lepingu üles


Siin on ju selge sõnaga öeldud, et plokkisid eestlased.
Küsimus on selles, et kui septembris oleksid eestlased uuesti huvi tundnud, kas nad oleksid siis neid saanud :?:
Niipalju, kui mina tean, siis eestlasi ei huvitanud need lennukid.

Tundub, et tõde on selles Sinu pool öeldud lauses, eksisid ainult margiga.


Tsiteeri:
Nüüd oli Eesti aga täiesti tühjade kätega ning tormas oma rahapakkidega uue puhkenud sõja tõttu kiirelt kuumaks muutunud relvaturule. Ning nii kiirelt ei olnud sealt lihtsalt midagi osta. Hispaania tehingute ajal oli mingine "hall" äri Hollandi Fokker D XXI lennukitega, kus eestlased neid samuti kaudselt vahendasid vabariiklastele. Ning kui vabariiklased kaotasid, siis olid lennukid veel tarnimata. Ning eestlased oleks need võinud suht soodsa hinnaga omale saada. Kuid siis uhkelt loobuti. Soomlastel olid samad Fokkerid Talvesõja ajal peamiseks hävituslennukiks ning kõlbasid küll.

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Okt, 2005 20:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
Eestlased ei tahtnud neid, kuna meie lennuväes lihtsalt polnud sellisele lennukile planeeritud mingit rolli.

Sel hetkel otsiti aktiivselt
1-mootorilist monoplaan hävituslennukit
1- mootorilist ja kahekohalist kerget luure- ja pommituslennukit (britid nimetasid neid army co-operation airplane-ideks)
mimg pikemas perspektiivis vaadati ka 2-mootorilise keskmise pommituslennuki järele.

eesti lennuväe arengukavad ei näinud sellist lennuit ettegi. Ja nüüd oleks äkki tulnud ära osta 25 sellist lennukit (mootorite arvu järgi otsustades oli 26. lennuk lihtsalt tagavaraosade komplekt).

See oleks pannud tohutu raha kinni täiesti tarbetu lennuki alla. Millele oleks veel tulnud hakata rakendust välja mõtlema. Samal ajal kõige hädalisemalt otsitud hävituslennukid ning luurelennukid ostmata...

See margiga eksimine oligi selle lõigu jaoks saatuslik. Ei maksa eriti midagi peast kirjutada. Edaspidi ikka enne paber ette kui midagi foorumisse toksin :oops: :oops: :oops:

Ja muuseas - 25 lennukit oleks olnud ka liiga suur kogu Eesti lennuväele...

_________________
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Okt, 2005 16:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Veebr, 2005 16:29
Postitusi: 2238
Ennem oli siin juttu, et Soome ja Läti ei tahtnud Eestiga mingit tegemist teha, kui Eestile baaside lepingut peale suruti.
Raamatust Eesti iseseisvus ja selle häving lk 99 tsiteeriksin teile ühe huvitava lõigu.

Kuna Eesti oli otsustanu NSV Liidu tingimustele alistuda, ei võetud ette ka mingeid samme naaberriikidelt ei poliitilise ega sõjalise abi otsimiseks. Moskvas toimuvaid läbirääkimisi püüti hoida täielikus saladuses, neist ei informeeritud ka teisi Balti riike. Pärast baaside lepingu sõlmimist asus Eesti juhtkond kuulujutte levitama, et otsustaval hetkel olid Soome ja Läti keeldunud Eestit sõjaliselt ja diplomaatiliselt abistamast. Selliseid väiteid esineb ka memuaarteostes. Arhiivimaterjalid seda ei kinnita. Eesti välissaadikuid ja Eestisse akrediteeritud saadikuid, välja arvatud Saksa saadik, informeeriti Moskva nõudmistest alles pärast seda, kui otsus nõudmistele vastuvõtmiseks ja nn vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks oli langetatud. Kriisi haripunktis teatati välissaatikutele, et Eesti piiridele koondatud Nõukogude väed olid ära viidud ja Nõukogude laevastik oli Eesti territoriaalvetest lahkunud. 1940 aasta jaanuaris tunnistas K.Selter Läti Tallinna saadikule, temale olnud juba pärast esimest minutit Molotovi kabinetis selge, et Läti abi ei saa Eestit päästa. Eraviisilistes vestlustes eitasid Laidoner ja Selter ka Soome poole pöördumist. Ka väited, et septembri teisel poolel pöörtuti sõjalise abi saamiseks Saksamaa poole, ei vasta tõele. Tegelikult teati juba augusti lõpus, et Saksamaa oli loovutanud Eesti ja Läti Nõukogude Liidu huvisfääri. ja sõjalist abi pole tulemas.

Kui see nüüd tõsi on siis ei olnud Eesti juhtkonnalt 1939a, mingit vastupanu oodata, kardeti ju isegi abi paluda muust rääkimata.
Arvestades seda, et Mannerheim arvas, et kui Eesti lennuväljad ja sadamad langevad punaste kätte ei saa ka Soome ennast kaitsta. Võib minu arvates oletada, et Soome oleks Eestit abistanud. Ärme unusta Soome lahe sulgu, mis oli nii eestlaste, kui soomlaste jaoks strateegiliselt ülitähtis.
Läti vastupanu muutus peale Eesti alistumist kohe mõtetuks, kuna nende põhjapiirilt võis nüüd rünnata punaarmee. Lätil oli samuti kuhjaga põhjust Eestit aidata. Oli ka neile teada pakti sisu
Kokkuvõttes oma argusega kaotas Eesti oma vabaduse ja nullis ära Läti võimalused vastupanuks. Väga häbiväärne ja valus seik meie ajaloost :cry: :cry: :cry:

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Okt, 2005 21:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
Kahjuks pole foorumi kirjutajate hulgas enam Reigot. Muidu ta avaldaks siin kohal oma arvamust selle Ilmjärve avalduse suhtes :wink:

Lühidalt öeldes - selle perioodi välispoliitilised ja sõjalised kontaktivõtmised ei ole dokumentaalselt tõestatavad. Kuid selles raamatus toodud Ilmjärve väited pole ka 100% vett pidavad..

_________________
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Okt, 2005 13:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Veebr, 2005 16:29
Postitusi: 2238
Tsiteeri:
Lühidalt öeldes - selle perioodi välispoliitilised ja sõjalised kontaktivõtmised ei ole dokumentaalselt tõestatavad. Kuid selles raamatus toodud Ilmjärve väited pole ka 100% vett pidavad..


Ilmjärv ei ole ainus, kes Eesti ajaloolastest nii arvab. Raamatu autor on M.Laar.

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Okt, 2005 16:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Veebr, 2005 16:29
Postitusi: 2238
nublu

Tsiteeri:
Bulldogide poolt maha toodu punakotkastest pole nagu eriti kuulnud. Ehk valgustaksid lähemalt.


Tsiteerin ühe lõigu Martti Turtola raamatust President Konstantin Päts lk. 221.
Muuseas pööra tähelepanu ka sellele mida arvavad Soome ajaloolased Eesti õhutõrjest ja kriitilisest ajast 1939a. Autor on enne raamatu kirjutamist kõva eeltöö teinud. Tegelikult see raamat vääriks isegi eraldi teemat.

1939a. kui Moskva nõupidamine algas alustasid N-Liidu õhujõud ja punalaevastik jõhkrat närvide mängu. Kalervo Hovi kirjutab, et kindral Laidoner pidi oma kabineti aknast nägema Nõukogude lennukite ülelende, suutmata midagi ette võtta. Võidakse küsida miks? Eestil olid väikesed õhujõud, hävitajaeskdrill koosnes osalt Briti vananenud Bristol Bulldogi hävitajatest. Siinjuures tasub meenutada, et ka Soomel oli Talvesõjas Bristol Bulldogi tüüpi hävituslennukeid. Muidugi olid need näitajate poolest nõrgemad, kui ründelennukid ehk Fokkerid, ent Bulldogi lendurid läksid vapralt rünnakule Vene pommituslennukite vastu ja tulistasid mitmedki neist alla. Kui oleks antud käsk, küllap oleks kasvõi mõnegi Eesti hävitaja ilmumine Tallinna õhuruumi hoidnud selle Vene pommituslennukitest puhtana. Arvatavasti juba paari õhutõrje laskeseeriaga oleks saavutatud sama. Tõeline jõud Tallinna õhukaitse seisukohalt oli võimas merekindlus, kus oli piisavalt ka õhutõrjeks sobivaid Canet kahureid. Läbirääkimiste kestel ei oleks venelased tõenäoliselt julgenud alustada suuremat õhulahingut, kus nad muidugi oleks olnud suures jõudude ülekaalus. Punatähelised lennukid tulid nii kaugele, kui said, ja kui said, siis jultumus üha kasvas.

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Okt, 2005 17:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juun, 2005 13:44
Postitusi: 872
Esimest korda olen ma Hugoga nõus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Eesti võitlus mõttetu.
PostitusPostitatud: 22 Okt, 2005 19:13 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 20 Okt, 2005 22:07
Postitusi: 18
Lugesin 6 tundi seda foorumit ja sain umbes pool läbi. Siiski ei saa kirjutamata jätta enda arvamust, milles märgin, et Eesti oleks olnud võimeline kaitsma ennast mõnda aega NL-i okupeerimise vastu. Võrreldes Soomega oli meil panna ühele rindekilmomeetrile märksa rohkem mehi, ja ka tehnikat. KUi eelkõnelejad on rääkinud mõnedest kaitserajatistest Narva jõe piiril, siis ma olen korduvalt ka siitsamast lugenud 50-st betoonehitisest siinpool ja sealpool jõge veel midagi. Seega Narav rinne ei saanud suur probleem olla, kuna ilma sillata tankid ikka üle ei tule. Peipsi-Laadoga endast ka suurt ohtu ei kujutanud. Lõunarinne oli problemaatilisem, kuid ka selle katmiseks oli vajalikul hulgal ja rohkemgi miinelisaks mõned tankitõrjerelvad. Põhja-Eesti rannikukaitsest rääkides oli Soome lahe sulg võimas kaitse räkimata rannapatareidest, kuid see oleks eeldanud et NL oleks rünnanud nii Soomet kui Eestit korraga, et need riigid koos sõtta tõmmata. Ma arvan, et ka õhukaitses polnud tõrjerelvade puudumine nii suur probleem, kui tõesti lennukite enda puudumine(ka Venemaa õhutõrje oli pms 0). Kõige probleemsem oli tõesti meie piir Lätiga, kuid arvan, et ka sellest raskusest oleks kuidagi üle saanud, kui lätlased oleks end mingil määralgi kaitsnud, teiseks kavandati esimesena Baltikumist rünnata just Eestit. Arvan, et eestlased oles teoreetiliselt pidanud vähemalt Soomega samaväärselt vastu, kuna meie riigi väiksuse tõttu andis väeosasi kiiremini ringi paigutada ja kõik kaitsekavad olid koostatud ja ka Tartu rahu lepingus oli piir planeeritud kaitsvana.
Kuid probleem ei olnud ainult väheajalises kaitses, vaid olenes ka maailma asjades. Erinevalt Soomest(kellega oleks olnud võimalik hiljem arveid klaarida) jäi Eesti ette maailmarevolutsiooni teele. Juba baaside lepingu ajal andis Chuchill Stalinile mõista, et annab vabad käed. Ka poleks Churchill kunagi koostööd teinud Hitleriga, et võidelda koos NL-i vastu. Nii jäi Eesti igasuguse sõja korral kahe suure vahele, kes kumbki polnud huvitatud väikeriigi säilitamisest. Samuti ei osanud Eesti suured ette näha suurküüditamisi jne. Olen kindel, et lepingule allakirjutamisel oldi vägagi prohvetlikud ja loodeti vastupanu avaldada just siis, kui Saksamaa taganeb. Seega arvan, et vägagi õige oli rahvast sästa ja mitte hakata sõdima 1939. aastal. See on kõigest minu arvamus ja ootan ka teistsuguseid ennustusi/spekulatsioone

_________________
aitab kommunismist


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Okt, 2005 21:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Veebr, 2005 16:29
Postitusi: 2238
Ometi keegi, kes mõistab, et väikeriigil on kaitses omad eelised :lol:

Tsiteeri:
Kõige probleemsem oli tõesti meie piir Lätiga, kuid arvan, et ka sellest raskusest oleks kuidagi üle saanud, kui lätlased oleks end mingil määralgi kaitsnud, teiseks kavandati esimesena Baltikumist rünnata just Eestit


Läti poleks olnud mingi probleem. Probleemiks oleks olnud see punavägedele. Läti ründamine oleks tõmmanud Läti sõtta, seda punavägi küll ei tahtnud. Sammuti oleks see liiga palju kära Baltikumi ümber teinud, mis oli neile veel ebameeldivam. Ärme unusta, et Eestil - Lätil oli ju ühine kehtiv kaitseleping.Eesti ja Läti koos oleks olnud tunduvalt tugevam vastane, kui Soome. See aga oleks juba tähendanud pikka süda ja hiljem sissisõda Nii, et lõunapiirilt poleks meile mingit ohtu olnud. Venelaste rünnak lõunast oleks meile rohkem kasu, kui kahju toonud.
Muuseas lugesin, et lätlased olevat veel 1940a olnud huvitatud koostööst Eestiga.

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Nov, 2005 17:03 
Antud teemasse kirjutatud lugematuid arvamusi jälgides torkab silma ääretu teemade läbipõimumine, strateegilise ja taktikalise tasandi äravahetamine jne jne jne.

Huvitav, et taktikalis-tehniliste andmete üle vaieldakse pikalt, kuid näiteks jalaväe ja lennuväe / jalaväe ja suurtükiväe oskust koos tegutseda või suurtükiväe võimekust tegutseda jne jne ei arutata.

Vabandan kui olen ülekohtune - see pole mingil juhul minu eesmärk.

Vahest aitaks sellest suurest sasipuntrast väljatulla teemade lahkulöömine?

Minule isiklikult tundub, et antud teema tuleks valdkonniti lahku lüüa.

lugupidamisega
õpetaja


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Nov, 2005 19:35 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4609
Huvitavalt ühel ajal sattusime seda vana teemat lugema. :shock:

Üritasin ise antud teemast läbi närida ühe õhutõrje suurtükkidega seotud postituseni, et siis sellele viidates postitada uut infi, mida just arhiivis pabereid lapates leidsin...

Peale poolt tundi lappamist leidsin, et ega see infi nii oluline nüüd ka ei olnud :roll: :oops:

Aga selle teemadeks lahti löömisega on selline probleem, et asju tükkideks võtta pole siin foorumis mingi probleem. Neid aga uuesti kokku liita ei õnnestu. Kuna teemad on just nimelt läbipõimunud - vahepeal räägitakse millestki muust ning siis pöördutakse mingi juba käsitletud asja juurde tagasi - siis oleks tulemuseks tohutu hulk seosetuid tükke.

Sestap oleks teema edasiarendamiseks ilmselt mõistlik alustada uued teemad selliselt, et saaks arutada asja erinevaid külgi eri teemadena. Vajadusel võib ühte või teise teemasse siis kohe algusesse kopeerida olulised postitused sellest suurest megateemast. Ning siis sellelt platvormilt edasi minna...

Pakud välja millised need erinevad teemad võiks olla?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Nov, 2005 20:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Veebr, 2005 16:29
Postitusi: 2238
Mõistlikum oleks jah hulgim uusi teemasid teha, kui seda pudru ja kapsaid siin lahti arutama hakata.

Muuseas vahepeal oli siin jutu salapärasest relvalastist, mis seisis Eesti sadamas.
Väike infokilluke selle kohta.



Huvitav on just see lõik

Tsiteerin::
Lindega oli seotud «Bena»-«Sharon»-«Vena» skandaal. 1937. aasta oktoobris olid Eesti võimud sunnitud arestima Paldiski reidil tõenäoliselt Danzigi sadamast välja sõitnud saladusliku relvalastiga laeva, mis oli merel korduvalt nime vahetanud ja mille üks külg oli must, teine hall. Paldiski sadamas värviti laev kiiresti üle, nimetati «Venaks» ja masti tõmmati Kreeka lipp. Arestimine jäänuks tõenäoliselt ära, kui Prantsusmaa lipu all sõitev laev nimega «Allragon» poleks «Bena»-«Vena»-«Sharonit» jälitanud ja blokeerinud tema väljumise Paldiski sadamast. Alus vabastati aga peatselt, sest relvalaadungi omanik oli Linde ja asjasse oli segatud ka presidendi poeg Viktor Päts. «Uusi Suomi» kirjutas 14. oktoobril, et Tshehhoslovakkia päritolu relvalasti väärtus oli 340 miljonit marka. Soome ja Rootsi ajakirjandusel, mis sündmust valgustas, ei õnnestunud selgitada, kas Lindele kuuluv relvalast pidi minema Hiinasse või Hispaaniasse, Francole või vabariiklastele

http://luup.postimees.ee/luup/97/05/aja1.htm

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 24 Nov, 2005 15:19 
Tsiteeri:
Pakud välja millised need erinevad teemad võiks olla?


Hästi. Mõtlen sellele ja saadan need Sulle kõigepealt tutvumiseks privasse. Kuid täna ma kahjuks ei jõua, vahest homme.

lugupidamisega
õ


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 24 Nov, 2005 18:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Sept, 2005 14:51
Postitusi: 147
Asukoht: Ida-Virumaa
Vabandan, et ma selle diskussiooni peale nii hilja sattusin, aga teema on iseenesest huvitav. Ometi peab nende relvatarne teooriate kohta märkima, et siin on laps õige mitu korda koos ristimisveega välja lennanud, eriti kui jutt lennukite peale kaldus.

nublu kirjutas:

Ükski lennuk Itaaliast Eestisse 1939. a. sügisel või 1940. kevadel lennata poleks suutnud. Kui eestlased sealt just 4-mootorilis pommituslennukeid ostma poleks hakanud...


Mina küll hoobilt kogu Itaalia lennuväele vett peale ei tõmbaks. Kuidas oleks nende standard-transpordilennukiga Savoia-Marchetti S.M.82 Marsupiale (üheotsa lennukaugus 3000 km)? Rekordlennukitest ma ei räägigi. Üks kasulik detail Itaalia transpordilennukite kohta on aga see, et enamik neist võis hävitajaid vedada, lahtivõetud kujul.

Hoopis teine asi on see, et itaallastel poleks oma lennukite kohaletoimetamiseks kunagi niisugust varianti vaja läinud. Tehnikamaailmas oli just sel aastal artikkel, kuidas Soome sõja ajal Fiatte viidi -- soovitaks tutvuda.

Tsiteeri:
Fokkerid, millest Eesti loobus, olid G.1 mudel. Üks omamoodi huvitav projekt, kuid selle kõlblikust hävituslennukina ei proovitud vist kunagi õhulahingus....

Ja mina küll ei süüdista tolle aja valitsust selle sammu pärast. Kuna nende G.1 lahingväärtus on/oli küsitav. Ning sel ajal oodati Spitfire'ite tarnet.


Hollandi Õhujõudude ametliku ajaloo kohaselt tulistasid ühe (Waalhaveni) eskadrilli neli G.1 Faucheuri ühe päevaga alla seitse He 111, kolm Bf 109, kaks Ju 52/3m, ühe Do 17 ja ühe Ju 87.

Ma kardan ka, et lennuväljal seisva Spitfire'i ja G.1 lahingväärtused on enam-vähem võrdsed.

_________________
El Ejercito de los Borbones


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 493 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 28, 29, 30, 31, 32, 33  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt