Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Kriku »

Tsiviilsfääris ja sisejulgeolekus on selle vere paksuse probleem ammu läbi töötatud. Selle kohta, kuidas muust süsteemist iseseisvaid sisekontrolle organiseerida, on suur hulk kirjandust. EKV kohta ei oska kommenteerida.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kriku »

Ajateenistusse kõlbulike noorte meeste hulk on vähenenud, ent riigikaitse olulisus vaid kasvab. Eesti mastaabiga riik ei saa seda endale lubada ja aeg on kõneleda isikupärastatud lähenemisest, mis aitaks rakendada iga kutsealuse potentsiaali, kirjutab Vanalinna Hariduskolleegiumi vilistlane Daniel Tamm.
Niimoodi käesolev teema algas. Nüüdsiis on sama noormees kirjutanud arstliku komisjoni läbimisest ja seesinane kirjutis on tekitanud elavat arutelu üldise ajateenistuse teema all. Las see sinna ka jääb, aga ajateenistuse tagasisidet puudutava mõne postituse tõin siia.
kulda18
Liige
Postitusi: 166
Liitunud: 13 Mär, 2004 16:34
Kontakt:

Re: Ajateenijate väljaõpe

Postitus Postitas kulda18 »

Loen mil.ee lehelt, et SBKd on lühendatud 7 nädalale ja välja on võetud teemad, mida üksikvõitleja tasemel vaja ei lähe, nagu näiteks, meeskonnarelvad, A-kategooria lõhkamine, jao toimimise põhimõtted ning on pandud rõhku sõduri universaalsetele oskustele, mida läheb vaja kõikide erialade juures <http://www.mil.ee/et/uudised/10312/s%C3 ... enduskuuri>.

Siin on see koht, kus minu arusaamine läheb uue õppekavaga küll risti vastuollu just meeskonnarelvade kohapealt. Jao kuulipilduja ja TT relv peaksid igal sõduril selged olema. Võibolla ei pea ta seda kunagi kasutama, samas on tal olemas teadmine, kuidas lasta, kui vaja peaks minema. Ma ei näe eriti täiendavat aega, millal seda õpetada. Ma ei tea uue SBK sisu, kuid vana järgi võiks kohe maha tõmmata topograafiat (nt kui paljud on kasutanud asukoha määramiseks sälkimist või on kaardi vaadates avastanud, et kaardiruudus on pinnavormidest sadul või uhteorg). Kui suudavad asimuuti ja koordinaate määrata ning orienteeruda, siis see on juba piisav.
Te ei usu mind juba siis, kui ma räägin maistest asjadest, kuidas te usuksite siis, kui ma teile räägiksin taevaseid asju?" Joh. 3,12
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Ajateenijate väljaõpe

Postitus Postitas TTA »

kulda18 kirjutas:Loen mil.ee lehelt, et SBKd on lühendatud 7 nädalale ja välja on võetud teemad, mida üksikvõitleja tasemel vaja ei lähe, nagu näiteks, meeskonnarelvad, A-kategooria lõhkamine, jao toimimise põhimõtted ning on pandud rõhku sõduri universaalsetele oskustele, mida läheb vaja kõikide erialade juures <http://www.mil.ee/et/uudised/10312/s%C3 ... enduskuuri>.

Siin on see koht, kus minu arusaamine läheb uue õppekavaga küll risti vastuollu just meeskonnarelvade kohapealt. Jao kuulipilduja ja TT relv peaksid igal sõduril selged olema. Võibolla ei pea ta seda kunagi kasutama, samas on tal olemas teadmine, kuidas lasta, kui vaja peaks minema. Ma ei näe eriti täiendavat aega, millal seda õpetada. Ma ei tea uue SBK sisu, kuid vana järgi võiks kohe maha tõmmata topograafiat (nt kui paljud on kasutanud asukoha määramiseks sälkimist või on kaardi vaadates avastanud, et kaardiruudus on pinnavormidest sadul või uhteorg). Kui suudavad asimuuti ja koordinaate määrata ning orienteeruda, siis see on juba piisav.

Minu loogika ütleb siinkohal et meeskonnarelvad õpetatakse lihtsalt hiljem, kuna pole üksiksõduri tase. Ajateenistuse pikkus jääb ju samaks.
kulda18
Liige
Postitusi: 166
Liitunud: 13 Mär, 2004 16:34
Kontakt:

Re: Ajateenijate väljaõpe

Postitus Postitas kulda18 »

Võibolla tõesti. Tagasi vaadates oma teenistusele, siis kitsaskohana näen ma:
a) BaasNAK hakkab kohe pärast SBKd ning seal oleks jao drillides vaja KPd ja TTd juba alguses kasutada. Õpetamise eelduseks on, et BNAK saab pikemaks, sest seal on alati ajaga kitsas käes.
b) AJEK - keeruline õpetada, sest teemad on absoluutselt teised, inimesed laiali (õppesõitudes) ning instruktoritega on punases (neid on alati vähe ning põhipingutus on tehnika õpe)
c) millal toimub SBK3 meeskonnarelvade õpe, sest SBK ajal seda ei toimu?
Ennustan kohvipaksu pealt, sest pole teemaga suuremas plaanis kursis, kuid näen ainsa kohana meeskonnarelvade õpetamist mingisugust jalaväetaktika kursust. Mis eeldab, et sinna antakse aega juurde. Ja kui see nii on, siis ma siiski ei saa aru, miks see SBKst välja jäeti. Täiesti kohustuslik üksiksõduri oskus. Nt kui pääslas on valvetulevahendiks KP ja TT, siis ei ole alati erialamehi seal (nad füüsiliselt ei jõua).

Loodan, et eelpool loetlet meeskonnarelvad siiski sõduritele selgeks õpetatakse, vastasel juhul kuseme minu arvates endale ise kummikusse.
Te ei usu mind juba siis, kui ma räägin maistest asjadest, kuidas te usuksite siis, kui ma teile räägiksin taevaseid asju?" Joh. 3,12
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Õudusjutud gaasimaskidest on minevik, augustist lähevad kõik kutsealused üle teistsugusele ajateenistusele

Aastaid eri väeosades katsetada olnud muudetud kujul ajateenistus võetakse augustist kasutusele kõikide kutsealuste treenimiseks.

JOOSEP TIKS

Tänavuseks teenistusse kutsutud 3308 ajateenijat õpivad sõduriks varasemast teisiti. Uut moodi ajateenistuse üks arhitekte, kapten Ivo Peets ütleb, et muutuma peaks ka ühiskonna arusaam teenistuse olemusest. „Mitte kätekõverdused ja jooksulaager, vaid koht erialasteks teadmisteks,” selgitab ta.

Õudusjutud gaasimaskides ringijooksmistest või end punaseks röökivatest kaadriväelastest jäävad minevikku. „Oleme professionaalid ja ülesande täitmine on oluline,” kommenteerib Peets kaitseväes toimunud mentaliteedimuutust. „Sõdur tuleb ja kohe esimesel päeval hakkab keegi ta peale röökima. See ehmatab ära.” Kapteni arust on kriitika, et kaitsevägi on ajateenijatega pehmeks läinud, vale mõtteviis. „Kes jooksis ajateenistuses mopiga ringi, see järelikult ei jooksnud maastikul relvaga,” taunib ta mõttetuid ülesandeid, mis väljaõppele kaasa ei aita.
Peetsi sõnul on autoriteedi ülesehitamine hirmule vale ja kaitseväes ta sellele kohta ei näe. Pigem tuleks väärtustada vastastikust usaldust. Peets toob näiteks öise ümberpaiknemise maastikul, kus keset pimedust korjatakse kõik telgid, kotid ja muu varustus kokku ja kolitakse laager ümber järgmisele paiknemisalale. „Enam ei karjuta hirmsasti ja nii, et varustus kaob sõduritel ähmi täis minnes laiali,” sõnab Peets. Tema sõnul hoiatatakse sõdureid juba aegsasti ette, mis kell tuleb harjutus asjad kokku pakkida ja uude kohta liikuda. Nii õpitakse seda mitu korda rahulikult eri metsalaagrites ja sõduri baaskursuse lõpus proovitakse ümberpaiknemist ka ootamatult ja alarmiga. „Enne on seda juba rahulikult drillitud ja osatakse. Kui kohe röökides pihta hakata, siis on kõik asjad kadunud, inimesed on närvis ja siis hakka jebima, kus on salved, kus on taskulamp,” ütleb Peets. „Sellise „pehmo” lähenemisega sõdur ei kaota pead ja distsipliin säilib endiselt. Ta saab aru, et karjumine tähendab, et asjaga on kiire, mitte et see oleks kellegi kiusamiseks,” lisab Peets.
Kui sõdur peaks aga olema põikpäine, käsku eirama ja pahandust tegema, siis on Peetsi sõnul autoriteedi jõustamiseks seadus, mitte karjumine. „Käsk on täitmiseks,” ütleb kapten ning täpsustab, et rikkumistele on karistused alates noomitusest ja lisatoimkonnast kuni kriminaalkaristuseni välja. „Distsipliin on sama, aga ei karista kaader, vaid rikkumised on seadusega karistatavad,” ütleb Peets.

Kärbitud õppekava
Kärbitud on ajateenistuse alguses sõdurioskustele kulutatavat aega. Pärast keskendutakse pikemalt allüksuse koolitamisel vajaminevatele erialastele oskustele. Teisisõnu, varem kümme nädalat kestnud sõduri baaskursus (SBK) vältab alates augustist kõikidele ajateenijatele seitse nädalat. Tulevastele seersantidele on pärast SBK-d nooremallohvitseride kursuse (NAK) baaskursust lühendatud nädala võrra ning viidud see üle erialakursusse. Kõige selle tulemusel õpib sõdur allüksuse kursusel ligi kuu aega kauem, kuidas sõjaaja ülesandeid oma allüksuses täita.
Peetsi sõnades kõlab muutunud tegevus järgmiselt: „Praktika on parim õpetaja.” Kui sõdur jõuab esimesel päeval väeossa, saab ta kohe oma ligi pool tsentnerit esemeid korraga kätte. Vaadatakse üle, kas asjad on terved, ning õpitakse, mida nendega üleüldse teha saab. Mõni päev pärast ajateenistuse algust võetakse lahinguvarustus selga ja minnakse juba oma esimesele rännakule. Esimene rännak on vaid mõned kilomeetrid, kuid ajapikku tuleb kõndimist rohkem. Kõik harjutused muutuvadki kergemast üha raskemaks.
Võrreldes varasemaga veedavad ajateenijad peaaegu kogu SBK maastikul. Kui küsida, mida ajateenijad nüüdsel ajal klassiruumis õpivad, jääb kapten Peets mõttesse. „Võib-olla talvel midagi,” mõtiskleb ta. „Teoreetiline õpe on baaskursuselt sisuliselt kadunud,” ütleb ta. Kui mõned aastad tagasi peeti osa tunde, muu hulgas topograafia, siseruumides, siis nüüd käivad ajateenijad maastikul, kus kõik künkad-teed-metsad saab kaardil kohe oma silmaga ka metsas reaalse pildiga kokku viia. „Vene poistel ka lihtsam,” ütleb Peets, et enam pole topograafiaeksam pikk ja paberil, vaid kestab maastikul mõne minuti ja eksimuste kohta on kohe võimalik tagasisidet anda.
Muutunud on ka õpitav. Peetsi sõnul ei anta enam teadmisi, mida sõduril ei pruugi hilisemas ajateenistuses vaja minna. „Mida vanem sa oled ja mida mõttetumat asja sa teed, raiskad oma aega, seda pahasem sa ajateenistuse peale oled,” toob ta põhjenduseks. SBK sideõppest on kadunud kaabliotsade tegemine, meditsiiniõppes ei panda enam põhirõhku elustamisele, raskerelvi ei kasutata. „Õpitakse primaarseid oskusi, neid, mida lahinguväljal ellujäämiseks on vaja,” selgitab Peets. Elustamist võib küll tsiviilelus vaja minna, kuid lahinguväljal on oluline haavatu varju vedada ja esmane rõhkside peale panna. Kunstlikku hingamist ja rindkere pumpamist teeb juba jao meedik või keegi teine spetsialist.

Ajateenijad on rahul
Ümberkorraldust ajateenijate väljaõppes on kaitseväes mõõdetud, plaanitud ja arutatud juba üle kahe aasta. „Piloodi sees oli mitu pilooti,” naerab Peets muudatuste ellujõudmiseks vajalikku pikka katsetamist. Uuel kujul ajateenistust kasutas Peets juba neli aastat tagasi Kalevi jalaväepataljonis. Põhjus, miks uut moodi ajateenistust just Kalevis proovima hakati, oli masinates. Erinevalt teistest väeosadest olid neil PASI-d. Nüüd on aga masinatel – liikuritel ja relvastusel – üha suurem roll sõjaaja struktuuris. „Õpetame ajateenijatele, et kuigi varustust ei pruugi neil veel ajateenistuse hetkel ollagi, siis RÕK-il on see juba olemas,” ütleb Peets.
Sõdurid said relva ja varustuse kätte juba esimesel päeval ja mõne päeva möödudes mindi kohe ka metsa laagrisse. „Nende jaoks oli see positiivne üllatus. Läbinisti huvitav. Mõni oli vist ka liiga palju „Call of Dutyt” mänginud, tahtis veel enamatki action’it,” pakub sõdurite entusiasm Peetsile pisut naljagi. Kalevi poiste hulgas selgus Peetsile suureks üllatuseks, et paljud noormehed polnud enne ajateenistust kunagi ühtegi ööd metsas veetnud.



KAPTEN PEETSI TEENISTUSKÄIK
Kapten Ivo Peets alustas teenistust kaitseväes 2005. aastal Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ajateenijana. 2006–2009 õppis ta KVÜÕA kõrgemas sõjakoolis ning on seejärel teeninud eri ametikohtadel alates rühmaülem-instruktorist kuni pataljoni staabiohvitserini mitmes kaitseväe üksuses, sealhulgas Kuperjanovi jalaväepataljonis, Scoutspataljonis ja Kalevi jalaväepataljonis. Praegu teenib ta kaitseväe peastaabis analüüsi- ja planeerimisosakonna staabiohvitseri ametikohal.
„Ajateenistus on reservteenistuse algus,” ütleb Peets, et asi ei lõppe sugugi ajateenistusega. Reservväelane ei kaota tema sõnul oma oskusi. „Õppustel on nad üldiselt palju tublimad,” ütleb Peets. Kui ajateenistust efektiivselt ära kasutada, on Eesti sõdur Peetsi sõnul sama hea kui liitlase elukutseline. „Ohtlik vastasele, ohutu iseendale,” ütleb ta ning kiidab sõdureid: „Kevadtormi lõpus liitlased alati imestavad ja ei usu, et mis mõttes need on ajateenijad ja reservväelased.”
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Kriku »

Aitäh vahendamast! Tuleb välja, et meil on just selliste uudiste jaoks koguni omaette teema olemas.
Z03
Liige
Postitusi: 1136
Liitunud: 22 Juul, 2016 10:09

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Z03 »

Peetsi sõnul on autoriteedi ülesehitamine hirmule vale ja kaitseväes ta sellele kohta ei näe. Pigem tuleks väärtustada vastastikust usaldust.
Väga hästi öeldud. Professionaalsemaks ja inimlikumaks, lihtsalt suurepärane eesmärk.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mina sain mõne kuu eest Peetsi juttu kuulates aru, et see meeskonnarelvade teema on nüüd lihtsalt AÜK-s. :dont_know:
Mis puudutab hääle tõstmist, siis päris ilma ei saa - omast käest tean, et noored on lihtsalt nii vastutusvõimetud, et kurja hääle tegemiseta ei pääse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
aht0
Liige
Postitusi: 1249
Liitunud: 19 Juul, 2014 18:18
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas aht0 »

Kriku kirjutas:Tsiviilsfääris ja sisejulgeolekus on selle vere paksuse probleem ammu läbi töötatud. Selle kohta, kuidas muust süsteemist iseseisvaid sisekontrolle organiseerida, on suur hulk kirjandust. EKV kohta ei oska kommenteerida.
Ee.. ? Meenutaks PPA peadirektori saabaste ja 300-euriste kõrvaklappide saagat, mis said ostetud asutuse krediitkaardiga. Kas sisekontroll võttis asja üles? ;) See-eest isik, kes pidi vastava kuluaruande kinnitama, vallandati keeldumisel päevapealt.
Kõik ei ole ikka nii roosa. Sisekontroll, struktuuris küll ülejäänud PPAst eraldatud, allub siiski samale peadirektorile. Usun et teiste sisejulgeolekuorganisatsioonidega on üsna sama seis. Kui ikka absoluutses tipus millegagi hakkama saadakse, siis sisekontrollile loota ei saa.
Kirs
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 21 Jaan, 2009 10:50
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Kirs »

Vallandati siiski ikka vormihanke nurjumise pärast.
Mudakoon
Liige
Postitusi: 1017
Liitunud: 19 Mai, 2015 13:01
Asukoht: "Põhi ja lõuna"
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Mudakoon »

https://vk.kra.ee/pakkumised-ja-kandide ... le-kainud/
Mnjaa... :(
Küsiks siia juurde lihtsalt , kas kohe-kohe on oodata ka uut KVTS-i seoses "igatsugutsorti" uuendustega? Tänan sügavate kummardustega.
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Kriku »

Mõned mõtted on justkui Kuu pealt kukkunud :dont_know:
Sisekaitseakadeemia magistrant Keio Usai leiab oma magistritöös abiturientide hoiakutest ajateenistuse suhtes, et noorte suunamine ajateenistusse juba pärast põhikooli häiriks nende elu kõige vähem.

Praegu tunnevad abituriendid, et nad on suutelised ajateenistusse minema ja nad suudaksid selle vajadusel ka edukalt läbida, küll aga puudub neil kontroll ajateenistusse mineku üle. Sellest tulenevalt teeb Usai ettepaneku muuta abiturientidele ajateenistusse minekut rohkem kontrollitavamaks ja ettemääratumaks.

Praegu on riiklikult määratletud kutsealuste vanuseline vahemik 18–27 eluaastat, kuid puudub fikseeritud ajateenistusse mineku aeg ehk parim ajastus individuaalsel elukaarel. Mida hilisemaks lükkub aga ajateenistusse minek inimese elus, seda keerulisemaks ja raskemaks reaalne minek muutub.

Üheks võimalikuks lahenduseks oleks Usai hinnangul noorte suunamine ajateenistusse kohe pärast põhikooli mis on riiklikult kohustuslik ja ühtlasi ka üldhariduse miinimum. Ajateenistus pärast põhikooli häiriks Usai arvates noorte elu kõige vähem, lisaks muutuks ajateenistus neile kontrollitavamaks. Ka noorte hoiakud ja reaalne tahe ajateenistusse minna muutuks tänu sellele positiivsemaks.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=86556335
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas Kapten Trumm »

O taevas.
Vabatahtlikult minnes on ju võimalik valida - aega, kohta, eriala.
Seda meelt olen ka mina, et 27-aastasena on jälle kole narr alluda mingile 18-a tattninast seersandi haukumisele, kelle elu- ja juhtimiskogemus pehmelt öelda algeline on. Inimeste juhtimine eeldab ka teatud sotsiaalset küpsust ja arusaama, kus on vajalik/mõttekas häält tõsta ja mida pole iga hinnaga juhtida tarvis. Üks 18-20a taolist kogemust reeglina ei oma.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
aht0
Liige
Postitusi: 1249
Liitunud: 19 Juul, 2014 18:18
Kontakt:

Re: Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Postitus Postitas aht0 »

Kapten Trumm kirjutas:O taevas.
Vabatahtlikult minnes on ju võimalik valida - aega, kohta, eriala.
Seda meelt olen ka mina, et 27-aastasena on jälle kole narr alluda mingile 18-a tattninast seersandi haukumisele, kelle elu- ja juhtimiskogemus pehmelt öelda algeline on. Inimeste juhtimine eeldab ka teatud sotsiaalset küpsust ja arusaama, kus on vajalik/mõttekas häält tõsta ja mida pole iga hinnaga juhtida tarvis. Üks 18-20a taolist kogemust reeglina ei oma.
Aga miks üldse siis lastakse tattninal saada seersandiks? See on ju omakorda jälle sõltuv ohvitseridest.

Või on praegusel ajal juba nii et mingi kontingent saab "automaatselt" pulgad peale, sõltumata isikuomadustest?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist