Uued relvasüsteemid EKV-le

Vasta
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kapten Trumm kirjutas:Kahes asjas julgen olla väga skeptiline
1. varud on "hajutatud, salajastes ladudes". 99% kindel, et GRU teab täpselt, kus nad on ja kui palju. ...
2. luure avastab õigeaegselt vastase ettevalmistused.
Nõus - nii ta on.

Täpselt samuti GRU teab täpselt kus need ca. 10 tk. hävituslennukeid ja nende varud asuvad - miks Venemaa ei kasutaks rakette (Eesti piiride tagant) nende strateegilise tähtsusega lennukite hävitamiseks näiteks 10 minutit enne oma kallaletungi Eestile?

Seega ka need manpadsid, külgmiinid ja distantslõhkeseadmed on vaja olla hajutatult üle Eesti juba rahuajal.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

1. tahaks oponeerida sellele, et ründamise korral tahab vaenlane tekitada võimalikult vähest kahju. Gruusias see küll nii välja ei paistnud. Pigem ta võib soovida tekitada võimalikult suurt tsiviilsegadust ja majanduslikku kahju, et inimesi põlvili suruda ja oma valituse vastu kihutada. Kindlasti lähevad löögi alla elektrijaamad, sillad, liiklussõlmed.

2. Vaenlase efektiivseimaks relvaks on ootamatus, improviseerimisvõime ja demagoogia. Piiri taga leidub vastavat planeerimisressurssi, operatiivsust ja pahatahtlikkust piisavalt.
Kas keegi hing oleks osanud arvata aprilli lõpupoole, mis hakkab juhtuma aprilli viimastel päevadel. Miks valitsusel pronkssõduri teisaldamisega äkki nii kiire hakkas, me ei pruugi teada ega lähiajal teada saada. Küll aga on kindel, et planeeringuid ja improvisatsiooni oli tehtud ka sovinistide poolt ning küllap Moskva kaasabil. On tähelepanuväärne, kui päeva otsaga tuuakse näit ei-tea-kust liinibussidega Tallinna laamendama miski 5 bussitäit internatse ja Moskvas on saatkonna ees kiirorganiseeritud terve "festival". Samal ajal nõudsid häälekamad Vene poliitikud avalikut sõjalist sissetungi Eestisse. Mäletate küll!

3. Sõjaliselt ja poliitiliselt kombineeritud ootamatuste ärahoidmiseks ei saa istuda veerand kaitseliitlastest-kaitseväelastest 24h stand by manpadsidega metsaservas või maja katusel. Manpadsid on ülivajalikud relvad, kuid allüksuste enesekaitseks kompanii-pataljoni tasandil. Teisalt on tegemist nii kõrge ohuastmega sõjaväerelvadega, et kodudesse (KL) neid RA ilmselt üheski demokraatlikus riigis jagama ei rutata. Samamoodi ei jagata välja raadiojuhitavaid kaitselaenguid.
Ühe RA valmisolekus hävitajate paari ülesanne ongi tagada, et neid relvi oleks hiljem võimalik ka vastavatele isikutele kätte jagada, mitte et enamus neist koos ladudega esimeste tundidega maatasa tehakse.
Pinged siiski tunniga ei eskaleeru (päris lambi-üllatusrünnakut ei usu) ja päevaga on võimalik nagunii RA suhteliselt heas igapäevases valmisolekus hävituslennukite üksuse lahinguvalmidust märkimisväärselt tõsta ja erilist kisa tegemata. Õppuste sildi all võib osa masinaid ka varu- või võsaennuväljadele paigutada. Pärast saab samamoodi vaikset tagasi tuua ja teenistus kulgeb edasi. Selliseid üritusi võib iga teine nädal teha. Manpadse ja kaitselaenguid RA niiviisi lampi ladudest massiliselt (kaitseliitlastele) vaikselt välja jagada ja laiali paigutada (ning pärast iga kord kokku korjata) ei saa. Tegemist ühtlasi ohtliku lahingumoonaga.
Hävituslennuväe üksuse reaktsioon on RA kordades kiirem ja efektiivsem.

4. Korralik mobilisatsioon ja üksuste operatiivse kasutusvalmiduse saavutamine võtab aega ilmselt kuni nädala. Eriti meie bardaki tingimustes. Gruusias oli selle ajaga juba asi otsustatud. Palju aitas ilmselt kaasa ka vastase domineerimine õhus, side täielik segamine ja eks neil oli veel suurem bardakk organiseerimises. Mobilisatsiooni aga keegi välja kuulutada ei julge enne, kui selleks on kindel vajadus. Kv (ka KL) RA lahinguvalmidus on praktiliselt 0. Seega iga võidetud päev (tund) on materiaalselt hindamatu. 4 hävitaja kaotus esimestel konfliktipäevadel on hinna poolest odavam lõbu, kui mobilisatsioonivarude hävitamine ja liikumist takistavad purustatud liiklussõlmed selle asemel.

5. Hävituslennuvägi vajab radaripilti, kuid ei maksaks unustada, et Kellavere kompleks ei ole ainus, mis meie õhuruumi jälgib. Samuti ei jälgi kellavere asjandus ainult meie õhuruumi. Lisaks võivad olemas olla HARM vastased variandid. Tiibraketi vastu vist ei saa.

6. Lahinguvalmidus. Vene dessantnikud peavad meie piiri taga samamoodi periooditi õppusi, kui Gruusia piiri taga tehti. Küll väiksemas mastaabis, aga ka meie RA riigikaitse on mastaapidelt 3x kehvakesem, kui grusiinidel. Vanasti oli kaitseväes ajateenijatel muide lahinguvalmidus tõstetud, kui seal suuremad õppused toimusid. Nüüd pole midagi tõsta ja kõigil on savi...
araterI
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 20 Jaan, 2007 15:00
Kontakt:

Postitus Postitas araterI »

1) vale eeldus, et hajutatud salajased laod jäävad salajasteks

Selge on see, et saladused ei pruugi püsida. Tegelikult on nii, et nende ladude puhul tuleb eeldada, et nad ei jää salajasteks, mis ei tähenda ilmtingimata, et asukohtade kaarti peaks laialt levitama. Kindlasti teab tsentraalselt kõikide asukohti mingi hulk inimesi ja kindlasti teab iga lao kohta ca 3 inimest kus need asuvad. Lobasuisus või kinnimakstus hakkab kohe lekitama. Seega tuleb teha nii, et see teadmine oleks suht mõttetu:
neid peab olema nii palju, et teadmisest pole mingit kasu. Me räägime kümnetest, võib-olla sajast. Lisaks, neid ladustamiskohti tuleb regulaarselt muuta - nt kolmandik aasta jooksul teise kohta ehk siis praktikas - ladustamiskohti on rohkem ja tuleb vaikselt juurde ja paljud nendest on lihtsalt tühjad või seal hoitakse väärtusetut kola. Variant on ka see, et mingi arvu ladude asukohtade otsustamine ja paigutamine jääb ainult kohalike meeste otsustada ja teada.

Mõnel tegelasel teadagi kust viib see kohe mõttele, et kuna teada saadakse niikuinii plus veel hulgaliselt turvalisusprobleeme, siis ladustame ikka tsentraalselt.

2) vale eeldus, et luure avastab õigeaegselt vastase ettevalmistused

Ma kahtleksin natuke, et kas sõnastus on täpne. Tänapäeva võimaluste juures ei peaks olema eriti keeruline väga täpselt pilti saada, mis toimub. Kas mitte probleem nende äkkrünnakute puhul pole olnud
a) vale usk ja eeldused (Gruusia peamine viga LO-s)
b) detailsema luureandmete kogumisega mittereageerimine (onu Sam-ilt oleks Gruusia pidanud saama teada ka selle, kas stakan kindrali laual on täis või tühi)
c) sõjaliselt preventiivne mittereageerimine isegi siis kui tegelikult midagi toimuma ei hakka või lihtsalt vale reaktsioon (Gruusia oleks mingi strateegia valguses pidanud kohe tagasi tõmbuma kui sai teatavaks soomustehnika massiline tulek läbi Roki tunneli olukorras kus seda ei olnud suudetud sulgeda)

Tegelikult ei ole Eestisse tulekuks liiga palju vägesid vaja. Nende vägedega on nii, et
a) nad võivad piisavas koguses juba paikneda statsionaarselt Eesti piiride läheduses (olemasolevate väeosade võimekuse ja muutuste täpne monitoorimine). Kusjuures neid vägesid ei pruugita esimeses faasis kasutada, vt. d)
b) neid võidakse koondada väga pika aja jooksul väga väikeste inkrementide kaupa (s.t. iga väiksemgi muutus ja selle pidev võrdlus pikemas ajahorisondis on oluline)
c) suured väekontingendid võidakse tuua piiri lähedusse mingil tsiviliseeritud ettekäändel (õppused - a la Vladikavkaz 2008 kus 76 VDV oli seal juba juuli keskpaigast valvel; sõjaväe kaasamine näiteks metsatulekahjude kustutamisel; kindlasti on midagi veel)
d) arengud võivad olla väga kiired: Gruusia sündmused näitasid, et kui vaja suudavad venelased ülikiiresti manööverdada. Sisuliselt on võimalik ühe öö pimeda aja jooksul (satipilt = 0) täielikus raadiovaikuses nihutada suuri väekontingente vähemalt mitmesaja kilomeetri kaupa edasi. Samuti on võimalik väga kiiresti tuua Eestile lähemale märkimisväärseid sõjajõude, nt ründelennukeid lennu-ulatusse jäävatele lennuväljadele (mis radaripildist peaks küll näha olema), näiteks suure hulga jalaväesoomuse, tankide, gradide vms piiril ähedale või lausa üle piiri toomine rongidega (mis oleks märgatav inimluurele). Lihtsalt sõidetakse üle piiri ja kõik;

Kahtlemata, teisel pool piiri jälgitakse, mida me teeme ja kuidas me reageerime. Teada on kasutatavad sagedused, lahtise kommunikatsiooni viisid, manööverdusviisid. Pihkva oblastis mitte eriti kaugel Eesti piirist asub mitte just tillukene elektroonilise ja satelliitluure üksus. Suure tõenäosusega on inimluure tasemel teada meie sõjaväe strateegia ja taktika.

Siit küsimus eelkõige ajaks kui aktiivne sõjavägi saab olema suurem ja tehnikat rohkem, kas siis ei tuleks teisel pool piiri toimuvat "tangot" kaasa hakata mängima. Sõltuvalt sellest, mis teisel pool toimub, reageeritakse mingite manöövrite või nende puudumisega. Kord teadlikult, kord täiesti juhuslikult, kord täielikult mitte-reageerides. Juba praegu saab teha piirkondlikke totaalseid mobilisatsioonidrille, mille peamine eesmärk on rutiin ja logistika paika saada. Tehes neid suvalisel ajal ja saavutades ka pahalasele jälgitavalt märkimisväärne kiirus on olemas veel üks heidutuse element.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3838
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Rünnak Eesti infra vastu - tõde on kuskil vahepeal. Gruusia on hea näide õppimiseks. Ei laamendatud väga palju, aga seda tehti efektiivselt. Katkestati ühendus riigi ida ja lääneosa vahel, katkestati ühendus raudteel (eksport sadamasse), ainult üks või kaks silda õhiti, võeti kontrolli alla peamine ekspordisadam. Elektrijaamu ei puudutatud. Üks väiksem hüdrojaam Abhaasia piiri ääres küll hõivati, aga see on vist Abhaasia jaoks mõeldud, et neil ikka odav elekter oleks. Eesti elektrijaamad on Vene enda süsteemiga hoopis rohkem seotud. Kui vaja midagi pimendada, on teisi võimalusi - liinid, alajaamad.
Venemaa ei hakka siin musta maad tegema, vaja ikka nägu säilitada sisemaal ja natuke ka välismaal võimalustmööda. Venemaa on eesti rahva sõber, ainult valitsus on meil rahvavaenulik - sama mis Gruusias. Lisaks vaja siin kindlasti midagi valvata või kindlustada - rahu, rahvaste sõprust või mida iganes. Totaalsõda vaevalt on oodata, praeguse poliitilise jaotuse korral (üks "mõistlik" erakond on olemas) ei usu.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas tommy »

Gruusia näide pole just hea.Kõik need jutud,-Gruusia armee on hävitatud, riik alistatud, on ju jama.Mis siis juhtus,-taibates et ees seisab täiemõõduline konflikt Venemaaga otsustas juhtkond tõenäoliselt tagasi tõmbuda, vältida kokkupuudet ja lasta rahvusvahelisel diplomaatial asi lõpetada.Küllap nõudis seda ka lääs(USA)-"ärge ronige kallale, hoiduge provokatsioonidest, me ajame nendega ise sotid selgeks."
Oli ju naha kui väga venelased püüdsid grusiine välja meelitada, sõites ringi ja igati provotseerides...samas seda nähtamatut piiri mille grusiinid üles seadsid....."Tbilisit kaitseme viimse veretilgani".....ka ületada ei söandatud...
See et venelased lõhkusid ja marodööritsesid on ju pisku võrreldes sellega mis oleks saanud täiemõõdulise sõjategevuse puhul...
Šaakashvili ütles ühes intervjuus et neil oli valik, kas säilitada oma Euroopalik, läänele-orjenteeritud riik või muuta see Groznõi sarnaseks....pole kahtlust et nii mehi kui relvi oleks grusiinidel jätkunud..
Muuta Gruusia läänelikust, demokraatlikust riigist ebastabiilseks, purustatud,killustatud segadustepesaks võiski olla Moskva pealmine eesmärk,...-mida aga tabas läbikukkumine.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40239
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Minuarust tasub VF alustatud sõdadest otsida teatud seaduspärasusi. Nt kaks viimast sõda (Tsetseenia 1999, Gruusia 2008) on nn tugeva presidendi demo pööblile. Teise Tsetseenia sõjaga tegi oma debüüd Putin (läks ametissevannutamise tseremoonialt otse Vladikavazi lennukile) ja praegusega tegi oma debüüdi Medvedjev.

Ei olnud seal mingeid aastaid vältavaid pingete kogumisi, lihtsalt sobival hektel lükati sõjavanker veerema ja nii oligi. Häda neile, kes rataste alla jäid.

Seega ei ole üldse tõsiseltvõetavad argumendid stiilis "Balti riike pole mõtet rünnata", "rünnak on ette aimatav".

VF käitumine ei ole eriti ratsionaalne ja maailma arvamusega arvestav. Millal enne on venelast vaba maailma arvamus huvitanud? Seega pole mõtet end petta eeldusega, et sõjaks peab olema mingi ajend või majanduslik põhjus ja niisama seda ei tehta?

Kus on praegu garantii, et peale järgmisi VF presidendi valimisi ei plahvata Moskvas "Eesti fashistide mahitatud" pommid, hukkuvad tsiviilisikud ning raevunud pööbel eesotsas järgmise presidendikandidaadi-effessbeesnikuga nõuab karmikäeliselt terroristide baaside hävitamist Eestis? Püütaksegi kaks eesti keelt kõnelevat ullikest kinni ja fashistide riik ongi teolt tabatud, suitsev püstol peos. Edasi laetaksegi 30 lennukit pommidega, ühel pimedal ööl tehakse asi ära ja hommikul leiame end 1992 aastast. Purustuste ulatus tähendab, et üks riigieelarve läheb puhtalt sõjakahjudeks ja varsti võiks EV pankroti välja kuulutada. Mingit tankikolonni ei tulegi, lihtsalt karistatatakse mingi väljamõeldud ajendiga ühte edukat väikeriiki, kelle käekäik tekitab pidevat käärimisprotsessi VF impeeriumi äärealadel. Järgmine president on demonud pööblile oma testiikulite suurust, natsid on oma teenitud karistuse saanud ja elu läheb edasi. Selline aktsioon ei too VF-le kaasa mingeid sõjalisi tagajärgi (parimal juhul - mõne NATO eskardilli paigutamise Ämarisse), pigem poliitilist kisa ja mõne aja pärast rahuneb vene gaasi tissi otsas rippub Euroopa taas ning elu läheb edasi.

Et VF on endale reserveerinud õiguse anda lööke "terroristide baasidele", on ammu teada, ka ennetavaid lööke. Eesti on oma majandusgeograafiliste iseärasuste tõttu nii kergesti haavatav ja enesekaitseks võimetu, et lausa kutsub seda tegema. leedukad olid vähemalt aktiivsed, lobisid NATO õhuturbe oma riiki. Meie vahtisime mokk töllakil pealt ja kaotasime salajaste paberitega portfelle.

Ehk sõda meie õuele võib saada alguse viiendast kolonnist. Võib tulla täiemahuline konventsionaalne sõda. Kuid võib tulla ka piiratud ulatusega konflikt, kus antakse laks ära ja tõmmatakse tagasi. See ei võimalda NATO-l sekkuda, sest tuumariiki takkajärgi keegi ründama ei hakka. See vahepealne variant on siinsete foorumi käsitlustest kuidagi kõrvale jäänud. Mina arvan, et VF eesmärk Gruusias oli lihtsalt nii palju kahju teha, et Saakasvili peab paratamatult kõrvale astuma.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
kert122
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 27 Juun, 2007 21:22
Kontakt:

Postitus Postitas kert122 »

Hummel ennem rääkis sellest, et seoses tankidega tuleks kohe mängu keskonnaministeerium, kes pistaks hädaldama jne.
ma ei tulnud selle pealegi, täiesti sõge on meie riik ikka, keskond on küll viimane asi riigikaitse arendamisel, kuidas keskonnaministeerium ei saa aru, et siis kui VF oma tankidega peaks tulema ei ole neil enam mögiseda mitte midagi, olgu parem maalappe kus tankid saavad manööverdada ja tekkinud kahju saab kompenseerida KJ ise, kas pioneerid hööveldavad teed, või ostetakse teenust kuskilt erasektorist.
Ja laias laastus ma nõustun täielikult Juhani Putkineni arvamusega hajutamisest ja dubleerimisest, sel pole vahet kui venelased teavad kuhu on hajutatud raketid, on palju kallim ja keerulisem neid hävitada niikuinii.

ühes laos asju hoida on ülim debiilsus, jaotada laiali, kasvõi lepingutega anda hoiule erasektorisse ja reguleerida kontroll nende üle, võibolla tuleb mängu mingid ladustamisnõuded, aga kindlasti need ei ole ületamatud asjad.

kontroll ladustamisel võib olla vastavate garnisonide pädevuses, garnisoni korrapidaja, käib korra-kaks ööpäevas kontrollimas mingi ettevõtte territooriumil asuvat lukustatud laos asuvat manti.

mina ei tea hävitajatest mitte kottigi ega ka radaritest, kuid arvan küll et neid peaks olema, keegi ei räägigi pommitajatest, aga mingis järjekorras peaks ikka eskadrill-paar horneteid olema.

tähtsuse järjekorras hangitav mant võiks olla :

1.väga tugev õhutõrje-esimesed operatsioonid on kindlasti õhust.(marksmane,96 BUK M1,35 ItK 88)
2.juurde kõvasti tuletoetust, rasked miinipildujad, hulgem suurtükiväe gruppe juurde, reaktiivraketiheitjaid.
3. 2 pataljonitäit tanke ja soomukeid.
4. rannikukaitse peaks olema võimas(MTO-85)-laevad on teisejärguline, esimene asi peaks olema ikka dessandi vastu võitlemine
5.hävitajad ja muu sodi, mina ei tea neist halligi.


jalaväele juurde miine, nii kopterite kui tankide kui jalaväe vastu.
ja samuti treenima peaks kohe isuga jalaväerühmades, varitsuste tegemist miinidega(näiteks ühe mehe punker maa sees, ja nööridega tõmmatav miiniväli, järgi proovitud, augu teeb valmis 4 tunniga), väikeste gruppide iseseivat tegutsemist ilma tagalatoetuseta jne jne.
aga praegu mulle tundub et seda ei tehta meelega, aga balle ja paraade tehakse küll isuga.
huvitav küll, mida me tähistame??? :twisted:
paraadil näeme, raisk
sammalhabe
Liige
Postitusi: 153
Liitunud: 19 Mai, 2008 19:04
Asukoht: tartu
Kontakt:

Postitus Postitas sammalhabe »

Eesti taoline, piiratud ressurssidega, väikeriik ei tohiks ühtegi "vanarauda" põlgusega suhtuda. Kuna me ei jõua sõjalise tehnoloogia võidujooksus esirinnas liikuda, aga geopoliitiline asend on s..t, peab tahes tahtmata "vanarauda" kasutama. Tasuta või poolmuidu saadud M113/Leo1/F-5 on kindlasti parem variant kui paljakäsi "imerelvi" oodata. Isegi euroopa 5 rikkama riigi seas olles ei suudaks me kõike endale lubada.
Muideks, teab keegi palju Leedu nende M113 eest maksis?
Kasutaja avatar
Error404
Liige
Postitusi: 319
Liitunud: 25 Nov, 2007 21:15
Kontakt:

Postitus Postitas Error404 »

sammalhabe kirjutas:Eesti taoline, piiratud ressurssidega, väikeriik ei tohiks ühtegi "vanarauda" põlgusega suhtuda. Kuna me ei jõua sõjalise tehnoloogia võidujooksus esirinnas liikuda, aga geopoliitiline asend on s..t, peab tahes tahtmata "vanarauda" kasutama. Tasuta või poolmuidu saadud M113/Leo1/F-5 on kindlasti parem variant kui paljakäsi "imerelvi" oodata. Isegi euroopa 5 rikkama riigi seas olles ei suudaks me kõike endale lubada.
Muideks, teab keegi palju Leedu nende M113 eest maksis?
Mäletan midagi, et Saksamaa andis need tasuta Leedule. Pakuks, et M113 peaks saama mingi 500ooo- 1M-ga kätte, ehk odavamalt kui suures koguses. Pole tegu ju mingi imemasinaga, tavaline ja odav roomikmasin.
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Kasutaja avatar
Felix
Liige
Postitusi: 143
Liitunud: 06 Apr, 2005 22:06
Kontakt:

Postitus Postitas Felix »

Leedu maksis nende paarisaja masina eest kõigest 1.45 mln. EUR-i ehk ~23 mln. EEK-i see teeb siis oma ~115 000 EEK-i masina eest, kusjuures sakslased aitasid neid veel eelnevalt oma kuludega parandada.

http://www.usembassy.lt/wr.asp?RelFile=ODC_ATVS
Viimati muutis Felix, 08 Sept, 2008 9:42, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40239
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Need leedu M113'd on kuuldavasti KV-s paras hammaste teritamise koht, rohkem on need katki kui sõidavad ja Pasidega mobiilsuse osas võib neid vaid unenäos võrrelda. Sellest ei hakka rääkima, et Baltbati logistika saab olema taas haugi, luige ja vähi meetodil (vähi rollis Leedu karbikesed).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kapten Trumm kirjutas:Pasidega mobiilsuse osas võib neid vaid unenäos võrrelda.
Jah, järeletarkus ütleb, et Eestil oleks tasunud osda Soomest korraga suurem kogus neid pruukitud Pase.

Nüüd pärast 080808, neid polegi enam lihtne saada.

See Pasi on kasutatud ja vana - seega nö. vanaraud, aga jälle parem kui mitte midagi. Kui seda hooldab korralikult nii see töötab "nagu omblusmasin". Jupid ka pole eriti kallid.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9151
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

sammalhabe kirjutas:Eesti taoline, piiratud ressurssidega, väikeriik ei tohiks ühtegi "vanarauda" põlgusega suhtuda. Kuna me ei jõua sõjalise tehnoloogia võidujooksus esirinnas liikuda, aga geopoliitiline asend on s..t, peab tahes tahtmata "vanarauda" kasutama. Tasuta või poolmuidu saadud M113/Leo1/F-5 on kindlasti parem variant kui paljakäsi "imerelvi" oodata. Isegi euroopa 5 rikkama riigi seas olles ei suudaks me kõike endale lubada.
Muideks, teab keegi palju Leedu nende M113 eest maksis?
Ma ei ole sellega kohe kindlasti nõus.

Lennunduses kehtib üldiselt reegel, et hävitaja ostust moodustab 20-25% ostuhind ja 75-80% väljaõpe, hooldus jms. võimekuse hoidmiseks vajalik.
Maavägedes on see proportsioon samuti sinna 20/80 kanti.
Vana tehnika puhul on see proportsioon veel hullem.

Ehk siis: Vana tehnikat muretsedes pannakse kaitse-eelarvele peale üsna suur koorem, kuid samas ei saada vastu piisava võitlusvõimega masinaparki.

F5 ei ole tänapäeval kohe kindlasti mitte lennuk, millega riiki kaitsta. Ainus roll sellel lennukil saab olla väljaõppes nn. dissimilar training väljaõppe juures sarnaselt USAF-ga. Sama on Leo1-ga. M113 koha pealt ei tea kaasa rääkida.

Ei ole mõtet muretseda kola, millega Eesti kaitsevõimet ei suurendata, sest selle ülal pidamine SÖÖB ÄRA kaitse-eelarve.

Kui hankida, siis hankida Leo2-d. Nende ostmine ei käi EKV-le üle jõu. Kui luua lennuvägi, siis kohe võitlusvõimeline (F-16 või Gripen - keegi ei räägi F-35-st).


Kogu jutu mõte on selles, et iga hanke puhul tuleb väga põhjalikult kaaluda, mida see meile annab ja mida see meilt võtab. Leo1-tede või F5-te puhul on see on see proportsioon selgelt paigast ära.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40239
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mitmeid meie prominentsed isikud on aga just jooksvate kulude kokkuhoiu sildi all promonud meedias töövõimetuid sõjalisi lahendusi, nt "õhuturbehävitaja" L-159 kasutuselevõttu. Üks erukindral sealhulgas.

Kui selles valguses asja vaadata, siis L-159ga võrreldes on tüüpilises GCI rollis F-5 nagu taeva kingitus :)

Kui aga lennuväe teemal vaadata meedias poliitikute väljaütlemisi, siis jääb katkuda vaid juukseid ja karjuda TULE TAEVAS APPI.

Või peaks militaar.net hakkama igal nädalal saatma riigikogu e-mailidele päevakajaliste riigikaitse-teemade kokkuvõtteid?

Muidu loeme varsti lihtsalt lehest, kuidas peale L-159 hankelepingu allkirjastamist teatab õnnest õhetav kaitseminister telekas, et selle suure hankega on Eesti õhuturbeprobleem lõplikult lahendatud. Olen valmis oma taktika panama ära sööma kui vastupidine juhtuma peaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9151
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:Mitmeid meie prominentsed isikud on aga just jooksvate kulude kokkuhoiu sildi all promonud meedias töövõimetuid sõjalisi lahendusi, nt "õhuturbehävitaja" L-159 kasutuselevõttu. Üks erukindral sealhulgas.

Kui selles valguses asja vaadata, siis L-159ga võrreldes on tüüpilises GCI rollis F-5 nagu taeva kingitus :)

Kui aga lennuväe teemal vaadata meedias poliitikute väljaütlemisi, siis jääb katkuda vaid juukseid ja karjuda TULE TAEVAS APPI.

Või peaks militaar.net hakkama igal nädalal saatma riigikogu e-mailidele päevakajaliste riigikaitse-teemade kokkuvõtteid?

Muidu loeme varsti lihtsalt lehest, kuidas peale L-159 hankelepingu allkirjastamist teatab õnnest õhetav kaitseminister telekas, et selle suure hankega on Eesti õhuturbeprobleem lõplikult lahendatud. Olen valmis oma taktika panama ära sööma kui vastupidine juhtuma peaks.

Ma ei usu, et keegi seda L-159 varianti enam tõsiselt kaaluks. Poliitiline laibastumine ei tohiks isegi lolli poliitiku prioriteet olla. Ma kunagi lugesin kah neid mõttelende, kuid enam neist minu teada ei räägita. Kui tead vastupidist, anna viiteid.

muidu leidsin Riigikogu stenogrammidest sellise naljaka teksti aastast 1994:
K. Linde

Tänan, härra esimees! Austatud Eesti parlament! Mina jutustan täna ühe loo. See on tõestisündinud lugu, seda on võimalik kontrollida. Selle loo jooksul mainin siit kõnepuldist ainult ühte nime, kõik ülejäänud nimed on mul olemas, inimesed on valmis andma kirjalikke tunnistusi ja seletusi vande all.

1993. aasta novembris esitas üks inimene, kellel oli selleks ametlik ja kehtiv volitus, Eesti Vabariigi valitsusele ettepaneku, et tema võib müüa meile kaks Tšehhi hävitajat L-39. Kahe hävitaja hind oli 1 180 000 Ameerika dollarit. Kahe hävitaja juurde kuulusid trenažöör, tankimiseks vajaminev ja maapealseks juhtimiseks vajaminev, kahe lennuki varumootorid, remondikomplekt jne. – kõik, mis on ette nähtud, kõik, mis vaja. Ja seda kõike 1 180 000 Ameerika dollari eest. Vastav ametiisik, kes oli huvitatud, et see tehing toimuks, läks ettenähtud korras ettenähtud instantsidesse, vestles seal tolleaegse viitsekantsleriga ja sai sealt ka nõusoleku nende lennukite ostmise tehingu arutamiseks. Nüüd läheb asi huvitavaks. Praktiliselt järgmisel päeval või igatahes väga ruttu ilmus täpselt sama pakkumisega meie valitsuse jutule härra Leonid Apananski. Lennukid olid samad, juurdekuuluvad agregaadid olid samad, lennuressurss 70–80% sama. Ainult kaks asja olid muutunud. Pakkuja nime koha peal oli Apananski nimi ja hind ei olnud enam 1 180 000 Ameerika dollarit, vaid oli 5 000 000 Ameerika dollarit. Neid kahte hävitajat L-39 ei ole siiamaani ära ostetud, aga kummalised saginad nende ümber käisid veel sellel suvel. Ma jälgin huviga, kuidas need asjad lahenevad, kui kallilt meie valitsus siis ostab seda, mida on võimalik rohkem kui 2,5 korda odavamalt osta. Ja selle asjaga seoses ütlen, et ma ei tahaks enam kuulda relvamüügiga tegelevatelt ärimeestelt, et meie valitsusele võib pakkuda ükskõik kui palju ja kui odavalt, ostetakse ikka ühe teatud inimese käest või tema poolt näidatud isikute käest, aga mitu korda kallimat relvastust. Ma tahan, et teie siin saalis aitaksite hea seista selle eest, et kui me ostame Eesti riigile relvi, siis ostetaks neid avalikul vähempakkumisel. Ma tänan teid ja palun ärge unustage, et nii nagu ma ütlesin, on kõik ülejäänud nimed ka olemas ja inimesed on valmis vande all tunnistusi andma, kui kellelegi peaks see asi ametlikult ja ausalt huvi pakkuma. Tänan!
Kes lennundusega vähegi kursis teavad ilmselt väga hästi, kes see L-39 ärikas siin meil on :-)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 29 külalist