Uued relvasüsteemid EKV-le

[Henn]

Rakettide kodudesse jagamine on veidi kahtlane tõesti, kuid see-eest võiks olla igal KL kompaniil omad ruumid koos relvalaoga. Praegu on nii vist vaid üksikutes kohtades. Enamuses on relvad tsentraliseeritult malevates, kust neid kätte saada on aja- ja vaevakulukas. Kompaniid on oma meestele kõige lähemal ning las ÕT raketid olla seal. See kataks sobivalt terve maa.

[Juhani Putkinen]

Kui mõelda kohti kus hoida, siis peale kodude peaks neid ikka jätkuma: politseijaoskonnad, riigikaitseosakonnad, sõjaväeosad ise, võib-olla veel mingid teatud tingimustele vastavad näiteks ettevõtted vastava lepingu alusel.

Voib olla ka raudbetoonist hoidlasid näiteks aidades. Kahe eri "võtmega" saa sisse ja need võtmed kahe eri usaldusisiku käes. Korraliku signalisatsiooniga varustatud.

On väga oluline, et need õhutõrjeraketid on hajutatud laiali üle Eesti. Ka kümme latu on ilmselgelt vähe.

Kui selline varastatakse - aga sealt on mingi tähtis jup puudu, nii mis siis. Juhtub.

Eesti riigi iseseisvuse eest peab olema valmis ka midagi konkreetset tegema mitte ainult jahuma, et nii ei saa, ka nii ei kuidagi saa, ...

[Juhani Putkinen]

Leian jätkuvalt, et kuna Eesti Kaitseväe esmane eesmärk on ikkagi rinnet hoida, siis selle jaoks vajalike õhutõrjevahendite miinimumtase saab meil peagi olemas olema.

Eesti ei kuidagi suuda mingit rinnet hoida - peale "Tallinna ringtee". Ka selle hoidmine on võimalik ainult juhul kui ülejäänud Eesti aladel käib tõhus sissisõda.

Selle tõhusa sissisõja eelduseks aga on need manpadsid - ilma manpadsideta sissidel läheb väga raskeks kui näiteks lahingukopterid saavad neid vabalt jahtida madalatel lennukõrgustel.

[Kilo Tango]

Kui mõelda kohti kus hoida, siis peale kodude peaks neid ikka jätkuma: politseijaoskonnad, riigikaitseosakonnad, sõjaväeosad ise, võib-olla veel mingid teatud tingimustele vastavad näiteks ettevõtted vastava lepingu alusel.

Voib olla ka raudbetoonist hoidlasid näiteks aidades. Kahe eri "võtmega" saa sisse ja need võtmed kahe eri usaldusisiku käes. Korraliku signalisatsiooniga varustatud.

On väga oluline, et need õhutõrjeraketid on hajutatud laiali üle Eesti. Ka kümme latu on ilmselgelt vähe.

Kui selline varastatakse - aga sealt on mingi tähtis jup puudu, nii mis siis. Juhtub.

Eesti riigi iseseisvuse eest peab olema valmis ka midagi konkreetset tegema mitte ainult jahuma, et nii ei saa, ka nii ei kuidagi saa, ...

Juhani. Nagu ma ka oma esimeses postituses mainisin - raha tuleb investeerida nendesse kohtadesse, kus see suurendab kõige enam Eesti kaitsevõimet. Lähimaa õhutõrje ei ole kindlasti lähitulevikus Eesti kaitsevõime kõige suurem lünk. Paku välja enda stsenaarium, milline võiks olla Eesti relvahangete prioriteetide järjekord lähemate aastate jooksul. Ja anna palun ka selgitus, mil moel mingi konkreetne relvahange suurendab Eesti iseseisvat kaitsevõimet.

[Juhani Putkinen]

võiks olla igal KL kompaniil omad ruumid koos relvalaoga.

Nõus.

Kui õhutõrjeraketid on jagatud ca. saja eri lao vahele, nii üllatuskallaletungiga vaenlase on raske neid kõiki kätte saada.

Tasub mäletada et vaenlasel on viies kolonn Eestis sees. Võib juhtuda, et enamik KL malevate staapidest ja relvaladudest hävitatakse vahetult enne sõda.

[Kilo Tango]

võiks olla igal KL kompaniil omad ruumid koos relvalaoga.

Nõus.

Kui õhutõrjeraketid on jagatud ca. saja eri lao vahele, nii üllatuskallaletungiga vaenlase on raske neid kõiki kätte saada.

Tasub mäletada et vaenlasel on viies kolonn Eestis sees. Võib juhtuda, et enamik KL malevate staapidest ja relvaladudest hävitatakse vahetult enne sõda.

Sedasi peaks olema laiali jagatud ka muu sissisõjaks vajalik relvastus. Tankitõrje, kergrelvastus, miinipildujad jms. On see reaalne? Või on mõistlikum seda teha nii nagu praegu plaanis on - kriisiohu tekkimise korral.

Relvastus on väga ohtlik kraam ja ma saan täielikult aru kamin-i ametnikest, kes ei soovi neid relvi niisama lihtsalt laiali jagada. See, et meil on praegu kogu kola paaris halvasti valvatavas laos laiali on muidugi teine äärmus.

[Kilo Tango]

Selle jaoks, et mõista, mida on vaja Eesti kaitsmiseks, tuleb ilmselt mõelda pigem selle peale, milline oleks VF rünak Eesti vastu ning kuidas seda tõrjuda.

VF doktriin näeb ette mitmete erinevate taktikate kasutamist, kuid suures osas on need ikkagi mõjutatud IIMS pärit sakslaste välksõja taktikast. Vähemalt selline mulje jäi Gruusias nähtu põhjal. Suurtükitule ja lennuväe abil purustati vastase rindejoon ja tankidega sõideti sealt läbi, hävitades alles jäänud vastase vastupanukolded.

Igaüks, kes sõjandusteooriat on lugenud teab, et sedalaadi operatsiooni edukaks läbiviimiseks on vajalikud järgmised komponendid:
1. Vastase kommunikatsioonide ja vägede juhtimisvõime hävitamine
2. Üleolek õhus
3. Korralik ettevalmistus suurtükiväe poolt
4. Tugev tankiväe rünnak
5. Korralik jalaväe toetus ning pidev logistiline tugi.


Mina püstitaks VF positsioonil olles kaks eesmärki: Saavutada võimalikult kiiresti Tallinna vallutamine ja tagada see võimalikult väikeste kaotustega.

Tallinna vallutamiseks on vaja lüüa piki põhjarannikut tugevate soomusvägedega tõelises välksõja vaimus. Eesti jõudude hajutamiseks on vajalik suunata teine löök Lõuna poolt läbi Tartu ning teha läänekaldale paar dessanti (näiteks Virtsu ja Dirhami sadamate hõlvamiseks).

Eesti tegutsemisel sellise rünnaku korral peavad olema aluseks järgmised põhimõtted:
1. Ära ole sihtmärk kõige tugevamale löögirusikale
2. Nõrgesta löögirusikat nii palju kui võimalik kaudsete vahenditega
3. Tõrju dessandid enne kui need maale jõuavad
4. Säilita sõjavägede juhtimine iga hinna eest (C4 e.Command, Control, Communications, and Computers)
5. Lõika ära vastase ründekolonni ühendus tagalaga ning sunni see ümber pöörama.
6. Võimalusel häiri vastase C4 nii palju kui saad

Nende strateegia tõrjumiseks on meile vajalik:
1. TT miinivõimekus (kudos, Juhani) tankirünnakute harvendamiseks ning nende rünnakute suunamiseks sobivale suunale
2. Viskelaenguga aktiivsed tankitõrjerelvad (STRIX, KSTAM, BONUS vms.) ründava tankiüksuse harvendamiseks
3. Õhuväe piisava segamise võimekus (hävitajad õhutõrjerakettidega + väeosa lähimaa ÕT) vastase air superiority tekitamise takistamiseks
4. Meredessandi tõrjumise võimekus (hävitajad laevadevastaste rakettidega Penguin, NSM vms. + maapealsed laevatõrje kompleksid samade rakettidega)
5. Jalaväe kiirreageerimise võimekus (IFV, liikursuurtükid, tehnikavastased snaiperrelvad)
6. C4 back-up süsteemide loomine. (optiline kaabel, Elioni fiksvõrgu sõjaotstarbelise kasutamise meetodite välja töötamine, C4 paigutamine liikuvatele alustele jms.) operatiivjuhtimise säilitamiseks
7. Raadioside segajate olemasolu ning ELINT võimekus (viimane on meil osalt tänu VEGA radaritele olemas)

Ja last, but not least - õppida, õppida, õppida. Ehk siis suurima erinevuse lahingu kulgu toob korralikult välja õpetatud kaitseväe kõigi elementide aktiivne koostöö. Väljaõppe mõju suurust ei ole võimalik üle hinnata. Nii õhu- kui maavägede kogemustest mitmel pool maailmas on välja koorunud justnimelt väljaõppe tugevusest tingitud olulised vahed võitlusvõimes.
Näiteks: Ameerika õhujõudude tegevuses Vietnamis on 2 eraldi etappi - enne ja pärast TOPGUN-i loomist, Viimane Iisraeli - Liibanoni sõda tõi palju tankikaotusi just väljaõppest tingitult, Saksamaa üleolek näiteks Poolas polnud tingitud mitte Blitzkriegist, vaid paremast väljaõppest jne.

[HeiniR]

Julgen arvata, et Stinger oleks meile NATO, eriti USA poolt, ühed esimesed relvatarned, mis üsna lühikese aja jooksul Eestisse vastava konflikti puhul saadetaks. Ühe transportlennukiga oleks Eestile võimalik saata märkimisväärne kogus antud relvi. Teiseks on Stinger´i käsitlemine võimalik ära õppida üsna kiirelt, kui mõni nt. Delta üksuse liige siin kohal ja asja veel ette näitab, mis arvatavasti juhtuks!(Afganistaani kogemus).

Relvaladude kohta on olnud kuulda,et Rootsis on/oli ca. 8000 relvapunkrit üle riigi! Arvatavasti annaksid svenssonid ka meile selles osas nõu.

[Juhani Putkinen]

võiks olla igal KL kompaniil omad ruumid koos relvalaoga.

Nõus.

Kui õhutõrjeraketid on jagatud ca. saja eri lao vahele, nii üllatuskallaletungiga vaenlase on raske neid kõiki kätte saada.

Tasub mäletada et vaenlasel on viies kolonn Eestis sees. Võib juhtuda, et enamik KL malevate staapidest ja relvaladudest hävitatakse vahetult enne sõda.

Sedasi peaks olema laiali jagatud ka muu sissisõjaks vajalik relvastus. Tankitõrje, kergrelvastus, miinipildujad jms. On see reaalne? Või on mõistlikum seda teha nii nagu praegu plaanis on - kriisiohu tekkimise korral.

Kergerelvastus koos laskemoonaga on vaja olla iga kaitseliitlase isiklikus hoidlas. Õhutõrjeraketid, külgmiinid, suundkildmiinid ja distantslõhkeseadmed peavad olema vähemalt sajas eri laos üle Eesti.

Kes teadis 06.08.08, et Venemaa tungib Georgia kallale 07.08.08? Mina olin kindel, et tungib, aga ei teadnud millal. Paistab, et ka Georgia juhtkond ei teadnud 06.08.08, et Venemaa tungib Georgia kallale 07.08.08.

Täpselt sama võib juhtuda ka Eestis - EI jää aega hajutada enne kui on juba hävitatud või hoivatud.

[Juhani Putkinen]

Mina püstitaks VF positsioonil olles kaks eesmärki: Saavutada võimalikult kiiresti Tallinna vallutamine ja tagada see võimalikult väikeste kaotustega.

Tallinna vallutamiseks on vaja lüüa piki põhjarannikut tugevate soomusvägedega tõelises välksõja vaimus. Eesti jõudude hajutamiseks on vajalik suunata teine löök Lõuna poolt läbi Tartu ning teha läänekaldale paar dessanti (näiteks Virtsu ja Dirhami sadamate hõlvamiseks).

Minu korraldatud üleriigilistel õppustel Venemaa on näiteks:
- tunginud üle piiri Narvas;
- tunginud üle piiri Peipsi põhjakaldal;
- tunginud üle piiri Võrus;
- tunginud üle Piiri Monistes ja keeranud sealt Valga peale;
- teinud dessanti Pärnu;
- teinud dessandi Rohukülla;
- teinud dessanti Kunda;
- teinud dessandi Mustveesse.

Seega Eesti vägesid EI kuidagi jätku rindesõjaks kui ainult Tallinna vahetud lähedusse.

Strateegia ja taktika peab põhinema nendele vahenditele mis on olemas ja mis on väga kiiresti võimalik muretseda ja õppida.

Seega mina veelgi kordan, et on vaja hävitada vaenlase tagalakolonnid täielikult enne kui need jõuavad piiridelt Tallinnat ümberpiiravate Vene vägedeni. Selleks on vaja need külgmiinid, suundkildmiinid, distantslõhkeseadmed ja lühimaa taburetita õhutõrjeraketid.

Venemaa või täiseti vabalt koondada väed selleks operatsiooniks ilma, et Eesti luure seda saa teada. Need väed millega Venemaa alustab kallaletungi pole vaja olla üüratu suured - sest Eestil pole lahinguvalmidust ollagi.

Siin on link väga vanasse artiklisse, milles ma näidan ühe võimaliku stsenaariumi kuidas Venemaa tungib Soome kallale:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... uminen.htm

[Henn]

Nõus.

Kui õhutõrjeraketid on jagatud ca. saja eri lao vahele, nii üllatuskallaletungiga vaenlase on raske neid kõiki kätte saada.

Tasub mäletada et vaenlasel on viies kolonn Eestis sees. Võib juhtuda, et enamik KL malevate staapidest ja relvaladudest hävitatakse vahetult enne sõda.

Sedasi peaks olema laiali jagatud ka muu sissisõjaks vajalik relvastus. Tankitõrje, kergrelvastus, miinipildujad jms. On see reaalne? Või on mõistlikum seda teha nii nagu praegu plaanis on - kriisiohu tekkimise korral.

Kergerelvastus koos laskemoonaga on vaja olla iga kaitseliitlase isiklikus hoidlas. Õhutõrjeraketid, külgmiinid, suundkildmiinid ja distantslõhkeseadmed peavad olema vähemalt sajas eri laos üle Eesti.

Kes teadis 06.08.08, et Venemaa tungib Georgia kallale 07.08.08? Mina olin kindel, et tungib, aga ei teadnud millal. Paistab, et ka Georgia juhtkond ei teadnud 06.08.08, et Venemaa tungib Georgia kallale 07.08.08.

Täpselt sama võib juhtuda ka Eestis - EI jää aega hajutada enne kui on juba hävitatud või hoivatud.

Meie kompaniis on oma relvaladu. Kompaniis on videovalve, elektrooniline signalisatsioon, relvastatud valve jne. (kõike pole siinkohal tarvis rääkida). Seda nii lihtsalt ära juba ei valluta. Tegelikult ei ole sellist asja relvastuse laialijagamiseks sugugi raske üle terve maa teha, poliitilist tahet on vaja. Kaitseliitlane, kes tahab, saab kergerelva niikuinii, kui on hoiutingimused, koju.

[Qtec]

Jutt läheb vägisi käest ära off topic'uks, kuid näpud sügelevad sekka löömiseks...
On igati loogiline oodata rünnet Narva suunalt Tallinna peale. Enamasti (mulle tundub) eeldati vastavas suunast pearünnakut ka 30ndate aastate riigikaitses. Kui aga vaadata tolleaegseid vastasseisvate vägede paiknemisi, koosseisu ning arve, siis on näha, et tegelik rünnak oleks 39ndal tulnud läbi Petserimaa. Narva suunas (meie kavades prioriteetne suund) olid väed praktiliselt võrdsed. See, et II MM Sinimägedes olid kõvad madinad (jälle hea õppust võtta eelkõige vastase suunamise seisukohalt), näitab, et ei saa unustada Narva suunda mitte kuidagi. Sellegipoolest, kui Narva suund oli enam vähem lukus, tuldi ikkagi jälle lõuna poolt. Pikk jutt sitt jutt...

Tahtsin lihtsalt tähelepanu juhtida, et geograafiliselt oleme nii väiksed, et mingit suunda me eelistada ei saa, kuna lõppkokkuvõtteks on vaenlasel suht kama millisest suunast tulema hakata. Piisavalt ümardades on tee Tallinnasse mõlemat pidi enam-vähem ühe pikkune.

Siin räägitakse Suur-Tallinna kaitsmisest. Kui pikk oleks eeldatavasti sellisel juhul kaitsejoon? Kas poleks ikkagi mõttekam proovida natukenegi rohkem püksirihma pingutada ning üritada vastase kinnipidamist siiski piiridel... Palju selleks vaja oleks (eeldades, et rinnet peaksime hoidma 1-2 kuu vältel ning seejärel oleks juba ka NATO kõigi väeliikidega platsis)?

[Juhani Putkinen]

Kas poleks ikkagi mõttekam proovida natukenegi rohkem püksirihma pingutada ning üritada vastase kinnipidamist siiski piiridel...

Hetkel jõus olev operatiivplaan - ja sõjaaja väed - ei võimalda rohkem kui Tallinna kaitse, ja ka see läheb väga raskeks olemas olevatel ressurssidel. Kui püüaks piire kaitsta, nii jalutataks lihtsalt üle ja okupeeritaks terve Eesti väga kiiresti. Kui nii juhtuks, nii enam polegi kindel, et keegi tuleks appi. Mingit Normandia dessanti taolist liitlased vaevalt hakkavad korraldama Eesti vabastamiseks.

On hädavajalik hoida enda käes Tallinn.

Kui poliitikud annaksid oluliselt rohkem raha riigikaitseks nii võib-olla tasuks püüda enda käes hoida peale Tallinna ka Ämari. Sellest ei tule välja midagi kui umbes 80% eestlastest ei läbi auga ajateenistust. Mehi on vaja hulga - ja suuri kaotusi tuleb nagunii.

[m69]

Tunduvalt efektiisem oleks siiski relvaladude ülalpidamine valla piires.Koostöö kohalike omavalitsuste/KL/EKJ vahel.Siiski pooldan TT relvade ,mõningase relv/laskemoona ladustamist ükskõik mis võimaliku rünnaku suundadel.Seejuures tuleb suurendada KL riiklikut tähtsust,tean paljusid kes oleks nõus rohkem KL liinis õpet läbitegema ka seni KL-ga mitte liitunud kaitsevalmis kodanike hulgas.Seega relvaladu vallas +mõned koolitused oleks parem samm kui mingi kalli ajateenistusega seotud süsteemi ost.

[Lemet]

Eeee, vennad, ärge nüüd vene kindralstaabi eest kogu tööd ära tehke, las näevad ka veits vaeva...