Uued relvasüsteemid EKV-le

[Xender]

Keegi pole kordagi öelnud, et lennukeid pole vaja. Loomulikult on.

Mina ja ma arvan, et ka paljud teised näevad sõjaväge süsteemina :

ÕT ülesehitus algab :

1. Suured maapealsete radarid
2. Mobiilsed maapealsed radaid
3. Lähiõhutõrje
4. Keskmaa õhutõrje ja/või kaugmaa õhutõrje
5. Hävitajad

Selline peab olema õhutõrje süsteemina, ükskõik milline lüli sealt välja jätta, suudab ta toimida ainult osaliselt ja ta efektiivsust on võimalik nullida.

Välja arvatud juhul kui punkt 4 või 5 on väga suurel arvul.
Sealjuures peab tereve süsteem olema ka võimaliku vastasega vähemalt sama kvaliteediga ning omama kvantiteeti, meie puhul, kui oleme kaitsel 1/3 vaenlase jõudude suurusest.

Siinjuures tulebki vahe sisse, meie arvamustel Kapten Trumm.
Ma arvan, et enne lennukite ostu peab meil olema väljaehitatud korralik keskmaa ja lühimaa võimekus, sina arvad, et ei pea olema.

Ma isegi nõustuks sellega, kui meil oleks võimalik hankida ja ülalpidada, hävitajaid arvuga minimaalselt 36 ja enam.

Siis oleks meil tõesti vaja ainult minimaalset lühimaasüsteemi maaväeüksustele enesekaitseks kopterite eest.

Samuti nõustuksin NASAMS ja Patriot süsteemiga.

Aga ei meil ei ole seda raha, et me saaks minna kummalgi juhul puhtale süsteemile asja ülesse ehitada ja ausalt öeldes pole ka mõttet.
Kui lennukid lõpuks ka ostetakse ( mida ma väga loodan ) tuleb neid maksimaalselt 12 ja ilma maapealse korraliku ÕT on sellise arvuga tegutsemine meie puhul lollus.

See oleks veel paindumatum süsteem kui ÕT ja veelgi enam haavatav.
Sellise süsteem puhul oleks täiesti reaalne suur osa lennukeid juba maapinnal kaotada, esimese löögi ajal, sest need oleks nagunii ämari lennväljal ja see on piirist 200km ( kui oletame, et muid suundi ei kasutata). 2000 kiltise tunnikiirusega ( Su 27 on max 2500 näiteks) ollakse kohal 6 minutiga, lasta saab juba 4 minutiga.

Kui päev on valitud selline, kus kõiki piloote pole ehk kohal ja lende ei toimi, või midagi sarnast on täiesti võimalik, et õhku saab 4 -5 hävitajat, ülejäänud on vanaraud, pluss kui lennurajal paar auku sees pole ka eriti midagi teha. Võttad lennuki sleppi ja hakkad vene lennuväe turmtule all sobivat kohta õhkutõusmiseks otsima ?

Ja kui sellele järgneb õhulahing, kus kaotad veel paar lennukit ongi meie õhu, mere ja kaugmaavõimekusega enam vähem kõik.
Tapa on veel lähemal piirile, kui ei rünnatagi õhuvälja, võidakse sinna pauk kirja panna, neid objekte millele võib väga lihtsalt paugu kirja panna on palju.

Selle pärast ongi vaja keskmaad, et nii ei saaks teha, 12 lennukiga ei taga lihtsalt seda.

Aga see on elementaarne, ning kõikides euroopa riikides on lennväljade ja strateegiliste kohtade ümber keskmaa ÕT olemas ja kus ei ole, need on ehk Euroopa siseriigid, kellega ei saagi midagi ootamatut juhtuda.
Ehitame püramiide ikka vundamendist.

[Xender]

Samas kui küsida võib, mis on IFV pluss võrreldes tankiga + jalaväejagu, mis liigub mingi odava soomuskarbiga ( M113, BTR või midagi sarnast ) kaasas ?
Pean silmas just Eesti olusid.

[nublu]

Arengukavas on kirjas:

"Arengukava kohaselt arendatakse välja piiratud mahus mobiilne kesk-maa õhutõrjevõime ja tugevdatakse olemasolevat maaväe lähimaa õhutõrjevõimet läbi täiendavate relvasüsteemide hanke ja uute õhutõrjeüksuste loomise. "

Kommentaarides on kirjas:
"võimed, mis on riigikaitseks vajalikud, kuid Eesti jaoks nii kallid, et
on lähitulevikus saavutatavad üksnes koostöös NATO jt liitlastega.
Eesti puhul on sellisteks võimekandjateks näiteks hävituslennukid ja
ründekopterid"

Eks ilu ole vaataja silmades ning igaüks võib sellisest lühikesest tekstist lugeda välja mida ise tahab.

Mina ei oska "piiratud mahus mobiilne keskmaa õhutõrje võime" kuidagi lugeda kui "kogu maa täitmine õhutõrje rakettidega".

Samas loen ma sellest tekstist välja, et 10 aasta jooksul tulevad Eestisse nii "piiratud ulatuses keskmaa õhutõrje" kui ka hävituslennukid. Tõsi küll - viimased koostöös NATO jt liitlastega.

[Pirr]

Samas kui küsida võib, mis on IFV pluss võrreldes tankiga + jalaväejagu, mis liigub mingi odava soomuskarbiga ( M113, BTR või midagi sarnast ) kaasas ?
Pean silmas just Eesti olusid.

Sellisel juhul pole moodsast IFV`st mingit plussi. Kasvõi vana T-55 paneb laksu moodsale IFV`le ja sellega on IFV elupäevad lõppenud. Tegelikult tankide lähedusse ei tohiks ühegi IFV`ga minna, tagajärjed on väga kurvad. Põhimõtteliselt tankid + jalavägi veokatel on siiski toimiv lahendus aga ainult IFV`ga opereerimine vaenlase soomuse nina all võrdub küll suitsiidiga.

[Kapten Trumm]

Täpsustuseks peab mainima, et lennuvälja stardirajal paar fugasspommi auku ei muuda lennuvälja kõlbmatuks. Praegu venelasel sellist relvastust pole nagu läänes, et muudetakse pool rada täiesti praguliseks.

Selleks on igas korralikus NATO riigis suuremate lennuväljade juures reservistidest koosnev pioneeriüksus koos mõnigase rasketehnikaga (paar ekskavaatorit, kallurit ja buldooserit). Selline pommilehter parandatakse ära paari tunniga. Selleks ei hakata praegusel ajal isegi betooni valama. Katkised betooni tükid korjatakse ära, auk kärutatakse killustikku täis, tihendatakse ära ja kaotatakse terasmattidega, mis lastakse tüüblipüssiga betooni külge kinni, pühitakse plats puhtaks ja ongi valmis.

Saksamaal oli külma sõja ajal iga lennuvälja juurde kinnistatud reservistidest pioneeripataljon, mis oleks kõik tavarelvade kahjustused kiirelt parandanud.

Loodetavasti on Eesti geniaalsed strateegid mõelnud ka Ämari raja parandamise võimaluste peale (kümmekond miljonit tehnikat ja materjale). See raja parandamise töö oleks konti mööda mõnele vanema aastakäigu reservistide kompaniile, kellest jalaväge enam vanuse tõttu ei saa. Mobilisatsiooni korral kogunevad lennuväljale ja istuvad standby ning kui mõni auk tekib, parandavad selle operatiivselt. Aga selline lahendus on ilmselt Eesti paraadarmee jaoks liiga efektiivne, me vajaks midagi kõrgtehnoloogilisemat ja visiooniga..

[Kilo Tango]

Arengukavas on kirjas:

"Arengukava kohaselt arendatakse välja piiratud mahus mobiilne kesk-maa õhutõrjevõime ja tugevdatakse olemasolevat maaväe lähimaa õhutõrjevõimet läbi täiendavate relvasüsteemide hanke ja uute õhutõrjeüksuste loomise. "

Kommentaarides on kirjas:
"võimed, mis on riigikaitseks vajalikud, kuid Eesti jaoks nii kallid, et
on lähitulevikus saavutatavad üksnes koostöös NATO jt liitlastega.
Eesti puhul on sellisteks võimekandjateks näiteks hävituslennukid ja
ründekopterid"

Eks ilu ole vaataja silmades ning igaüks võib sellisest lühikesest tekstist lugeda välja mida ise tahab.

Mina ei oska "piiratud mahus mobiilne keskmaa õhutõrje võime" kuidagi lugeda kui "kogu maa täitmine õhutõrje rakettidega".

Samas loen ma sellest tekstist välja, et 10 aasta jooksul tulevad Eestisse nii "piiratud ulatuses keskmaa õhutõrje" kui ka hävituslennukid. Tõsi küll - viimased koostöös NATO jt liitlastega.

See selle dokumendi häda ongi, et igaüks saab sealt välja lugeda seda, mida ta tahab. No peaaegu. Arengukava ei saa olla selline postulaatide kogumik. Selle dokumendiga ei ole kaitsevägi ja -ministeerium võtnud omale avalikkuse ees mitte mingisuguseid kohustusi.

[Kilo Tango]

...

See oleks veel paindumatum süsteem kui ÕT ja veelgi enam haavatav.
Sellise süsteem puhul oleks täiesti reaalne suur osa lennukeid juba maapinnal kaotada, esimese löögi ajal, sest need oleks nagunii ämari lennväljal ja see on piirist 200km ( kui oletame, et muid suundi ei kasutata). 2000 kiltise tunnikiirusega ( Su 27 on max 2500 näiteks) ollakse kohal 6 minutiga, lasta saab juba 4 minutiga.

Kui päev on valitud selline, kus kõiki piloote pole ehk kohal ja lende ei toimi, või midagi sarnast on täiesti võimalik, et õhku saab 4 -5 hävitajat, ülejäänud on vanaraud, pluss kui lennurajal paar auku sees pole ka eriti midagi teha. Võttad lennuki sleppi ja hakkad vene lennuväe turmtule all sobivat kohta õhkutõusmiseks otsima ?

Ja kui sellele järgneb õhulahing, kus kaotad veel paar lennukit ongi meie õhu, mere ja kaugmaavõimekusega enam vähem kõik.
Tapa on veel lähemal piirile, kui ei rünnatagi õhuvälja, võidakse sinna pauk kirja panna, neid objekte millele võib väga lihtsalt paugu kirja panna on palju.

Selle pärast ongi vaja keskmaad, et nii ei saaks teha, 12 lennukiga ei taga lihtsalt seda.

Aga see on elementaarne, ning kõikides euroopa riikides on lennväljade ja strateegiliste kohtade ümber keskmaa ÕT olemas ja kus ei ole, need on ehk Euroopa siseriigid, kellega ei saagi midagi ootamatut juhtuda.
Ehitame püramiide ikka vundamendist.

No Venemaa õnneks ei ole nende õhujõudude kindralid sellised kavalpead nagu sina, et selliseid suitsiidmissioone kavandada. Pole praktiliselt ühtegi moodsat hävitajat, mis horisontaallennus läheks koos relvalaadungiga üle Mach2. See tähendab, et teisel pool piiri tuleks teha üks kena küünal ja siis söösta järelpõletite unnates piiri poole. Mis on radaritelt ammu enne näha ja teada kui piirini jõutakse. Samuti on ammu enne piirile jõudmist teada, et piiri ületamist ei õnnestu vältida, sest hävitajad manööverdavad kõrgetel ülehelikiirustel umbes sama elegantselt nagu rekkad suurel kiirusel - sõnaga peaaegu mitte üldse.

Kahekordse Machiga lennates pole võimalik ka ühegi raketi eest ära põigata.

Pigem tehakse seda asja nii, et lennatakse näiteks stabiilselt suurte transpordilennukite varjus kuni Paldiskini ja sööstetakse siis alla. Aga sellegi operatsiooni tõenäosus on kaheldav, sest sedasi ennast peita on väga raske. Teine variant on tulla P-Eesti pankranniku varjust, teha Tallinnast lääne pool üks küünal, vabastada pommmid ja panna kohe putku.

Nii ehk teisiti on see operatsioon väga suure riskiga ja nõuab palju täpsemat ja kavalamat planeerimist kui Osirak.

Pealegi ei ole Venemaa veel selles staadiumis, et selliseid lambirünnakuid sooritada. Alati eelneb mingi pingete eskalatsioon ja Eesti üritatakse nurka mängida, et saaks vägivalda kuidagi õigustada. Sellises olukorras on osa hävitajaid alati stardivalmis ja mõned tihtipeale ka õhus.

[man21]

Täpsustuseks peab mainima, et lennuvälja stardirajal paar fugasspommi auku ei muuda lennuvälja kõlbmatuks. Praegu venelasel sellist relvastust pole nagu läänes, et muudetakse pool rada täiesti praguliseks.

Selleks on igas korralikus NATO riigis suuremate lennuväljade juures reservistidest koosnev pioneeriüksus koos mõnigase rasketehnikaga (paar ekskavaatorit, kallurit ja buldooserit). Selline pommilehter parandatakse ära paari tunniga. Selleks ei hakata praegusel ajal isegi betooni valama. Katkised betooni tükid korjatakse ära, auk kärutatakse killustikku täis, tihendatakse ära ja kaotatakse terasmattidega, mis lastakse tüüblipüssiga betooni külge kinni, pühitakse plats puhtaks ja ongi valmis.

Saksamaal oli külma sõja ajal iga lennuvälja juurde kinnistatud reservistidest pioneeripataljon, mis oleks kõik tavarelvade kahjustused kiirelt parandanud.

Loodetavasti on Eesti geniaalsed strateegid mõelnud ka Ämari raja parandamise võimaluste peale (kümmekond miljonit tehnikat ja materjale). See raja parandamise töö oleks konti mööda mõnele vanema aastakäigu reservistide kompaniile, kellest jalaväge enam vanuse tõttu ei saa. Mobilisatsiooni korral kogunevad lennuväljale ja istuvad standby ning kui mõni auk tekib, parandavad selle operatiivselt. Aga selline lahendus on ilmselt Eesti paraadarmee jaoks liiga efektiivne, me vajaks midagi kõrgtehnoloogilisemat ja visiooniga..

Vot nimelt, et lennukitega kaasneb peale finantsiliste kulutuste ka relvastuse ja meeste kulutamine. Pioneerid, valvemeeskond, õhutõrje ja loomulikult siis need tegelased, kes lendamsega kuidagi seotud on. Et riske hajutada, siis peavad olema tagavara lennuväljad, kes vajavad samuti kõiki neid komponente. Üks brigaad sõdimas ja ülejäänud lennuväe teenistuses????

[maanus]

Xender kirjutas.
" Pealegi neid rakettikomplekse katetaks Zu 23x2 ja Milanitega ".
60 ÕT+20 RK =80 rekkat. Eestil 25 Mistrali ja suts alla 100 Sergei. Seega tuleb 55 Mistrali juurde osta.
Ma ei tea ja ei viitsiks arvutada ka kui suured on nende( 1 Sergei+ 1 Mistral )+ vahetusmeeskonnad+valvemeeskonnad. Aga arv tundub olema suurem kui terve lennubaasi rahvaarv kogu kupatusega!

Pealgi tuleb brigaadile ja muudele osta terve hunnik Sergeisid-Mistrale kuna võitmatu raketivägi ahmas kõik lähimaa ÕT ressursid endale ära!

..... ja võibolla mõnipäev pole üldse ühtegi pilooti väeosas kohal???
Kus krdil nad siis ringi töllerdavad? Mingi pioneerilaager on või :twisted:Aga raketshikud sunnikud istuvad 80-kesi 365 päeva lahingvalves!!!
Täitsa pe...s!

[Felix]

Lennuväljad tambitakse maatasa kõigepealt ikka lähimaa raketisüsteemidega nagu seda on näiteks Iskander jne., millede lõhkepead jäävad sinna ~500 kg. kanti. Peale poole tunnist Iskanderi tulelööki vajab see Ämari lennurada sul juba kapitaalremonti ja oma raudmattidega ei tee sa seal enam mitte kui midagi. Selleks ajaks kui sa oma lennuraja uuesti korda saad on sõda juba ammu läbi.

Ainult tankid + jalavägi on tänapäeval mõlemale osapoolele kindlalt surmav kombinatsioon. Viiskümmend aastat tagasi veel aga tänapäeval selline kombinatsioon kohe kindlasti ei tööta.

Jalaväega veokatel võid ainult Iraagis sisse või Võrus metsavendi taga ajada. Soomustransportöörid on mõeldud jalaväe veoks, mitte lahingus tankidele ja jalaväele tuletoetuseks.

Enamus tänapäeva soomustransportööre ei suuda maastikul tankidega sammu pidaga, selleks on vaja LÄBIVUST mida neil EI OLE. M113 on lihtsalt alumiiniumkirst, lisaks pole tal vajalikku tulejõudu ega soomuskaitset. Võid sinna oma 25 mm automaatkahuri ju peale aretada aga mida see maksma läheb? BTR on teadagi mis ja sellest pole üldse mõtet unistada.

Tankide vastu ei minda kunagi ainuüksi IFV-ga. IFV on mõeldud jalaväele ja tankidele tuletoetuseks, mitte tanke või jalaväge asendama. IFV ja tankid liiguvad alati KOOS!

Kui tervikust on kumbki osa puudu, st. kas tankid või IFV on tulemuseks PORNO ja ettemääratud kaotus! Vaja on MÕLEMAID! Tankid + IFV = tervik, mis on võimaliku võidu eelduseks!

[Pirr]

Lennuväljad tambitakse maatasa kõigepealt ikka lähimaa raketisüsteemidega nagu seda on näiteks Iskander jne., millede lõhkepead jäävad sinna ~500 kg. kanti. Peale poole tunnist Iskanderi tulelööki vajab see Ämari lennurada sul juba kapitaalremonti ja oma raudmattidega ei tee sa seal enam mitte kui midagi. Selleks ajaks kui sa oma lennuraja uuesti korda saad on sõda juba ammu läbi.

Ainult tankid + jalavägi on tänapäeval mõlemale osapoolele kindlalt surmav kombinatsioon. Viiskümmend aastat tagasi veel aga tänapäeval selline kombinatsioon kohe kindlasti ei tööta.

Jalaväega veokatel võid ainult Iraagis sisse või Võrus metsavendi taga ajada. Soomustransportöörid on mõeldud jalaväe veoks, mitte lahingus tankidele ja jalaväele tuletoetuseks.

Enamus tänapäeva soomustransportööre ei suuda maastikul tankidega sammu pidaga, selleks on vaja LÄBIVUST mida neil EI OLE. M113 on lihtsalt alumiiniumkirst, lisaks pole tal vajalikku tulejõudu ega soomuskaitset. Võid sinna oma 25 mm automaatkahuri ju peale aretada aga mida see maksma läheb? BTR on teadagi mis ja sellest pole üldse mõtet unistada.

Tankide vastu ei minda kunagi ainuüksi IFV-ga. IFV on mõeldud jalaväele ja tankidele tuletoetuseks, mitte tanke või jalaväge asendama. IFV ja tankid liiguvad alati KOOS!

Kui tervikust on kumbki osa puudu, st. kas tankid või IFV on tulemuseks PORNO ja ettemääratud kaotus! Vaja on MÕLEMAID! Tankid + IFV = tervik, mis on võimaliku võidu eelduseks!

Ei pruugi see lennuväljade maatasa tegemine sugugi nii kergelt minna, pealegi jääb alati ka võimalus maanteeotsadel opereerida plus häda korral ka mõned väiksemad lennuväljad. Ma arvan, et Iskander-M raketiga ei hakka venelased paljast lennurada iialgi pommitama, liiga kallis ettevõtmine.

* Teab keegi kas väljalastud Iskander-M rakett on radaril nähtav ja on lennukil võimalik see rakett õhust ka alla lasta või siis maa pealt sama üritada automaatse ÕT kahuriga nagu soomlaste automatiseeritud Sergei või sakslaste Gepard?

MBT`d ja IFV`d peaks kaetama ka ikka õhust, vähemalt lühimaa õhutõrjega, Gepard sobiks siia ideaalselt, lisaks võib ka jalaväel mõned Manpads`d kaasas olla. Miks sa arvad, et IFV ei oma sarnast läbivust, nagu MBT? Marder või CV-90 on kindlasti samahea läbivusega, nagu Leo II, samuti ka Leo I baasil Gepard.
Parim kombinatsioon on muidugi MBT ja IFV koos aga võimalik on ka ainult MBT`ga opereerida + jalavägi on veoautodel, muiudgi jälavägi peab varemalt jalastuma lahingu korral, mis kisub mobiilsust alla aga kuidagi on siiski võimalik. Ilma MBT`ta ja ainult IFV`ga opereerides läheb aga küll raskeks aga võrreldes praeguse olukorraga, kus meil pole kumbagi, oleks ka ainult IFV olemasolul maavägede seis loomulikult parem. Kui raha aga tõesti enam ei jagu, siis oleks mingit kasu kindlasti ka odavatest vanematest Leo Ia5 MBT`st, parem ikka kui tühjad pihud.

[Felix]

Miks sa arvad, et IFV ei oma sarnast läbivust, nagu MBT? Marder või CV-90 on kindlasti samahea läbivusega, nagu Leo II, samuti ka Leo I baasil Gepard.

"Enamus tänapäeva soomustransportööre ei suuda maastikul tankidega sammu pidaga, selleks on vaja LÄBIVUST mida neil EI OLE."

Soomustransportöör- APC(Armoured Personnel Carrier)- PASI
Jalaväelahingumasin- IFV(Infantry Fighting Vehicle)- CV9040

CV9040 on kohandatud ka õhutõrjeks koos radariga CV9040 AAV

[Lemet]

Selle lehe järgi ei suutnud venelased ühtki grusiinide SU-25 hävitada, ei õhus ega maa peal. vaid helikoptereid ja AN-2d, needki vaid lennuväljadel. Ja väheusutav, et nad seda ei tahtnud teha...

http://sites.google.com/site/afivedaywar/Home

[araterI]

Ei tasu vast üleliia viia vaidlust tasmele, et lennuvägi jah ja keskmaa ÕT ei või MBT jah IFV ei vms. Liialdan natuke aga selline vastandumise õhustik ei vii eriti kuhugi.

Lähtuma peab kahest olulisest põhimõttest:

a) konkreetne relvaliik on efektiivne ainult siis kui tal on otstarbekas proportsioonis kõrval teised toetavad relvaliigid;

b) kui misiganes põhjusel - hind, kättesaadavus, poliitiline võimalikkus/prioriteedid, saab hankida ühte konkreetset relvaliiki, siis selle esmashankimisel tuleb kaaluda, et milliste teiste relvaliikide ja sõjapidamisviisiga koosmõjus see vähenegi toimiks efektiivselt.

See tähendab, et sõltumata sellest, milline on erinevate relvaliikide hankimise järjestus peame olema igal ajahetkel suutelised vastu võtma vastase rünnakut. Vaenlane ei saada meile e-kirja, et ründame teid 23 jaanuaril 2012 kell 04.00 vaid tuleb siis kui tunded on piisavalt sügavad.

MBT vs IFV

Arvestades seda, et peale tullakse meile rindeformatsiooniga MBT+IFV+suurtükivägi+Su-d+jalavägi siis täiesti selge on see, et ideaalne vastusformatsioon on 1 MBT kohta ca 2 IFV-d + hunnik jalaväge + lühimaa ÕT + "mingit sorti" TT ja kõik see tegutseks massiivse kaudtule (min 20 km laskekaugusega haubitsad, miinipildujad, MLRS) saatel. Ei maksa unustada, et Putkineni meetodid - distantsilt lõhatavad külgmiinid ja suundkildmiinid töötavad igasuguse formatsiooni puhul.

Niipea kui jätame ära MBT-d, muu samaksjäädes on tulemus teine. Vähemagressiivne taktika, IFV-d rohkem hajutatud, mobiilse TT osatähtsus suurem, ohvrite arv suurem. Ilma õhukaitse ja kaudtuleta enesetapp.

Võtame kogu mängust välja IFV-d ja saame järgmise stsenaariumi, kus mobiilne TT, TT kahurid on veel tähtsamad, elavjõudu kulub nagu lihakombinaadis. MBT-d ilma IFV-deta on rohkem rikka ja lolli riigi käitumine. APC-sid sellise vastase korral relvaks kahjuks lugeda ei saa. Ilma kaudtule ja lühimaa ÕT-ta üsna enesetapu sarnane. Putkinism veel tähtsam, sest vahet pole, kus me 1000 meest tapetuna kaotame, kas rindel tunni ajaga massiliselt hakituna või tagalas 300-500 paari/kolmikuna varitsuskohtades hakituna.

Võtame maha ÕT või kaudtule ja perse on üsnagi majas. Jäävad ainult mobiilne TT ja ilma putkinisimita ei ole mõtet lolli mängima minna.

Rääkida siin, et teatud taseme puhul ei ole üldse mõtet vastu hakata pole mõtet. Küsimus on, et millega ja kuidas sõda pidada kui vaenlane ründab homme, 6 kuu ja aasta pärast ning maksumust ja hanke viitaegu arvestades - mida tuleks eelkõige hankida, et vastupanu efektiivsus vs investeering kasvaks ajas kõige mõistlikuma tempoga.

Mõttetu on asi siis kui läheme vastu ainult jalaväega, mille TT moon ka esimese paari tunniga otsa saab. Ilma ÕT ja nappiva kaudtulega. See tähendab, et prioriteedid on
a) putkinism
b) mobiilne TT
c) kaudtuli
d) mobiilne lühimaa ÕT
e) IFV
f) MBT
siis tükk tühja maad
g) ründekopterid ja/või ründelennukid

Asjad, mida läheb igast asendist vaja on
a) töötav side
b) jalaväe transport
c) kaudtule vedukid
d) vähemalt jalaväe ja kaudtule toetava logistika park ehk siis kusagil seal b) ja c) vahepeal

Detailides võin tiba mööda panna aga loodan, et üldpõhimõte on arusaadav.

F-16 vs Keskmaa ÕT

Õhuvägede puhul võime enam-vähem konstandiks lugeda Ämari lennuvälja väljaarendamise, sest seda juba ehitatakse ja pikalt on sisse planeeritud selle väljaarendamine nii hävitajate baaslennuväljaks kui ka transpordilennukite massiliseks vastuvõtuks mõeldud lennuväljaks.

Juhul kui meil ka oleks oma hävitajate eskadrill, siis naiivne oleks arvata, et see püsib lahinguvõimeline üle paari nädala, siis tuleb igal juhul omada võimekust vastu võtta abivägesid. Isegi kui meile tõttavad appi Poola, Taani või Saksa hävitajad ei saa nad pikalt oma kodubaasidest opereerida.

Õhusõja pidamiseks on vältimatu radaripildi omamine, sõltumata sellest kas õhus pinistame meie või liitlased. See tuleb dubleeritult aktiiv-passiv mixina välja arendada ja ka maapealne side peab töötama.

On see radar või lennuväli aga mõlemaid on vaja kaitsta. Hävitajad võivad sellesse oma rolli anda aga siis tekib küsimus, et kummaga nad tegelevad - kas lahingtegevuse või infra kaitsega ja kui palju on hävitajaid juurde vaja, et tegeleda mõlemaga. Sisuliselt võib juhtuda, et ühest eskadrillist hävitajatest on kasu ainult õhukaitse täiendamisel ja reaalseks lahingtegevuse vastuvõtuks jääb neid järgi nii vähe, et pole mõtet sinna tikkuda. See tähendab, et keskmaa ÕT võimekuse lokaalsus on esmajärjekorras seotud lennuväljade ja radarite kaitsega, seejärel Tallinn, seejärel kõik muu. Ühe asemel isegi kahe eskadrilli pidamine on juba definitely another ballgame, milleks Eesti riigil ressurssi ei jätku s.t. säästumarketi hindadega alginvesteering 2 miljardit 1 miljardi asemel ja opereerimiskulu 800-900 miljonit per aasta. 1 miljard on siis ainult lennukid. Koolitus, infra, relvastus lisaks.

Eraldi teema on see, et kuidas näiteks Ämarit või radareid ründama hakatakse. Jättes spetsnazi välja tullakse kas lennukitega aga veel tõenäolisemalt maalt lastavate lühimaarakettidega või õhust (pommitajatelt) lastavate tiibrakettidega. Kui on suurel hulgal mapatse ja potentsiaalsetes ründekohtades keskmaa ÕT siis ründelennukitega ei tulda ja kõrgpommitamine on liiga ebatäpne/ebaoperatiivne.

Rakettide vastu ei tundu hävitajatest just eriti kasu olevat. Kui siis tiibraketti toimetava pommitaja vastu aga see Tapa aga pigem Narva joonest ilmselt edasipoole ei tiku ja isegi kui saame talle tagasipöördudes kingituse pepusse osutada, mis lõhnab kangesti vanelase õhuruumi järgi ja on asi mida algfaasis väga teha ei taheta, siis on ta selleks ajaks kingituse juba kohale toimetanud ja mission accomplished. Vapral tagasipöörduval hävitajal tuleb lihtsalt põõsa vahele maanduda ja loota, et toetav infra liiga palju pihta ei saanud ning see paari päevaga temani jõuaks.

[Lemet]

Putkinism