Uued relvasüsteemid EKV-le

[Lemet]

Ja kus paikneb meite kütusevaru erakorralisteks aegadeks? Et käitada seda röögatut raskeveokite ja jeepide armaadat?? Mil imelisel kombel see sealt 300+ kilomeetri tagant siiapoole vett saab? Keeravad svenssonid toru merre ja kraani lahti, et küll mere pinda mööda blokaadist läbi tuleb? Või on meie strateegiline kütusevaru vaiksel kombel siiapoole lahte kolinud

[Tiam]

HeiniR, aga seda ma olengi ju mõelnud oma postituses, kui suurtükkide juures rääkisin Giraffide võrku lülitamisest. Samas counter-battery ja fire control võimekus peaks Arthuril ikka parem olema.

Kapten Trumm- no jalgrattad jätaks ma ikka KLe, pigem ikka edasi minna selle rahvasoomuki ideega. Kui siin neid arengupunkte järgida (1-3) ning alusvanker võtta, mille kandevõime on kas piisavalt suur või lihtsalt suurendatav saaks esialgu lihtsa soomuskarbi, odavalt ja PALJU, mida siis kui need Madis22 räägitud pataljonid kõik sellega varustatud on hiljem juba kvalitatiivselt upgradeda saab. See oligi mu idee et jah algul odavalt ja palju, aga midagi sellist mida annab edasi kasvatada kvalitatiivselt. Ma arvan, et oleks neid FH70 (kui neid saada oleks) võetud D30 asemel see esialgu suurem hind end taagsi teeninud sellega, et selle relvasüsteemi on võimalik täiustustega kvalitaatiivset hüpet saavutada (vt eelmine punkt), samas kui D30 seda vist ei võimalda. FH70 laskekaugus on viidav sinna 38-40km uue põlvkonna moonaaga (3x kallim kui konventsionaalne moon), samas algul käib see odav ja vana kah OSTAME HILJEM KUI RIKKAMAD OLEME, SENI ON AGA MIDAGI JA PIISAVAS KOGUSES OLEMAS. D30 on AGA MIDAGI OLEMAS alatiseks, tema nigelat laskekaugust (lisaks veel väike mobiilsus) ei uuenda enam vist kuidagi. Madis22, kui sulle mulje jäi, et ma siin kuidagi sinu viimase postituse seisukohtade vastast ennem väitnud olen, siis on siin tegemist vääritimõistmisega, lihtsalt see massiliselt ja odavalt täisäärmus ei ole ka ehk alati parim. Paindlik peab olema.

Aga miinipilduja on lollikindel relv, 120mm osta suurem hulk ning siis hiljem kui raha üle jääb laser hoaming ja tankitõrje tarkmoona juurde veidi.

[TTA]

Paluks selliseid 300 tk
Ka MG kolmjalad on vastavad olemas, aga meil? Sihikuline tuli optikaga on miski 1000m
Kas MG trummel - lindisalved on mudu juba saadud? Vöi on ika veel Matrossov, lidid risti rinnal ja liiv lukus?

Trumleid pooldaks minagi, teatud situatsioonis on päris vajalikud. Aga kolmjalad? Kes neid tassima hakkab? Kuhu sa nad struktuuris sobitaks, need kolmjalgadega MG'd. Rühma tasandile? Kompaniisse?

Ja kas meil on üldse vaja hoida vastane 1000m kaugusel, kust ta meid suht karistamatult oma soomukitega hävitada saab? Ehk oleks targem valida positsioon selline kust ka meie saame neid nahutada ja sellistel distantsidel saab ka harkjalaga hakkama.

[Qtec]

Pole päris kindel, kuidas on lood reaalse kättesaadavusega, kuid toetudes internetiavarustele, siis ka D-30'le toodetakse nii kobarmoona (Iisrael) kui ka RAP moona. Viimasega saadakse D-30 laskekauguseks lausa 21 900m.
Nii, et tundub, et tahtmisel korral polegi see D-30 väga nutune variant...

http://www.globalsecurity.org/military/ ... a/d-30.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/122_mm_how ... A18_(D-30)

[Tiam]

22km ei ole ikka asi millega hõisata ning ma pakun, et kõige odavam FH70 moon 28km laskekaugusega (vb isegi laovarudest tasuta saadav) on siis juba samas hinnaklassis kui see D30 Iisralei päritolu RAP (rocket assisted) moon.

Lisaks sellele olen lugenud üht USA uuringut, mis näitas, et vanade ja kulunud torude puhul RAP moona kasutamine ei ole hea idee- CEP mis on niigi suurem kui tavamoonal kasvab selle mõjul just RAP moona puhul (mitte aga tavamoona puhul) kõvasti rohkem.

[Toddie]

Et natuke hüsteeriat maha rahustada, Browningute kolmjalad on täitsa olemas. ÕT kasutab neid täitsa edukalt.

Nagu mainitud saab ka MG-3 anda õhusihikuga küllaltki efektiivset tuld.
Uskuge või mitte harjutatakse isegi KSP-ga nii, et üks mees on põlvili ja hoiab harkjalast kinni ning kuuliprits toetab tema õlale. Teine mees seisab selja taga püsti ja on "sihtur". Olen ise näinud ja ka selline tegevus on õhusihtmärkide vastu kui mitte üliedukas, siis kindlasti häiriv.

Pole hullu midagi. Loomulikult oleks kõike vaja ja rohkem ja paremat, aga sellepärast küll muretsema ei pea, et kaitsevägi ei suudaks olemasolevat relvastust/varustust optimaalselt ära kasutada.

[UR]

Vaata klassikas on see kuni 1000 meetrit on selline distants kus kulka tule tegelik effektiivsus löögile pääseb. Puidstab sinna nagu oa varrest ja "beaten zoneist" välja saada on keeruline. ("zona porazenija")

Olen kokku puutunud nähtusega, et vastast hakatakse möjutama tulega 150 - 200 meetrit kaitse keswkuse vöi kaitstava maastikukoha ees. See on klassikalises lähenemises "tääktuli" "stökovoi ogon".

200 meetri peaqlt miskit törjuma hakata on suhteliselt keeruline. Nobedam vastane vöib sinust lihtsalt yle joosta. Tehnika liikumise nurkiirusest ma parem ei räägi. Vöib juhtuda et kuni TT paari ylem oma käsklusega yhele poole saab ja laskur midagi tegema hakkab, on vastane juba mööda söitnud.

Parim ja lihtsaim näide kolmjala effektiivsusest on näiteks selle roll eesjulgestuses. Paned kolmjala pysti, lased kuni kilomeeter yhele suunale ja kuni kilomeeter teisele poole. Ei jookse, keerad toru. Kui positsiooni kahh oskad valida siis on suht keeruline välja peilida kus sa oled. Sisuliselt on vöimalik vastast möjuda märkimisväärselt suuremal maa -alal kui yksköik mis muu kompani irelvaga - välja arvatud miinipilduja.

See et me neid asju kasutad ei oska, on lihtsalt märk vajakajäägist väljaöppes.

Kolmjalal GPMG on kutsutud ka "vaese mehe miinilpildujaks"

Link http://www.youtube.com/watch?v=ROpu1KpD ... re=related

[Tiam]

http://www.youtube.com/watch?v=lW0dMQl5S_c

Vaadake seda videot (vb teises osas). Relv on seal lahe aga keskenduks seal sellele 3000.- maksvale Win CE jooksutavale pihuarvutile, mida on moditud õhurõhu, tuule suuna/kiiruse ja temperatuuri anduritega. Sisult tegemist siis ballistilise arvutiga. Riistvaras ei midagi müstilist- selline asi tehtaks nii Euroopas kui Hiinas mõistliku hinnaga tellimise peale valmis kuudega. Põhiline vaev olekski siin ajusid liigutada ja need seni paberil olevad erinevate mürskude ballistilised näitajad digitaliseerida ehk tule korrigeerimiseks kasutatavate algoritmide digitaliseerimine (seni vist ikka paberi ja pliiatsiga). Oletame, et tk hind tuleks sinna 5-10k juurde mis on ju absoluutne kommiraha (ostetav igale suurtükimeeskonnale, miinipildujatele ning ehk ka snaipritele). See on näide, kuidas kulumaterjalide hinnaga saab midagi oluliselt parandada- need võidetud sekundid tule kiiruses ja vb ka täpsuses võivad lahingus vägagi oluliseks saada.

Ok ja kui siia tulevikus veel jurde liita GPS moodul ja radiolingi võimalus on home made best bang for buck digital network centric fire control olemas. Tulejuht saadab sihtmärgi hinnatavad kordinadid otse miinipilduja/suurtüki vastavasse seadeldisse, mis annab arvestades oma positsiooni sekundikümnendikega parametrid tule sihtimiseks. Ja kõik see oleks jooksutatav lihtsal avatud standardiga (lihtsalt liidetav GPS ja GSM/radiolink moodul) ARM Cortex, China Chip, RockChip või Snapdragon protsesoril põhineva seadmega.

Karl Papello tõuseks vist hauast üles kui ta näeks kui saamatud me oleme juba tavatarbimise tasemesse jõudnud elektroonika rakendamisel riigikaitses.

[TTA]

Vaata klassikas on see kuni 1000 meetrit on selline distants kus kulka tule tegelik effektiivsus löögile pääseb. Puidstab sinna nagu oa varrest ja "beaten zoneist" välja saada on keeruline. ("zona porazenija")

Olen kokku puutunud nähtusega, et vastast hakatakse möjutama tulega 150 - 200 meetrit kaitse keswkuse vöi kaitstava maastikukoha ees. See on klassikalises lähenemises "tääktuli" "stökovoi ogon".

200 meetri peaqlt miskit törjuma hakata on suhteliselt keeruline. Nobedam vastane vöib sinust lihtsalt yle joosta. Tehnika liikumise nurkiirusest ma parem ei räägi. Vöib juhtuda et kuni TT paari ylem oma käsklusega yhele poole saab ja laskur midagi tegema hakkab, on vastane juba mööda söitnud.

Parim ja lihtsaim näide kolmjala effektiivsusest on näiteks selle roll eesjulgestuses. Paned kolmjala pysti, lased kuni kilomeeter yhele suunale ja kuni kilomeeter teisele poole. Ei jookse, keerad toru. Kui positsiooni kahh oskad valida siis on suht keeruline välja peilida kus sa oled. Sisuliselt on vöimalik vastast möjuda märkimisväärselt suuremal maa -alal kui yksköik mis muu kompani irelvaga - välja arvatud miinipilduja.

See et me neid asju kasutad ei oska, on lihtsalt märk vajakajäägist väljaöppes.

Kolmjalal GPMG on kutsutud ka "vaese mehe miinilpildujaks"

Link http://www.youtube.com/watch?v=ROpu1KpD ... re=related

Vaata, tõenäolisel vastasel on olemas soomustransportöörid millel on minimaalselt 7.62mm kuulipilduja optikaga varustatuna ja kindlal alusel soomustatud tornis. MT-LB'd siis mis on enamike endise Leningradi svrk üksuste varustuses. Sealt edasi läheb vaid ülespoole, 14.5mm erinevatel peetritel, 30mm bmp-2'l jne. Tuletoetust nende kõigega 1km peale anda pole probleem. Ehk vb vaid MT-LB'ga oleks raske, aga nende kasutamine tuletoetuseks on enivei selline kahtlane idee. Kõik nad on kenaste soomustatud karpides, ja 1km peale CG'ga ei mõjuta. Milaneid igale poole ei jagu. Ja pealegi, sealt 1km pealt mõjutavad need tõenäolise vastase relvad ka läbi peenema võsa, kust meie erinevad granaadid ja raketid väga läbi lennata aga ei taha.

MG-3'ga võib ju kolmjalalt tuld anda läheneva vastase pihta 1km pealt. Tore on, esimesed mehed saavad ehk pihtagi, heidavad pikali. Ja siis tuleb 14,5-30mm tuli vastu. Ja too õnnetu MG ei tee mitte muhvigi.

Sellepärast olekski tarvilik oma positsioonid paigutada nii et vastane ei saaks neid kaugelt ja karistamatult mõjutada, vaid peaks tulema nii lähedale et ka meie saame KÕIKI tema tulevahendeid mõistlikuse piires mõjutada. Eriti hea on siis kui seesama lähedus takistab vastasel ka oma kaudtule kasutamist. Iseenesest suht elementaarne värk.

Küll on meil aga kolmjalgadel olemas browningud, mis teatud distantsidel lasevad läbi ka peetritest jms kergemast mudrust.

[illl]

Lemet, Eesti starteegilise kütusevaru süsteem toimib väga hästi, kui Sa selle kohta natukene täpsemalt teaksid. Nimelt on Eestis asuvates transiidi termionalides tohutu suured kütusevarud, palju suuremad kui on meie strateegiline varu. Süsteem on üles ehitatud nii, et kui tekib kriisiolukord siis transiidifirmad saavad oma kütuse Rootsis ja Soomes paiknevast Eesti starteegiliselt kütusevarust ja Eesti riik võtab kasutusele transiidi terminalides asuva kütuse. Kriisisituatsioonis ja vb blokeeritud riigis asuva kütuse hind muutub välisomaniku jaoks väga odavaks. Rootsis asuvas kütuse hind jääb samaks. Väga nupukas minumeelest.
osta kütust suhtega u 1:5

[Lemet]

Kena siis, tänud valgustamast.

[Tiam]

Vaata, tõenäolisel vastasel on olemas soomustransportöörid millel on minimaalselt 7.62mm kuulipilduja optikaga varustatuna ja kindlal alusel soomustatud tornis. MT-LB'd siis mis on enamike endise Leningradi svrk üksuste varustuses. Sealt edasi läheb vaid ülespoole, 14.5mm erinevatel peetritel, 30mm bmp-2'l jne. Tuletoetust nende kõigega 1km peale anda pole probleem. Ehk vb vaid MT-LB'ga oleks raske, aga nende kasutamine tuletoetuseks on enivei selline kahtlane idee. Kõik nad on kenaste soomustatud karpides, ja 1km peale CG'ga ei mõjuta. Milaneid igale poole ei jagu. Ja pealegi, sealt 1km pealt mõjutavad need tõenäolise vastase relvad ka läbi peenema võsa, kust meie erinevad granaadid ja raketid väga läbi lennata aga ei taha.

MG-3'ga võib ju kolmjalalt tuld anda läheneva vastase pihta 1km pealt. Tore on, esimesed mehed saavad ehk pihtagi, heidavad pikali. Ja siis tuleb 14,5-30mm tuli vastu. Ja too õnnetu MG ei tee mitte muhvigi.

Sellepärast olekski tarvilik oma positsioonid paigutada nii et vastane ei saaks neid kaugelt ja karistamatult mõjutada, vaid peaks tulema nii lähedale et ka meie saame KÕIKI tema tulevahendeid mõistlikuse piires mõjutada. Eriti hea on siis kui seesama lähedus takistab vastasel ka oma kaudtule kasutamist. Iseenesest suht elementaarne värk.

Küll on meil aga kolmjalgadel olemas browningud, mis teatud distantsidel lasevad läbi ka peetritest jms kergemast mudrust.

MOT! .50cal spets soomustläbistav kuul peaks võtma 25-30mm 1000m pealt. MT-LB sellele vastu ei pea, BMP-2 vist ka mitte (küljesoomuselt kindlasti mitte). BTR-80 ei tohiks ka väga .50 cal kindel olla. Seega saame vastase sundida jalastuma või taganema.


Ja korduvalt on seerelv foorumist läbi käinud. 1000m 40mm soomust läbistav anti material sniper rifle. Just see mida me vajame, et oponendi kergesoomuse kolonne karistada. Peaks ju ole kättesaadav relv, et seda relevantses koguses soetada nii laskemoonalt kui torude arvelt. BMP-3 esisoomuse RHA väärtuseks hinnatakse muuseas 37mm, seega saaks sellega seda masinatki ära karistada, rääkimata siis muudest kergematest liikuritest. Hea õnne korral saab ju sellega isegi tanki vastu mobility killi üritada või vähemalt sihikud ära koristada. Ja vot see süsteem on asi, mida saaks vaajduse korral edasi modida/upgradeda (hiljem kui rohkem raha on) näiteks IR kaameral põhineva öövaatlusseadmega (hind umbes 100 000.-). Igas rühmas võiks üks mees sellise relvaga ringi tatsata ning sellega oleks kohe tunduvalt võrdsem olukord lahingus- vastane peaks ikka tunduvalt varem oma soomuskarpidest jalastuma.

[Qtec]

Lemet, Eesti starteegilise kütusevaru süsteem toimib väga hästi, kui Sa selle kohta natukene täpsemalt teaksid. Nimelt on Eestis asuvates transiidi termionalides tohutu suured kütusevarud, palju suuremad kui on meie strateegiline varu. Süsteem on üles ehitatud nii, et kui tekib kriisiolukord siis transiidifirmad saavad oma kütuse Rootsis ja Soomes paiknevast Eesti starteegiliselt kütusevarust ja Eesti riik võtab kasutusele transiidi terminalides asuva kütuse. Kriisisituatsioonis ja vb blokeeritud riigis asuva kütuse hind muutub välisomaniku jaoks väga odavaks. Rootsis asuvas kütuse hind jääb samaks. Väga nupukas minumeelest.
osta kütust suhtega u 1:5

Kas riigi strateegilised kütusevarud ei peaks olema rohkem maskeeritud ja loodetavasti ka kaitstud, kui suurte püttidena põllul asuvad transiidifirmade mahutid?

[jackpuuk]

illl, äkki oskate ka minusugusele seniilsele pässile seletada, kuidas need varud siia peaksid jõudma kui meri kinni tõmmatakse? Kuulsin isiklikult Vikerraadiost saadet, kus teemat käsitleti. Kahjuks tundub, et ei osata või ei julgeta õigeid küsimusi küsida. Meil võib miljardeid liitreid Soomes ja Rootsis kütust olla (sõltumata hinnast), aga hädaolukorras pole sellest minimaalsetki kasu. Kahjuks ei mäleta hetkel, kes oli saate külaline, strateegiliste kütusevarude koordineerimise ühe juhtfiguuriga Eestis oli tegemist. Olen pidevalt liikvel kohtades, kus inimesi eriti sageli ei näe ja ka raadiolevi on nagu vahelduvvool. Kohati läheb suhteliselt hulga kõrvust mööda kahjuks, seega ei oska nüüd saate nimetust lisada.

[kangelaspioneer]

1000m peale MG-st lastes tekib veel võimalus lasta ilma otsenähtavuseta, tulejuhtimise toel. Olulisemate kohtade sisselaskmine, ning võibki julgestada. Selle kauguse peale on kuuli lennujoon juba mitmeid meetreid kõrge. Nii võib tekkida ka olukord, kus õigesti valitud maastikul vastane
a) ei avasta
b) ei saa vastu lasta.