Uued relvasüsteemid EKV-le

[EOD]

Sütikud paistavad olevat originaalsed, N. Liidus toodetud RGM-2.

[Leo]

Kusagilt mäletan, et nende sytikute ladustamise aeg on kuni 15 aastat, ilmselt sellepärast neid 10 a intervalliga yle vaadataksegi. Tuleb välja, et reaalselt on need isegi oluliselt kauem töökindlad, kui soomlased ei ole vajalikuks pidanud sytikuid vahetama hakata ja ei ole ka kuulda olnud, et EKJ voi SKJ oleks probleemiks pidevalt plahvatamata mättasse kukkuvad myrsud, nii et enamik sytikutest ikka töötavad.

[Kilo Tango]

Kusagilt mäletan, et nende sytikute ladustamise aeg on kuni 15 aastat, ilmselt sellepärast neid 10 a intervalliga yle vaadataksegi. Tuleb välja, et reaalselt on need isegi oluliselt kauem töökindlad, kui soomlased ei ole vajalikuks pidanud sytikuid vahetama hakata ja ei ole ka kuulda olnud, et EKJ voi SKJ oleks probleemiks pidevalt plahvatamata mättasse kukkuvad myrsud, nii et enamik sytikutest ikka töötavad.

Igasuguse keemia (lõhkeained sealhulgas) säilimine on väga tugevas sõltuvuses temperatuuridest, millel säilitamine toimub.

[Kapten Trumm]

Kontaktsed sütikud (mis lähevad tööle sihtmärgi puudutades) on suht lihtne ja arusaadav asi. Probleem on asjadega, mis peavad õhus lõhkema (taolised sütikud olid minuarust ka D-30-l) ja/või õhus midagi laiali loopima. Õhus lõhkema seatav sütik põhines venelastel minu mälu järgi pürotehnilisel aegsütikul (mingis kanalis põlev püssirohi, kus sütikut keerates sai muuta kanali pikkust ja koos sellega aega, millal mürsk lõhkes peale väljalaskmist. Taoliste peenemate asjadega on venelastel Süürias igasugu probleeme ja neid laiali minemata kassettmoonasid ning nende (õhus) mittelõhkenud sub-moonasid (rääkimata lihtsalt lõhkemata pommidest) leitakse alatasa.

[HeiniR]

http://www.defensenews.com/articles/5-b ... se-systems

Tsehhid hangivad uut keskmaa ÕT,mille eeldatav maksumus võiks olla 246miljonit USD.

EDIT: Akf Vk1 kommentaar arvesse võetud.

[vk1]

NB! Kub pole Buk, vaid põlvkond vanem, läänes tuntud kui SA-6. idabloki relvastus jäi teatavail põhjustel nõuk. omast pidevalt 1 põlvkond maha - osalt NL vajadusest enda üksused ära varustada, teisalt soovist teenida raha - nt. Süüria sai pidevalt moodsamat ja paremat relvastust, kui poola-tšehhoslov. jne.

[man21]

Kas poleks mõtekas arutada õhukaitse keskpikkuse suhtes ukrainlaste relva S-125. Neid S-300 ja S-400 me ei saa kätte ning Patriot on üüratult kallis. Meie riigi väiksust arvestades nähtavasti ajavad asja ära ka ukrainlaste moditud S-125-ed.

https://www.youtube.com/watch?v=AjtvhOI1D0w&t=13s

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..kui keegi sellest viimasest postist midagi aru sai, palun tõlkige mulle ka


NB! lisatud hiljem:
no näedsa - võitleja ongi ööga kaineks saanud ja järgm. hommik ise oma posti arusaadava(ma)ks modinud

[Kapten Trumm]

Võib-olla peeti silmas, et S-300 ja co on liiga tõsised riistad nii väikse ala nagu Eesti jaoks

Meie lähiajaloos asus S-300 süsteeme Eestis 9 tükki ja kui see "suur ja jagamatu" oleks edasi eksisteerinud, küllap oleks Eesti ala kaitseks neid hulga rohkemgi olnud, vanade väljavahetamine jäi lihtsalt katki.

Eestis asusid need 14. õhukaitsediviisi 94. seniitraketibrigaadis (komandopunkt Humalas). Kokku oli S-300PS tuledivisjone siin 9 tükki, moodustades 2 divisjonigruppi (sellist jaotust kasutati mingi piirkonnas olevate samatüübiliste süsteemide puhul, neil oli ka oma komandopunkt).

3. divisjonigrupp 2 divisjoni asusid Rohuküla lähedal Läänemaal (umbes 1 km vahega), 1 divisjon Nõva ligidal, juhtimispunkt Sutlepas
4. divisjonigrupp 6 divisjoni asusid Harjumaal, 2 tk Paldiski ligidal, 1 Naissaarel, 1 Murastes, 1 Tänassilmas, 1 Rohuneemes. Juhtimispunkt Keila-Joal.

Niipalju siis väiksest riigist liiga suurte rakettidega.
Antud relv tollal oma 75 km laskekaugusega oli tõesti "keskmaa". Kaugmaa oli kah, nt Saaremaal asunud S-200 ulatus uuemate rakettidega tulistama juba Rootsi õhuruumi. NASAMSi nimetamine "keskmaaks" on päris kõva mööndusega, tegelikult midagi lähimaa (SHORAD) ja keskmaa vahepealset kui lennukauguse osas lähiajal midagi välja ei mõelda.

[ruger]

S-125 ei ole eriti jätkusuutlik kompleks. Loomulikult saab ka sellega alla igasuguseid lennuvahendeid, kuid kuna selle tootja on 60ndatest olnud NSVL-Venemaa siis on neil palju suurem know-how. Arvestades, et soomlased on oma BUK-idega ka hädas, kuna vastasel on nende relvade kohta sisuliselt kõik teada siis oleks Venemaa toote peale panustamine natuke liiga kahtlane.

[Kapten Trumm]

Kõige suurem kogemus nõuka õhutõrje järeleaitamisega on Poolal.
Nad on seal isegi S-125 elektroonika asendanud omamaisega.
Nende omatoodagu SA-8t on ka Ämaris esitletud.
Kui see kõik mõttetu oleks, siis miks pole see siiani Patrioti ja asjadega asendatud?
Ju on sedasi siis ikka odavam kui relvaturul käia lepinguid sõlmimas.

Osadele NSVL päritolu süsteemidele polegi läänest analoogi võtta. Näiteks S-200, Patriot seda küll ei asenda ning kaugmaa ÕT süsteemi nagu läänes polegi. Järelikult tuleb elektroonikaga tegeleda ja raud korras hoida.

Kas see oleks Eesti tee? Ei tea. Kindlasti pauke taeva saata saab Poola teed mööda minnes kiiremini ja odavamalt, kas ka pihta - ei tea. Kindlasti on meil siin takistuseks ka rumal usk (vene oma, järelikult sitt) ja tehniline saamatus (vene asjad vajavad rohkem kruvikeerajaga mehi ning tehase täisteenushooldust polegi võimalik osta).

[ruger]

Võimalik lüke võib(ks) ka olla selles, et SA-8 hangitakse Poolalt ja Poola saab üle minna Patriot süsteemile. Kindlasti on ta parem kui Mistrali pukilt lastav. Eks Poola üleminek uuemale süsteemile oli samuti seotud 1000 aastase rahuriigi EL-i arvamusega, kus sõda pidi igaveseks Euroopas välistatud olema. Kõikide suuremate süsteemide uuendamine ja käikupanemine-koolitamine võtab oma aja. Nüüd on paljudel kiire, et saada endale uuemad süsteemid. Neid asju aga nii lihtsalt nüüd ja kohe välja ei vaheta.

[Tux]

Ma saan nii aru, et kui raha Patrioti peale pole võiks järsku S-125-2D “Pechora-2D” ka asja ära ajada
http://www.aerotechnica.ua/en/index.php ... 5&prodid=7
http://www.armyrecognition.com/russia_r ... ns_uk.html
http://en.uos.ua/produktsiya/tehnika-pv ... pechora-2d

Peale Ukraina on neid veel ka Poola moderniseerinud

[nimetu]

Osadele NSVL päritolu süsteemidele polegi läänest analoogi võtta. Näiteks S-200, Patriot seda küll ei asenda ning kaugmaa ÕT süsteemi nagu läänes polegi. Järelikult tuleb elektroonikaga tegeleda ja raud korras hoida.

Nii ja naa. Patrioti viimased arendused on üsna võimekad, lisaks on veel THAAD, mis mõeldud küll pigem ballistiliste rakettide vastu.
Muidugi USA doktriin on hoopis teine. Nemad keskenduvad rohkem üleolekule õhus ning loodavad selle abil neutraliseerida suurema osa prioriteetseid sihtmärke (sh õhutõrje). NATO liikmena peaks selline doktriin põhimõtteliselt laienema ka meile. Iseasi kui mõistlik see siiski on. Puht praktiliselt tekib selle rakendamisega igasuguseid geograafilisi ja poliitilisi küsimusi.

[Kulibin]

Vabandust, aga siin eelnevalt Borja ei saanud aru teemast, no pole üldse ime. Ma näiteks ei suuda mõista seda dilemmat, mis puudutab Patriot süsteemi võrdlemist mingite S ja olgu või 400 ... Teadaolevalt teab vaid ksf Trumm, kui hea on S400.