Uued relvasüsteemid EKV-le

[Viiskümmend]

Leedu ostab tutikad IFVd, mille kaitstus saavutatakse kõige uuema ehk 4 gen. AMAPiga, Eesti ostis kasutatud IFVd, mille soomuslahendus pärineb aastast 2006, kui Holland RUAGilt oma CVde jaoks: 184 komplekti top-attack ja 100 komplekti kerget küljesoomuse komplekti tellis, mis on vanema põlvkonna MEXAS.

[nimetu]

Ja mis seal vahet on, mis tüüpi soomusega on tegu, kui küsimus käis üldise kaitstuse kohta? Mõlemad on faktiliselt samal tasemel. Ma ei ole kusagil näinud mingit viidet sellele, et Leedu soomukid tulevad STANAG 5 tasemel kaitsega.

[Kapten Trumm]

CV90 pole mitte ainult roomikutega, vaid ka väga hea läbivusega masin (tulenevalt madalast erisurvest ja suurest võimsusest).
Boxerile jääb see alla üksnes kõva kattega teedel. Maastikul - ületab CV Boxerit veenvalt.
Aktuaalse roomiku hulgas jääb see alla üksnes MT-LB-le (kitsaroomikulisele natukene, laiaroomikulisele märgatavalt).

Kes natuke on ajalugu uurinud, siis ajal, kui venelased leiutasid jalaväe lahingumasina, oli ka üks BMP prototüüpe ratastel (8x8) - üllatavalt sarnane taolistele masinatele tänapäeval.
Kõrvale visati see juba üsna algfaasis, sest katsetel lumes, poris ja liivas jäi ratasmasin mitte eriti hea erisurve näitajaga BMP-le alla päris tuntavalt.
Seejuures on ju venelased meistrid igasugu ratasmasina läbivust tõstvate vidinate alal (nt rehvirõhu reguleerimine) - BTR-il.
Kui see 8x8 oleks toiminud, küllap oleks see ratastel IFV ka NSVL-s lõpuni leiutatud (proto ju täiesti eksisteeris).

Nägi see välja selline:

[Viiskümmend]

See vahe on, et AMAP, kui modulaarne süsteem võimaldab arvestada rohkemate riskidega ning näit. EFP-de, RPG-de, IED-de ja miinide vastu pakub see juba mingit reaalset kaitset, lisaks on see varasematest lahendustest ka kergem, Leedu Boxeritel on turvavarustuses ka 2 x Spike.

[nimetu]

Mõlemad vastavad STANAG 4569 neljandale tasemele.
Sellel tasemel on konkreetsed kriteeriumid:

Kinetic Energy
14.5×114mm AP / B32 at 200 meters with 911 m/s[1]
Angle: azimuth 360°; elevation 0°

Artillery
155 mm High Explosive at 30 m[3]

Grenade and Mine Blast Threat
10 kg (explosive mass) Blast AT Mine:
4a – Mine Explosion pressure activated under any wheel or track location.
4b – Mine Explosion under center.

Ma ei tea mida sa üritad siin vaielda... see kõik on juba mõttetult OT.

[Viiskümmend]

Proovime siis piltide keeles, et kui CV9035 Stanag IV tavalise RPG eest ei kaitse ja selleks on vaja soomukile täiendav võrkaed ümber ehitada siis AMAPiga kaitstud Boxeril on kaitse ka RPG eest ja sellist võrkaeda ei ole vaja, samamoodi tuleb AMAP toime EFP-dega (näiteks need innovaatilised Eesti külgmiinid) mida STANAG IV eraldi ei arvesta.

[zoho]

Igatahes ei ole poolakate relva näol kindlasti tegu mingi "Lahesõjaaegse patrioodiga". Jääb huviga ootama, millal poolakad need raketid reaalselt kätte saavad (ning loomulikult ka USA ise), sest tegu ikka miilipikkuse sammuga edasi praegusest Poola "Kub" õhutõrjesüsteemidest, mille efektiivsus idanaabri vastu on enam kui küsitav.

Poola probleem ongi vist peamiselt selles, et poolakatel pole isegi mitte see 2K12 “Kub“ vaid 2K12E “Kvadrat“, erinevad süsteemid erinevad võimekused...

[nimetu]

Tubli moderaator võiks selle teema risustamise kantida soomusmanöövri või relvasüsteemide teemasse.

Proovime siis piltide keeles, et kui CV9035 Stanag IV tavalise RPG eest ei kaitse ja selleks on vaja soomukile täiendav võrkaed ümber ehitada siis AMAPiga kaitstud Boxeril on kaitse ka RPG eest ja sellist võrkaeda ei ole vaja, samamoodi tuleb AMAP toime EFP-dega (näiteks need innovaatilised Eesti külgmiinid) mida STANAG IV eraldi ei arvesta.

Sa vist ikka ei saa aru. AMAP on üldine nimetus (võiks isegi öelda, et turundusfraas) väga paljusid erinevaid tehnoloogiaid ja komplekte hõlmavale kontseptsioonile. Kui sa ütled AMAP, siis võib tähendada sada erinevat asja erinevate rakenduste ja omadustega. Näiteks üks esimesi AMAP komplekte olid miinide ja IED vastu ning neid kasutati just CV90 peal. Isegi kui sa võtad ette konkreetse komplekti, näiteks seesama AMAP-IED, siis seal on veel mitmed erinevad klassid. AMAP-IED esimene klass tähendab kaitset 155mm mürskudest tehtud IED vastu aga ka 14.5mm ja 30mm mürskude vastu ning seda komplekti kasutatakse soomustransportööride ja jalaväe lahingumasinate soomustamiseks. Aga on ka olemas AMAP-IED teine klass (multi-otstarbeline), mis kaitseb lisaks veel kumulatiivlaengute eest. Seda komplekti on rakendatud näiteks Kanada Leopard 1 tankidel.
Täpselt sama kehtib AMAP-B ballistilise kaitse puhul. AMAP-B komplekte on võimalik tellida vastavalt STANAG 4569 tasemetele (tase 1 kuni tase 6). See tähendab, et kui mingite masinate soomus vastab kindlale STANAG tasemele (nagu ma juba ülal välja tõin), siis nende kaitstus ongi üldplaanis SAMA. See, kas üks soomuk on tänu mingile soomusele kergem või omab 10mm enam RHA ekvivalentset soomust on täiesti vsjo ravno, sest mõlemad masinad kaitsevad ühte moodi nii 14,5mm mürskude kui ka 10kg miinide vastu. Kui mingis piirkonnas on vähe kõvem soomus, näiteks mõlemal masinal peaks olema võimalik esisoomus viia 6. tasemele, siis see tuuakse ka vastavalt välja. See, et Boxeri soomusel on kõlav akronüüm ei muuda selle kaitstuse taset maagiliselt paremaks. See vastab kindlale standardile, just nagu CV90 puhul.

Kogu lugu.

EDIT:

EFP vastu pole sellist imelooma ülepea vaja. Korralik 5mm ekraan roomikute peal on täiesti töötav lahendus.

EFP on tegelikult palju robustsem kui tavaline kumulatiivlaeng (kujuta ette, et tegu on justkui ühe väga vihase sileraudse kuuliga). 5mm ekraan ei tee eriti midagi selle takistamiseks. Suudab läbistada kusagil 70-80mm.

EDIT 2:
Tänud modele!

[gorilla]

See vahe on, et AMAP, kui modulaarne süsteem võimaldab arvestada rohkemate riskidega ning näit. EFP-de, RPG-de, IED-de ja miinide vastu pakub see juba mingit reaalset kaitset, lisaks on see varasematest lahendustest ka kergem, Leedu Boxeritel on turvavarustuses ka 2 x Spike.

Samamoodi võib kruvida CV-9035 külge täiesti riiulitootena ''iron fisti'' mis on Merkava peal sutsu rohkem lahingus käinud kui hansude ime.

http://defense-watch.com/2016/12/25/bae ... n-systems/

EFP vastu pole sellist imelooma ülepea vaja. Korralik 5mm ekraan roomikute peal on täiesti töötav lahendus. EFP ja IED on mõnevõrra eksentrilised hirmud arvestades VF põhirelvastust.

[gorilla]

Vaata asi on selles, et olen mõningaid EFP laenguid ise koostanud ja otstarbekohaselt kasutanud.
Selline ettekujutus nagu kumulatiivjuga on mingi võlurelv on väär. EFP kardab õhuvahesid. Side lõpp.

[nimetu]

Ma ei tea, mis kogemused sul on, kuid seni koostatud uurimustööd viitavad pigem sellele, et paarikihilised õhuvahed ei oma suurt efekti EFP vastu.
Näiteks siin on üks uurimustöö, mis üritas koostada analüütilist mudelit, et lihtsustada ja muuta odavamaks EFP projekteerimist:
http://journals.sagepub.com/doi/pdf/10. ... 196.6.1.65

Selle töö sissejuhatuses on välja toodud varasemate tööde tulemused õhuvahedega testimisel.

Gupta et al. [12] presented an experimental and numerical investigation of the behaviors of thin layered aluminum plates of different thicknesses under the impact of flat, ogival and hemispherical steel projectiles. They found that for double-layered targets, the residual velocities of the projectiles were comparable to that of the single plates of equivalent thicknesses. When the number of layers increased, however, the single plate offered more resistance against the perforation.

Ben-Dor et al. [18] studied high velocity penetration of a rigid sharp impactor into a ductile layered target with air gaps between the plates theoretically. The main result was that the ballistic performance of the ductile layered target was independent of the air gap widths between the layers and on the sequence of the plates in the target.

Uurimustöö enda tulemused on aga järgnevad:

efp_velocity.png (20.33 KiB) Vaadatud 7988 korda

Kuuli kiiruse vähenemine peale esimest kihti (6mm teras) jääb kusagil 10-15% vahele (kokku läbistab antud kuul katses 30mm terast). Järgnevate kihtide läbistamisel on kuuli nina deformeerumine ja massi kaotus marginaalne.

Võrreldes kumulatiivjoaga on EFP efektiivsus erinevate kihtide läbistamisel palju suurem, kuigi kokku läbistab see oluliselt vähem (kuni kümne kordne vahe).

[Kapten Trumm]

Eesti soisevõitu maastikul ei tule lahingumasinale kasuks pinnase erisurve kasvatamine, lisades masinale tublisti kaalu lisavat lisasoomust.
Kui midagi teha vaja tingimata oleks suure raha eest, siis võiks veermiku ümber ehitada nii, et erisurve langeks kuskile 0,3 kg/cm2 kanti.
Selline erisurve võimaldaks edukalt (MT-LBV moodi) kihutada ringi soistel aladel, mis tavaliselt 0,5-0,6 kg/cm2 klassi masinatele (sellised on enamik roomikmasinaid) kättesaamatud on.

[Kriku]

Laengute terminoloogia arutelu liigutatud siia: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 08#p514508

[Xender]

Rootsi vahetab välja õhutõrjet

Ehk oleks meil seemneks võimalik midagi saada ?

[gorilla]

Ma ei tea, mis kogemused sul on, kuid seni koostatud uurimustööd viitavad pigem sellele, et paarikihilised õhuvahed ei oma suurt efekti EFP vastu.
Näiteks siin on üks uurimustöö, mis üritas koostada analüütilist mudelit, et lihtsustada ja muuta odavamaks EFP projekteerimist:
http://journals.sagepub.com/doi/pdf/10. ... 196.6.1.65

Selle töö sissejuhatuses on välja toodud varasemate tööde tulemused õhuvahedega testimisel.

Gupta et al. [12] presented an experimental and numerical investigation of the behaviors of thin layered aluminum plates of different thicknesses under the impact of flat, ogival and hemispherical steel projectiles. They found that for double-layered targets, the residual velocities of the projectiles were comparable to that of the single plates of equivalent thicknesses. When the number of layers increased, however, the single plate offered more resistance against the perforation.

Ben-Dor et al. [18] studied high velocity penetration of a rigid sharp impactor into a ductile layered target with air gaps between the plates theoretically. The main result was that the ballistic performance of the ductile layered target was independent of the air gap widths between the layers and on the sequence of the plates in the target.

Uurimustöö enda tulemused on aga järgnevad:

efp_velocity.png

Kuuli kiiruse vähenemine peale esimest kihti (6mm teras) jääb kusagil 10-15% vahele (kokku läbistab antud kuul katses 30mm terast). Järgnevate kihtide läbistamisel on kuuli nina deformeerumine ja massi kaotus marginaalne.

Võrreldes kumulatiivjoaga on EFP efektiivsus erinevate kihtide läbistamisel palju suurem, kuigi kokku läbistab see oluliselt vähem (kuni kümne kordne vahe).

Sa kirjutad võõrkeeles nii keerulist teksti et mul läheb arusaamisega raskeks. Kuskohas ma olen väitnud mingist triple- või quadruple soomuse läbistamisest? Minu väide on isegi sinu tabelis (pos.2) tõesatud. Mingi näkane (Teie väide) esimene 6mm plaat (tundmatu RHA) pidas kinni automaagiliselt EFP laengu kiirusest 100m/s enne põhisoomust. Nii.. mõtleme kaasa arvestusega, et T-72 parda põhisoomus 90mm ja eelnevalt on armeeritud kummist ekraan..

..siis kui kasutada rusikareeglit- EFP laengu diameetrist pool on soomuse teoreetiline läbistavus- näiteks võrrandi aluseks 130mm (IRW) EFP , elik 65mm läbistavus , miinus u.150m/s algkiirust, võrdub et hitler ei ole kaputt.

Tegelt, ma ei tea neist pommidest ja nende abil hävitatavatest tankidest suurt midagi. Niisama, mõtlen valjult, proovin foorumit teemakohaselt rikastada..

P.S Härrased, kuidas oleks arutelu mosse sildadest?


EDIT: kirjapilt oli seotud jaanipäevaga.