www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 05 Aug, 2020 17:35

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 9257 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ... 618  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2008 0:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Jaan, 2006 16:57
Postitusi: 4694
Asukoht: Tallinn
A4 kirjutas:
Natukene off-topicut mereväe 800 miljonit maksnud "plastmasskünade teemal".
Kui inimesed, kes mereväest tegelikult midagi ei jaga, väidavad, et nende aluste sõjaline väärtus on null, siis mina ei saa aru, kuidas saab nende väärtus olla nullilähedane, kui osaletakse miinitõrjeoperatsioonides nii Eesti vetes kui ka rahvusvahelistel missioonidel? Samuti on miinijahtimine ilmselgelt oluline ja vajalik ülesanne olukorras, kus Eestisse hakkavad saabuma liitlaste abijõud.

Targa inimese diadnoosi järgi olen mereväe asjades täielik võhik, seetõttu paluksin alandlikult endale seletada kui suurt ohtu kujutavad nendel miinitõrjeoperatsioonidel hävitatud miinid? Ei mõtle ohu all ohtu lõhkamisega hävitatavatele kaladele. :lol:
Mis miine siis meie vetes leidub?
Ankurmiinid on kas ise trossi roostetamise tõttu ankrust vabanenud ja kaldale uhutud või välja traalitud. Soome lahes oli traalimine tehtud ülesandeks Soome mereväele, mis kaotas selle käigus (mälu järgi) kuus meest, kuid tegi väga korraliku töö. Traalimisel pinnaletõusnud miinid tulistati puruks. Mõni plahvatas, mõni kaotas ujuvuse ja läks põhja. Praeguseks on selliste miinide plahvatus väga vähetõenäoline.
Põhjamiinide patareid on ammu läbi. US Navy 8. mobiilse demineerimisüksuse mehed küll kinnitasid, et mõnes Saksa miini patareis oli veel veidi pinget alles, kuid miini rakendumiseks ebapiisavalt.
Järelikult sõjaaegsed miinid endast praktiliselt ohtu ei kujuta. Küll võivad ohtlikud olla miini lõhkamisel laialipaiskunud detonaatorid ja kahjutustamisvastased lõksud, mis lainete ja hoovustega võivad kaldale sattuda.
Miinijahtimisel on rahvusvahelise koostöö osana kindlasti oma roll, kuid Eesti kaitsevõimet see ei tõsta. Miin on nõrgema poole relv ja tõenäolise vastasega võrreldes oleme vaieldamatult just meie see nõrgem pool.
Sõja puhul hävitatakse need miinijahtijad vastase lennuväe või laevastiku poolt või võetakse sõjasaagiks. Enne seda on need laevad küll võimelised ka ise miine veeskama, kuid nagu märkisin, saaks sellega hakkama ka kalatraaler. Tähtis, et miine oleks. :wink:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2008 0:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1616
EOD kirjutas:
A4 kirjutas:
Natukene off-topicut mereväe 800 miljonit maksnud "plastmasskünade teemal".
Kui inimesed, kes mereväest tegelikult midagi ei jaga, väidavad, et nende aluste sõjaline väärtus on null, siis mina ei saa aru, kuidas saab nende väärtus olla nullilähedane, kui osaletakse miinitõrjeoperatsioonides nii Eesti vetes kui ka rahvusvahelistel missioonidel? Samuti on miinijahtimine ilmselgelt oluline ja vajalik ülesanne olukorras, kus Eestisse hakkavad saabuma liitlaste abijõud.

Targa inimese diadnoosi järgi olen mereväe asjades täielik võhik, seetõttu paluksin alandlikult endale seletada kui suurt ohtu kujutavad nendel miinitõrjeoperatsioonidel hävitatud miinid? Ei mõtle ohu all ohtu lõhkamisega hävitatavatele kaladele. :lol:
Mis miine siis meie vetes leidub?
Ankurmiinid on kas ise trossi roostetamise tõttu ankrust vabanenud ja kaldale uhutud või välja traalitud. Soome lahes oli traalimine tehtud ülesandeks Soome mereväele, mis kaotas selle käigus (mälu järgi) kuus meest, kuid tegi väga korraliku töö. Traalimisel pinnaletõusnud miinid tulistati puruks. Mõni plahvatas, mõni kaotas ujuvuse ja läks põhja. Praeguseks on selliste miinide plahvatus väga vähetõenäoline.
Põhjamiinide patareid on ammu läbi. US Navy 8. mobiilse demineerimisüksuse mehed küll kinnitasid, et mõnes Saksa miini patareis oli veel veidi pinget alles, kuid miini rakendumiseks ebapiisavalt.
Järelikult sõjaaegsed miinid endast praktiliselt ohtu ei kujuta. Küll võivad ohtlikud olla miini lõhkamisel laialipaiskunud detonaatorid ja kahjutustamisvastased lõksud, mis lainete ja hoovustega võivad kaldale sattuda.
Miinijahtimisel on rahvusvahelise koostöö osana kindlasti oma roll, kuid Eesti kaitsevõimet see ei tõsta. Miin on nõrgema poole relv ja tõenäolise vastasega võrreldes oleme vaieldamatult just meie see nõrgem pool.
Sõja puhul hävitatakse need miinijahtijad vastase lennuväe või laevastiku poolt või võetakse sõjasaagiks. Enne seda on need laevad küll võimelised ka ise miine veeskama, kuid nagu märkisin, saaks sellega hakkama ka kalatraaler. Tähtis, et miine oleks. :wink:


Mina ka merendusest väga palju ei jaga. Aga iseenesest fakt, et iga miinitõrjeoperatsiooni käigus mingeid miine siiski meie vetest leitakse, näitab, et neid veel jagub.

Mis puudutab meie miinijahtijate hävitamist vaenlase poolt kohe sõja alguses, siis kas miiniveeskajad või raketikaatrid on sellise "esimese löögi" eest kuidagi paremini kaitstud? Ei ole.

Isegi kui me rikastaks oma mereväge miiniveeskajate ja raketikaatritega (mis võib ju tegelikult tulevikus juhtuda), peame me mereväe õhukaitse ning laevavastase kaitse kohalt jääma lootma sellele, et meie liitlaste suured, ÕT-võimekusega laevad on meie vetes enne võimaliku konflikti algust. Või oskab keegi välja käia parema ja rahaliselt realistliku alternatiivi?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2008 1:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Nov, 2007 22:15
Postitusi: 319
A4 kirjutas:
Või oskab keegi välja käia parema ja rahaliselt realistliku alternatiivi?


Soomel on Hamina klassi raketikaatrid - 4tk. Need on multifunktsionaalsed - miiniveeskamine, õhutõrje ning rannakaitse. Selliseid võiks hankida 2-4 ja oleks küll ja küll mereväe võimekusele lisatud.

PiltPilt

_________________
"The society prepares the crime, the criminal commits it."


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: jalavägi ja jalavägi...
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2008 2:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Aug, 2007 18:05
Postitusi: 366
Asi hakkab meenutama bemmimeeste foorumit: roolilatt ja roolilatt. No ei ole asi jalaväe ja ei ole asi roolilatis. Asi on funktsioonis, mida see jalavägi, vöi roolilatt täitma peab ja eriliselt on asi tingimustes, milles seda tehakse.

Soomusevaba jalavägi ilma tankidetta ja öhukaitseta on nutune lugu vabariigile. Umbes nagu bemmi roolilatt kapa kohila löökaukasfalteel. Olen siis ise jalaväelane olnud kunagi ammu. Seega tuleb järgne kysimus valuga, aga kannatused on inimhinge arengus olulisel kohal.

Kui nyyd vöiks paluda Trummi et ta veel korra ära seletaks, rahulikult, aeglaselt ja suurte punaste tähtedega, mida teevad 6 tk Su ryndelennukit, vöi F -16 hävitajat jalaväpataljoniga rännakul vöi paiknemisel. Ok las isegi kaevuvad.

Mitu pealelendu nad teevad Peipsi tagant lennuväljalt ja kui mittu tonni rauda ja löhkeainet toimetavad kohale 1 ryndega ja yhe päeva jooksul? Ja kui mitu meest sellest pataljonist on kastis. Valus, aga vöiks esitada hinnangu. Siis räägime uuesti edasi prioriteetidest.

Nato hävitajad on toredad asjad. Aga kas nemad astuvad tuumariigiga relvakonflikti, on eraldi teema.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: jalavägi ja jalavägi...
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2008 3:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Mär, 2008 12:12
Postitusi: 1050
Asukoht: Tallinn
UR kirjutas:
Kui nyyd vöiks paluda Trummi et ta veel korra ära seletaks, rahulikult, aeglaselt ja suurte punaste tähtedega, mida teevad 6 tk Su ryndelennukit, vöi F -16 hävitajat jalaväpataljoniga rännakul vöi paiknemisel. Ok las isegi kaevuvad.


Taktikaliste lennuvahenditega jalaväe vastu... siin muude kahtlasemate, veel seni teadmata stsenaariumide hulgast torkab pähe:

1) Sitt luure (emba kumba poolel), suur aps.
2) Väga sitt lugu, asi kisub "misiganes" lahinguks, väga vähe tõenäoline.
3) Väga vähe tõenäoline, siiski...

Tsiteeri:
Mitu pealelendu nad teevad Peipsi tagant lennuväljalt ja kui mittu tonni rauda ja löhkeainet toimetavad kohale 1 ryndega ja yhe päeva jooksul? Ja kui mitu meest sellest pataljonist on kastis. Valus, aga vöiks esitada hinnangu. Siis räägime uuesti edasi prioriteetidest.


Kas on vahet mitu? Eesti primaarradarit (no olgu meil neid siis 2 või 3 või...)võtavad nad siiski suht poohuilt, neil on niigi teada mis siin toimub.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2008 8:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 02 Juul, 2005 8:48
Postitusi: 941
Tsiteeri:
- ostis 51 Leop.2A4 ja upgrade´s need Leo-2A5ks . Tehingu hind 51milj. USD. Soome ostis 124 Leo-2 A4 66miljoni USD eest. 3 miinitraalerit maksab rohkem , kui tankibrigaadi jagu tanke!


Seda võrdlust on tõesti eriti valus lugeda. Tundub, et prioriteedid on väga nihu olnud. :(

_________________
Palun lahkesti pakkuda eesti sõjameeste kirju, päevikuid, mälestusi, fotosid ja dokumente.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2008 11:26 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4960
hummel kirjutas:

Lisaks tuleks arendustöö jagada algatuseks rahulikult 3 võrdväärsesse alapunkti:
1) Maaväe temaatika
2) Õhuväe temaatika
3) Mereväe temaatika

Alles pärast vaadata, mida kõige suurematest kuludest ettepoole tõsta.


Kahjuks pole praegu aega muud teemat kommenteerida, kuid selline lähenemine on nii vale, et ei saa kohe mitte vaiki olla.

Kõik relvastushanked EKV-s tuleb vaadata läbi lähtuvalt nende hangetega kaasnevast kaitsevõime suurenemisest. Selline klubidesse jaotamine ei toimi äriettevõtetes ja ei toimi ka kaitseväes. Eesti ei ole 70-date aastate USA, kus Merevägi, Õhuvägi ja Maavägi viivad paralleelselt läbi lennukite hankeid. Isegi Ameeriklased on aru saanud kui ebatõhus selline väeliikide omavaheline paralleelne arendamine on. See on umbes sama lähenemine, kui äriettevõttes näiteks lepitakse kokku, et jagame projektide peale kuluva raha võrdselt turunduse, halduse ja arenduse vahel. Iga loll saab aru, et see ei toimi.

Igasugune relvastuse hange on tegelikult projektijuhtimise ülesanne. Seega on vajalik ka Kaitseväes luua projektide hindamise komisjon, mis regulaarselt istub koos ja vaatab kõik tulevad projektid üle, määrab neile projektijuhid ja hindab nende läbiviimise seisu. Ja mis kõige tähtsam - seab need projektid omavahel prioriteetide kaupa järjekorda. Projektidesse tuleb kaasata ka iga hanke jaoks vajalike tugistruktuuride loomine ning nende relvasüsteemide mehitamine ja väljaõpe. Alles siis saab neid adekvaatselt võrrelda.

Otse loomulikult tuleb loobuda miinitõrjevõimekusest kui selle säilitamine tähendab loobumist tankibrigaadist. Siin saab üldse olla kaksipidi mõtlemist ainult siis kui kasutatakse seda "väeliigi rahakoti" metoodikat. Äärmisel juhul oleks piisanud ühest miinitraalerist. Kolm laeva, mis suurema osa ajast vedelevad kai ääres ja mis sõjalise konflikti korral hävivad enne seda kui neid kasutama saab hakata on selge raiskamine.

Kõik hanked sõltumata väeliikidest tuleb ritta panna sõltuvalt nende mõjust Eesti kaitsevõimele ja siin ei tohi teha mitte mingisuguseid erandeid stiilis, et "mereväele on kah midagi vaja".


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2008 12:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 1952
Kusjuures personaliprobleem paneb küll kukalt kratsima... Ütleme - ostame 120 tanki. Korraga on väljaõppel ehk ca sada ajateenijat kellest jagub vast kümne tanki komplekteerimisest (kõik ei ole väeosas tankistid). Järelikult ülejäänud 110 tanki on ladustatud? Nüüd oleks huvitav teada kui kiirelt pärast sõjaolukorra tekkimist need tankid mehitataks ja kuidas tagada et neid enne seda pole ära hävitatud... Tegelikult puudutab see küsimus igasugust rasketehnikat, kergerelvi vast pisut lihtsam laiali hajutada. Üldmobilisatsiooni läbiviimine on Eestis vist üldse tabuteema?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2008 12:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8908
Asukoht: Siilis
Kilo Tango kirjutas:
Ühed loetuimad teemad siin rubriigis on "Tankid EKV-le", "Rootsi lennukid Eestile", "Suurtükivägi Tallinna kaitsel", värskelt "Ründehelikopterid EKV-le" jne.

Kõigis neis spekuleeritakse selle üle, milliseid relvasüsteeme peaks EKV kibekiiresti hankima, et oleks olemas üldse mingigi võimekus VF relvajõude pidurdada nende hüpoteetilisel sissetungil.

Kuna enamuses nendest foorumitest ei suudeta püsida teemas (Tankide all räägitakse lennukitest jne.) ja ühtegi relvasüsteemi ei saa käsitleda muust kontekstist eraldiseisvana, siis teen ettepaneku panna kirja oma ettekujutus sellest, milline võiks olla Eesti kaitsehangete prioriteetide järjekord koos põhjendusega

Teen siis enda poolt otsa lahti.

Mina paneksin lähiaja kaitsehanked järgmisesse järjekorda.
Põhimõtteliselt on tegu kolme blokiga varustusest, mille saab kokku võtta sõnadega:
1. Luure ja kommunikatsioon
2. Lennuvägi
3. Raskerelvastus

...


Minu arvates väga hea algatus foorumi uustulnukalt :wink:

Meie pisiriigis agressiivse hiidnaabri vastu vähegi pädeva riigikaitse ülesehitus ju ainult mõnest lihtsast toimingust koosnebki - kõigepealt tuleb kaitseeelarvest välja jätta asjad, ilma milleta peaks (hädapärast) veel hakkama saada, siis tuleb sama protseduuri korrata veel umbes kakskümmend korda ja (igati pädev) riigikaitseeelarve onnngi valmis :D

Ja pidev valusate valikute tegemine muidugi ääääretult raskem, kui järelpõleti leegi värvi spektri või tankiroomiku laiuse võrdlemine... Seepärast täitsa nõus, et nood põleti-roomiku spetsid võiksid oma vanades teemades end edasi lõbustada tehnilisi detaile avastades ning inimesed, kel jälle rohkem out-of-box mõtlemist (+ elementaarseid majanduspoliitilisi arusaamu) võiksid selles uues teemas siin riigikaitse üldise ülesehituse ja relvastuse-tehnika prioriteetide üle arutleda - ilma viljatutesse tehnilistesse pisidetailidesse laskumata 8)

Hangete-varustuse jagamise üle erinevatesse põhiblokkidesse võib muidugi veel diskuteerida aga see ei ole antud hetkel üldse peamine - põhiline on see, et diskussioonile Eesti riigikaitseliste arengute valikutest oleks antud õige suund (praegu NATOs moodne sõna - comprehensive approach - no ei saa me illlma NATOta) :wink:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Viimati muutis Borja, 23 Aug, 2008 15:58, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2008 15:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
MEREVÄE temaatikas julgeks oponeerida seisukohale, et kõik riigikaitseliselt ok.

Kes plastpaatide ostu lobitööd tegi, ei tea, kuid kui hange oli allkirjastatud, ei olnud minu allikate andmetel näiteks veel teada, kes laeva seadmete teatud taseme hooldusega (mida MeV ise ei suuda teha) Eestis tegelema hakkab. Vastavaid Inglise firmasid pole meie maal esindatud. Vanemate miinilaevade vastavad firmad teenusega olid olemas ja oleks olnud olemas ka saksa Frankethal klassile, mis olla alternatiiviks olnud. Küllap need (ja ilmselt veel mõned) "ootamatud" mured on tänaseks lahendatud, kuid ilmselt väh 7-8 -kohaline summa 800 milj hankele lisandub ja lisandub ka jooksvaid kulusid.
Üldiselt ma mõtlen, et kahest kallist künast oleks piisand. Üks missioonil, üks kodus. Lisaks üks vana Lindau.

Ajateenijate süsteemi toimimises pole ka päris kindel. Et suur osa merekoolide õpilasi MeV aega teenima ei satu, on probleem, kuid mitte just kv oma. Samas ei pruugi kõigil noortel tublidel mereinimestel olla üldse soovi Mereväes oma ajateenistust veeta, sest miinipaatide divisjoni näol on tegemist ainsa eesrindliku väeosaga, kus tublimal ajateenijal puudub laeva-allohvitseriks saamise variant. Aga muide just allohvitseriauastet ja juhikogemust paljud asjalikumad ajateenistusest otsima lähevad. Teine olulisem püüe muidugi tasuta juhiluba.
Kuidas Eesti Merevägi ei ole (erinevalt Maaväe kõigist keerukatest relvaliikidest) suutnud 15 a jooksul käivitada ajat-maatide süsteemi, jääb mulle (ilmselt ka paljudele teistele) mõistatuseks. Räägime vb mingist üli kogemusest jms merel, kuid kuidas Soomes vastava koolitusega kenasti hakkama saadakse ja meil mitte...? Kas soomalsed on niipalju andekamad ja eestlased rumalamad? Soome ajateenijate puhul seda lähtuvalt oma kogemusest igatahes otseselt öelda ei saa.

Merevägi ei ole kindlasti nime väärt, kuni seal pole ainsatki korralikku relvastatud sõjalaeva. Peale vanade Lindaude mahakandmist on Mereväe ainus suurtükk Pitka 1x76mm 2. ms tasemel kahur. Käputäie laevu võiks vabalt EPV ja EVA vahel ära jagada, sest otseselt riigikaitse pole ühegi laeva idee ja seega kaitsevõimes midagi otse ei muutuks. Samuti ei pea tingimata olema mereväelased näiteks rannakaitse-jalaväelased. Merevägi ei tähenda ainult uhkemat vormiriietust.
Tõsi on, et siin mainitud uhkeid uusi rak-kaatreid me osta ei jõua, kuid mõned veidi vanemad rak-kaatrid võiksid laevastikku täiendada küll. Näiteks sommide vana Rauma klass, Helsinki klass või sakslaste Gepad klass või vana Albatros klass. 2-3 taolisest laevast piisaks, et luua mereväele Nimi ja ka tekitada vähemalt teatav sõjaline heidutusefekt. See oleks ka kõik, mis me suudaksime.

Minu utooplisel nägemusel võiks Mereväe ujuvkoosseis koosneda täna järgnevast:

1) Staabi- ja abilaevade divisjon (juhtimine ja logistika, rahvusvahelised operatsioonid):
- 1x Staabi- ja abilaev (Pitka)
- 2x Lindormen klass (Tasuja, Kristiina) Rahahädas EMA ei ole oma omaga midagi ette võtta suutnud ja see võiks Mereväe ning kooli ühiskasutusse jääda. Peamiselt õppelaevana. http://otsing.delfi.ee/cache?id=07CE408DA08C0198
2) Raketikaatrite divisjon (territoriaalmere suveräänsus):
- 3x kaater veeväljasurvega 200...400 t, pikkusega 40...60 m, kiirusega vähemalt 30 s, miinide veeskamise võimalus, sonar.
3) Miinilaevade divisjon (miinitõrje, rahvusvahelised operatsioonid):
- 3x Sandown klass (Cowan, Sakala, Ugandi)
Raketikaatrite ja miinilaevade divisjonis RA poole aasta kaupa 1 laev valmisolekus/missioonil, 1 väljaõppes, 1 reservis/remondis (vaid kaader-juhtkond). SA komplekteeritaks kõik laevad täiskoosseisuni. Võib korraldada ka mingit lühemat reservistise täiendkoolitust hetkel reservis olevatel alustel.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: jalavägi ja jalavägi...
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2008 20:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29358
UR kirjutas:
Kui nyyd vöiks paluda Trummi et ta veel korra ära seletaks, rahulikult, aeglaselt ja suurte punaste tähtedega, mida teevad 6 tk Su ryndelennukit, vöi F -16 hävitajat jalaväpataljoniga rännakul vöi paiknemisel. Ok las isegi kaevuvad.

Mitu pealelendu nad teevad Peipsi tagant lennuväljalt ja kui mittu tonni rauda ja löhkeainet toimetavad kohale 1 ryndega ja yhe päeva jooksul? Ja kui mitu meest sellest pataljonist on kastis. Valus, aga vöiks esitada hinnangu. Siis räägime uuesti edasi prioriteetidest.

Nato hävitajad on toredad asjad. Aga kas nemad astuvad tuumariigiga relvakonflikti, on eraldi teema.


Seda pole erilist mõtet teha, sest ignorantsus on nagu usk - ükskõik, mis teine pool räägiks, meil on ikka õigus. Antud juhul on "õigus" lihtsalt NATO 5. artikkel, püha tõde ja kõige alus.

Lihtsalt seda 4-5 miljardit aastas pole erilist mõtet kulutada, kui meil puudub selle kaitseks 800 miljonit aastas maksev vihmavari koos vajalike lisavõimekustega. Sa ei osta ju endale Lasnamäe korterisse 200 tuhat maksvat multimeediat, kui sul uks lukku ei käi.

Air dominance is not everything, air dominance is the only thing.

Kui meil puudub iseseisev DCA (Defensive Counter Air) võimekus*, siis on küsimused AK-4 vs G-36 või 2000 vs 3000 ajateenijat täiesti tähtsusetud, sest nende kasutusele võtuks vajalik infrastuktuur on sõjalise konflikti esimese tunniga rusuhunnikuks muudetud.

Isegi 600 miljoni eest soetatud mõtteline osa õhutranspordivõimekusest ja 800 miljoni eest soetatud miinijahtijad osutuvad kasutuks, sest esimesel juhul osutub segavaks "pisiasi" nagu pommikraatreid täis Ämari stardirada ja teised hävitatakse lihtsalt õhust katmata mereväebaasi rutiinise tasalülitamise käigus.

Ehk need summad on tõenäolises sõjas mahavisatud raha.

Gruusia sõda näitas väga hästi, et õhus kaasa rääkimata saab sõda olema lühike ja kaitsvale osapoolele hävitav.

Vaatamata kodukamara klausvitsidele, kes sonivad kergjalaväe eelistest ja kübersõja oivakeskuse perspektiividest, tuleb sõda siiski selline, nagu oli Gruusias. Kergjalavägi plagab Tbilisi poole ja kübervaenlane rikub Gruusia välisministeeriumi kodulehe. :lol:

* - DCA võimekuse alla ei kuulu
-eelhelikiirusega reaktiivtreeninglennukitest "kergehävitajate" kasutamine
-lahinguolukorras kasutu õhuturbe lahendus Leedust koos praktilise lahinguraadiuse piiril lendavate lennukitega, millest umbes pool on tänapäeva õhusõjas kasutu kraam

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2008 20:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29358
A4 kirjutas:
Natukene off-topicut mereväe 800 miljonit maksnud "plastmasskünade teemal".

Kui inimesed, kes mereväest tegelikult midagi ei jaga, väidavad, et nende aluste sõjaline väärtus on null, siis mina ei saa aru, kuidas saab nende väärtus olla nullilähedane, kui osaletakse miinitõrjeoperatsioonides nii Eesti vetes kui ka rahvusvahelistel missioonidel? Samuti on miinijahtimine ilmselgelt oluline ja vajalik ülesanne olukorras, kus Eestisse hakkavad saabuma liitlaste abijõud.

Kokkuvõttes julgen mina väita, et teatud mõttes on merevägi on vaatamata oma väiksusele täna meie kolmest väeliigist üks paremini arenenuid. Mereväel on selge ja üheselt mõistetav eesmärk ja võimekus, suhteliselt moodne varustus, struktuur, mis on suht muutumatu nii sõja- kui rahu olukorras. Mereväe alused teevad iga-aastaselt miinitõrjet Eesti vetes ja osalevad regulaarselt välisoperatsioonidel. Ajateenijaid suudetakse efektiivselt integreerida kaadrikaitseväelastega ning nad võtavad tihti osa ka välismissioonidest, samuti leitakse mereväes ajateenijatele ka keerulisemaid erialasid kui lihtsalt "teki küürimine ja ankru teritamine" - heaks näiteks on ajateenijatest laevatuukrid.


1. WWII aegsed meremiinid, mille koristamise vajalikkusega Kamin nende laevade ostu põhjendas, on selge puru silma ajamine. Neist miinidest pole mingit praktilist ohtu laevaliiklusele ega julgeolekule. Oht on sama suur kui merepõhjas leiduvatest kividest. Need miinid ei ole võimelised plahvatama ja kui mõni neist peaks kuskil kaldale ujuma, siis tegeleb sellega päästeamet. Osta selleks 800 miljoni eest tehnikat, et püüda aastas 20 miinikujulist roostekärakat on ikka selge priiskamine.

2. Riigikaitse seisukohalt on neist laevadest kasu vaid siis, kui nad on õhust ja merelt kaetud vastase rünnakute eest. Stsenaariumis "Gruusia 2008" on nad mahavisatud raha, mis pommitatakse lihtsalt segi. NATO-l on selliseid laevu piisavalt ja kui vaja, tehakse Paldiski farvaater puhtaks ka ilma meie osavõtuta. Kui aga selles aksioonis NATO kaasa ei mängi, siis meie seda mereteed ära ka ei puhtasta. Laevad lihtsalt uputatakse ja kogu lugu.

3. Kui rääkida, et need laevad on vajalikud NATO commitmentiks, siis on ise jutt. Sellest tuleb ka alustada, mitte hämada riigikaitse vajadustest.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2008 21:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
Kapten Trumm kirjutas:
1. WWII aegsed meremiinid, mille koristamise vajalikkusega Kamin nende laevade ostu põhjendas, on selge puru silma ajamine. Neist miinidest pole mingit praktilist ohtu laevaliiklusele ega julgeolekule. .


WW1 ja WW2 aegsed meremiinid on hetkel praegu ainuke reaalne oht mere suunalt E V - le. :wink:

Praktiline oht on muidugi väiksem teoreetilisest, aga see on väga praktiline treening-baas NATO miinilaevadele reaalsete (põhja)miinide leidmiseks ning hävitamiseks

Kapten Trumm kirjutas:
2. Riigikaitse seisukohalt on neist laevadest kasu vaid siis, kui nad on õhust ja merelt kaetud vastase rünnakute eest.


Ma ei tea, äkki olen mina loll, aga millagi pärast ma arvan, et NATO liikmelisus tagab meile enam või vähem selle õhukaitse.

Merelt ja allveelaevad. See on vähe keerulisem. Siin ootaks just mereväe järgmist investeeringut...

Kapten Trumm kirjutas:
3. Kui rääkida, et need laevad on vajalikud NATO commitmentiks, siis on ise jutt. Sellest tuleb ka alustada, mitte hämada riigikaitse vajadustest.


Mind aeg-ajalt ikka tõsiselt hämmastab, et "NATO commitment" on nagu negatiivses värvingus. Ja ei aita tegelikult kaasa Eesti riigikaitse ülesehitamisele.

Tegelikus on see, et üle 65% Eesti piirist on merepiir. Ja Venemaaga on meil maismaa piiri vaid loetud kilomeetrid. Rääkida, et tankid lahendavad kõik, on lihtsalt rahvavaenulik...

_________________
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2008 21:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5709
Trummi jutt Gruusia-VF viimasest sõjast ning lennukitest tuline õigus. Üks venelane vähemalt on arvanud, et kui vastas oleks olnud Georgia hävitajate eskadrill, siis oleks sõjapilt vähe teistsugune olnud. Kindlasti on mõlemal õigus. Kahjuks tuleb tõdeda, et LO'sse paisatud üksuste õhutõrje oli väga, väga lahja. Armee, mis tuli oli peamiselt mõeldud sissivastaseks sõjaks Vene stiilis. Seal ei ole vaja ka ÕT'd. Mujalt paisatud üksused olid dessant- ja luureüksused. VF arsenalis on efektiivseid süsteeme, mis oleks seda võimalikku eskadrilli ikka korralikult häirinud. Kui ma ei eksi, siis lähimad S-300'd asuvad Armeenias VF sõjaväebaasis. Aga mis neist seal tolku.
Ühesõnanaga, it depends ja mängu paber-kivi-käärid on alati huvitav jälgida.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2008 21:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
Ma ei väsi ennast kordamast :P

Lennuk, mis seisab angaaris - ei näe õhus toimuvast mitte s*****gi

Lennuk, mis seisab stardirajal - selle radar näeb paimal juhul stardiraja lõpus olevaid puid.

Kui tavaline hävituslennuk stardib, siis tema radar töötab vaid ettepoole...

Selleks, et lennuvägi saaks efektiivselt tegutseda, on vaja veel palju muid asju peale lennukite...

_________________
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 9257 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ... 618  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt