515. leht 678-st

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Veebr, 2017 11:25
Postitas Kilo Tango
nimetu kirjutas: Siin on mingi infomüra.
Sellel lehel väidetakse hoopis muud:
http://www.kaitseministeerium.ee/riigikaitse2022/
155 mm haubits
2. jalaväebrigaad saab enda relvastusse 155 mm haubitsad.
Kõlab loogiliselt. Ilmselt ajakirjanikud ei närinud pressiteadet korralikult läbi ja kui jutt oli sellest, et 1. brigaadi relvastusest võetakse FH70-d ilmselt maha, siis selle koha peal, kus räägiti samade torude viimisest 2. brigaadi koosseisu, läksid kõrvad lukku.

Muidu, mis puutub sellesse riigikaitse2022 lehte, siis huvitaval kombel on seal kasutatud hangitavate liikurite pildi asemel selgelt äratuntavalt MSTA-S siluetti :-P

Pilt

Ilmselt joonistatud selle pildi pealt:

Pilt

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Veebr, 2017 11:45
Postitas Kriku
Tõepoolest.
Sobimatud ning koheselt kustutatavad on järgmised postitused:
[...]
- modereerimist puudutavad sõnumid (kui leiate, et postitus on sobimatu või mingil viisil solvav, siis tuleb sellest anda privaatsõnumiga märku moderaatorile või administraatorile, mitte alustama selle teemalist arutelu samas; kui te ei ole rahul oma sõnumi kustutamisega või mõne muu moderaatori tegevusega, andke sellest teada privaatsõnumiga moderaatorile või administraatorile)
Praegu on piiripealne juhtum - vaidlus ei käi niivõrd modereerimise kui moderaatori postituste sisu üle. Mistõttu on ilmselt asjakohane saata PS kõnealusele moderaatorile ja administraatorile. Igatahes ei ole siin õige koht edasiseks vaidluseks selle üle, kes kelle suhtes lugupidamatu või naeruvääristav on.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Veebr, 2017 11:50
Postitas A4
Kapten Trumm kirjutas:
Kilo Tango kirjutas: Mis puutub K9 hankesse, siis oleks sellega kõik OK kui sellega samas artiklis ei räägitaks FH70-te maha võtmisest. Ehk siis imho ei kasva selle liigutusega Eesti tulejõud olulisel määral - ka järelveetavad tuleks kas säilitada või asendada kui see vähegi võimalik on.
See on ka üks teema, millest eelistatakse vaikida. Liikurite kasutuselvõetuga kaasneb tõenäolistelt poolte olemasolevate suurtükisüsteemide "nõgestesse lükkamine".
Idanaaber aga armastab igat manööverpataljoni toetada kaudtulepataljoniga. Nii võib ühte motolaskurbrigaadi toetada kuskil suurusjärgus 80 kaudtulesüsteemi.
Ei kaasne. Vaid vist on plaan selline, et 2. brigaad saab endale juurde teise pataljoni 122mm järelveetavaid, milliseid meil teatavasti ladudes selleks tarbeks piisavalt on. Kui mõistlik ja efektiivne see kokkuvõttes on, ei oska mina öelda. Aga sina Trumm peaksid nüüd küll saama seda, millest sa siin alatihti jutlustanud oled – et oleks torusid võimalikult palju, et nad oleksid võimalikult odavad, töö- ja lollikindlad hoolimata sellest, et laskekaugus, positsioonivahetamise kiirus, kaitstus, võimekus (või õigemini võimetus) kasutada täppismoona jms asjad pole just eriti kaasaegsed.

Mis 155-stest saab, ei oska öelda. Kindlasti oleks vahva, kui see olemasolev 155mm järelveetavate pataljon jääks alles 1. brigaadile või läheks lisaks 2. brigaadile (vat siis oleks vähemalt seal täpselt nii nagu idanaabril!), aga ilmselgelt tõuseb laua peale küsimus, et kui otstarbekas ja rahaliselt mõistlik on kahe brigaadiga väikeriigil ühel hetkel hoida väljaõppes ja hoolduses kolme täiesti erinevat suurtükiväesüsteemi.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Veebr, 2017 11:52
Postitas kallek
Kilo Tango kirjutas:Ilmselt joonistatud selle pildi pealt:

Pilt
See siin tundub vähe sarnasem.

Pilt

https://www.dreamstime.com/royalty-free ... ge19475556

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Veebr, 2017 12:11
Postitas Kapten Trumm
Mis 155-stest saab, ei oska öelda. Kindlasti oleks vahva, kui see olemasolev 155mm järelveetavate pataljon jääks alles 1. brigaadile või läheks lisaks 2. brigaadile (vat siis oleks vähemalt seal täpselt nii nagu idanaabril!), aga ilmselgelt tõuseb laua peale küsimus, et kui otstarbekas ja rahaliselt mõistlik on kahe brigaadiga väikeriigil ühel hetkel hoida väljaõppes ja hoolduses kolme täiesti erinevat suurtükiväesüsteemi.
Idanaabrist jääme ka siis väga kaugele, kui lisaks sellele 12 K9-le ka KÕIK olemasolevad süsteemid kasutusele jäävad (ja üksused ka kõigega komplekteeritud on).
Ka sellises, suht tagasihoidlikus 5 brigaadi agressioonis tähendab see vastuseisu ca 20 kaudtulepataljoniga, mis tasapisi ja järjekindlalt saavad uuemaid relvi ja moderniseerimist.

Seega, kuna sa seda "nagu idanaabril" ironiseerimiseks võtsid, siis "nagu idanaabril" tähendab Eestis vähemalt 6 suurtükipataljoni, millest pool peaks olema liikurid ja pool veetavad. Ja seegi arv tähendab, et maakaitsepiirkonnad (ja koos sellega ka dessanditõrje) jääb ikkagi suurtükitoetuseta. See on siis min 54 liikurit ja 72 järelveetavat, järelveetavaid meil isegi hakkab enamvähem olema (eeldusel, et D-30 "nõgestesse ei lähe"), liikuritega saab raske olema.

Kui Ukraina puhul rõhutatakse suurtükiväe tähtsust konfliktis, siis kiigake ka korra Ukraina suurtükirelvastuse hulka.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Veebr, 2017 12:33
Postitas HeiniR
Kehtiv arengukava ju ütlebki, et 2. brigaad saab omale 155mm järelveetavad? Kas nüüd hakatakse seda plaani ka muutma?
Kui probleem on 3 erinevat relva, siis tundub mõistlikum ikka 155mm jätta ja 122mm lükata reservi.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Veebr, 2017 12:51
Postitas Kapten Trumm
Huvitav, kuidas peaks selgeks tegema, et olukord, kus vastasel on 8-10 korda rohkem torusid vastaspoolel, pole lahendatav ainult parema tehnoloogiaga?
Ka selle K9 meeskonnad tahavad süüa, magada, puhata ja pole lihtsalt võimelised nagu orav rattas 24/7/365 lahingut pidama. Lisaks tahavad masinad hooldust, tankimist, remonti.
Lisaks jäävad vastasel alles ikkagi relvasüsteemid, mis lasevad kättesaamatust kaugusest.

Kui keegi kujutab ette, et vastane istub oma veetavatega põllul, 18 relva reas ja muudkui tulistab (mida me liikuritega kergelt maha võtame), siis nii see päris pole.
Vene kolmepatareisüsteem (18 relva pataljonis 3 patareid) käib nii, et laseb (ehk eetris on) 1 patarei, 2 samal ajal vahetavad asukohta (üks liigub ja teine seab end üles). Selline liikumine käib kogu aeg. See vahest seletab ka, miks Ukraina sõjas pole kuigi palju relvasüsteeme, mis on puruks lastud vastase kaudtule poolt (nt kirutud D-30 puhul leiab neid üksikuid) ja miks seal on liikurite ja veetavate kaotused umbes võrreldavad.

Seepärast ei saa midagi "reservi lükata".
Näiteks Soome puhul (vähemalt täna) taolist ülekaalu idanaaber ei saavutaks.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Veebr, 2017 12:54
Postitas Martin Herem
Minu hinnangul on 155mm saatus järgmine: Kui Kõu relvastusse võtmise järel, on FH-70 veel töökõlbulik, siis jääb ta relvastusse. Kelle koosseisus, sellel pole hetkel tähtsust.
Veel kaks aastat tagasi oli seis minu andmetel järgmine: Meil oli töökorras relvadega FH-70 pataljon ja varuosad. Kasutusel oli see süsteem veel Itaalias ja Jaapanis. Varuosadega läks iga aastaga aina kitsamaks. See tähendas aastal 202X süsteemi lõppu.
2016 aastal tuli aga info, et Itaalia tegeleb nendega pikalt edasi, sh toodetakse varuosi. See tähendab meie puhul antud relvasüsteemile jätkuvat eluiga.
Küll aga olin näiteks mina see, kes 10 aastase planeerimise käigus FH-70 lõppu ennustas. Enam mitte.
Seega, Kõu tuleb, FH-70 jääb ja D-30 samuti.
2020 tehakse uus 10-e aastane. Vaadatakse üle ohud ja vahendid. Võimalik, et siis midagi muutub. ... kui vahepeal midagi ei muutu.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Veebr, 2017 13:17
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Borja kirjutas:
Kriku kirjutas:Ma ei ole nõus. Kui keegi väidab, et soetatavale varustusele esitatakse liiga kõrgeid nõudeid ja sellepärast kujuneb maksumus liiga suureks, peab ta olema suuteline ka ütlema, mis nõuded on liiga kõrged ja kuidas need maksumust mõjutavad. Kui ta seda ei tee, ei ole väide argumenteeritud. Puhas loogika..
..ei ole "puhas loogika" - kui ei tea siseinfot.
Ja kui päris täpne olla, siis "liiga kõrgeid nõudeid" ei esitatagi - "esitatakse" täpselt sellised nõuded, mis viivadki ainsa võimaliku variandini.. elik siis konkreetse diilini, mille põhiparameetrid olivad kaitseammetnike ja tarnijate vahel juba eelnevalt paika pannud.. nii lihtne too ongi :mrgreen:
Näit tubli õhuvägi tahtis aastaid tagasi irrrmsaste kolme-nelja "päris" kopterit - et nendega siis missioone mööda ringi rallida (ja maaväest viimane veri välla lasta).. Hull oopus "Multifunktsionaalsete kopterite kontseptsiooni" nime all keevitati seks tarbeks kokku ja taheti muiiidugi "Black Hawk"-e (keegi ikka teab nende aparaatide tehaseuut hinda :lol: ).

Võttis kivaste higi, verd ja pisaraid, et see taustaväline ulmekas ära blokkida - sest KMin-is oli õhuväe fantasööridel ikka kõva käpp sees // toetus taga..

Skeem stiilis osapoolte tsiviilesindajate kokkulepe ees ja kaitseväelaste "nõuetekirjeldus" selle järel on enamuse meie kaitsealaste hangete taga - vot tak.
See oli siis minu "kurikuulus" post, mille peale A4 pöördesse läks ja siin hüsteeriat kütma hakkas - nagu vene filmis: mentõ povizali, delo shjut :lol:

Mida ma siis päriselt ütlesin:
- soetavale varustusele esitatavate nõuete jutt on eluvõõras ja ületähtsustatud
- suur enamus senitoimunud relvahankeid on teostunud üldse ilma mingite "nõuetekirjelduste" kaasabita
- absoluutne enamus meie relvahankeid on käivitatud // läbiviidud hoopis teisiti, kui forumant A4 seda oma eluvõõras JOKK-maailmas endale ette kujutab
- need vähesed juhud, kus aga miskeid (valdavalt kallutatud) "nõudeid" on üldse disainitud, need keissid tehinguna tihtipeale ei teostunudki (vt ÕV soolot "Black Hawk"-idega)

See oli siis see, mida ma ütlesin (kes ikka aru ei saa, lugegu veelkord ülevalt tsitaati).

Meie suuremates relvatehingute teostumisest siis (A4 harimiseks siis):
1. ISR relvatehing: ca diviisi ekvivalendis valdavalt kerget jalaväerelvastust. Mingeid "nõudeid" ei defineerinud keegi - ilmselt võeti, mida pakuti. Oli ka konkureeriv LAV pakkumine - miks seda ei eelistatud, ei tea keegi
2. kurikuulsad miinipaadid: alul kinkis SuurSaksamaa ühed paadid, siis andis teised ja lõpuks osteti Inglismaalt juba kõva papi eest kolmandad - kusjuures Inglismaa oli ilmselt poliitikute valik ("nõuetekirjelduse" olemasolus ma kahtlen kõvasti aga tunnistan ausalt - ei tea neid mereväe asju)
3. MILAN tt-süsteemid: SuurSaksamaa pakkus sõbrahinnaga - käisin ise vaatamas, hiljem vastutasin evitamise eest. Mingeid "nõudeid" keegi ei tootnud
4. PASI XA180 soomukit: Soome pakkus sõbrahinnaga. Mingiks hetkeks tekkis tollases Maaväe staabis miski opositsioon, keda vedasid paarid kohalikud PANDURi tootjafirma "külalisesindajad" (nad üritasid ka mingeid "nõudeid" disainida, mille ainus eesmärk oli PASIt halvustada). Tehing teostus ja PANDURit promonud "alternatiivsed nõuded" ei huvitanud kedagi
5. Saksa FH-haubitsad: enam-vähem sõbrapakett ja ei mingit "nõuete" defineerimist
6. MISTRAL: üks väheseid keisse, kus ka "nõuded" disainiti (ilmselt lihtsalt seepärast, et seda staffi keegi sõbrahinnaga ei pakkunud). Mulle teadaolevalt eelistasid meie "nõuded" algusest peale MISTRALi
7. CV rauterid: ka siin nõudeid disainiti ja alul oli ka laual mitmeid variante aga eelistus "jooksis" suht ruttu CV peale (mille lõplikult "vormistas" Hollandi konkreetne pakkumine - ja mitte "nõuete" olemasolu)
8. CV kered: noh - jäid need kered Norras "üle" ja nii neile käpp peale pandigi (keegi vist isegi ei eelda, et selleks miskeid "nõudeid" vaja oli). Nojaa - olid ka alternatiivsed "kered" saksa platsidel aga nood ei meeldinud - CV platvormi lobby kaminas oli selge
9. JAVELIN: "nõudeid" kirjeldas töögrupi ettevalmistet tt-kontseptsioon, mille selge eelistus oli EuroSpike. Poliitikute otsusel hangiti aga hoopis JAVELIN (ja "nõuded" lendasid prügikasti)
10. K9: ilmselt punnitati ka siin nõudeid disainida ja mida eelistati, ma ei tea. Aga kuna sakslased maha magati (ja turul reaalselt nagu midagi muud eriti ei olegi), siis K9 valik tulenes elust enesest - mitte miskist "nõuetekirjeldusest"

Summa summarum:
"nõudekirjelduste" osa põhiliste kaitsehangete vahetul teostumisel on tähtsusetu - pigem on neid vaja vaid asjaosaliste harimise ja/või olukorrateadlikkuse tarvis. Valdav kaitsehangete teostumise mehhanism on poliitilised kokkulepped hankiva-tarniva osapoole vahel ja/või soovitud "vaba" kauba olemasolu üldse..

A4 - said lõpuks aru vä :lol:
Ja sääl oli vist keegi KiloTango ka särki rebimas - häppi nau :?:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Veebr, 2017 13:45
Postitas Veiko Palm
Ma olen nõus Borjaga ja julgen kinnitada tema sõnade paikapidavust järgmistes osades:
1. ISR relvatehing: ca diviisi ekvivalendis valdavalt kerget jalaväerelvastust. Mingeid "nõudeid" ei defineerinud keegi - ilmselt võeti, mida pakuti. Oli ka konkureeriv LAV pakkumine - miks seda ei eelistatud, ei tea keegi
2. kurikuulsad miinipaadid: alul kinkis SuurSaksamaa ühed paadid, siis andis teised [...]
Järgmiste puhul on tegelikust natuke (kuid tõepoolest väga vähe) väänatud
3. MILAN tt-süsteemid: SuurSaksamaa pakkus sõbrahinnaga - käisin ise vaatamas, [...]. Mingeid "nõudeid" keegi ei tootnud
5. Saksa FH-haubitsad: enam-vähem sõbrapakett ja ei mingit "nõuete" defineerimist
Sellel hetkel oli otsustatud, et neid võimelünki tuleb kiiremas korras täita. Mingit keerulist protsessi tõepoolest vaja ei läinud, sest (meie suure huvi tõttu) need Saksamaalt sisuliselt tasuta ka saime. Väänamine seisneb selles, nagu oleks Saksamaa (Suur-Saksamaa oli ikka teine riik) meile midagi pakkunud. Ei. Tegu oli meie kaitseametnike ja atašee (vaadake ise järgi, kes sel hetkel oli) suur lobitöö ja surve. Lõdvalt võib nimetada "nõueteks" ka meie vajadust TT-rakettide ja 155mm suurtükkide järele, kuid möönan, et see on kaugelt otsitud.

Ei pea paika järgmised väited
4. PASI XA180 soomukit: Soome pakkus sõbrahinnaga. Mingiks hetkeks tekkis tollases Maaväe staabis miski opositsioon, keda vedasid paarid kohalikud PANDURi tootjafirma "külalisesindajad" (nad üritasid ka mingeid "nõudeid" disainida, mille ainus eesmärk oli PASIt halvustada). Tehing teostus ja PANDURit promonud "nõuded" ei huvitanud kedagi
6. MISTRAL: üks väheseid keisse, kus ka "nõuded" disainiti (ilmselt lihtsalt seepärast, et seda staffi keegi sõbrahinnaga ei pakkunud). Mulle teadaolevalt eelistasid meie "nõuded" algusest peale MISTRALi
7. CV rauterid: ka siin nõudeid disainiti ja alul oli ka laual mitmeid variante aga eelistus "jooksis" suht ruttu CV peale (mille lõplikult "vormistas" Hollandi konkreetne pakkumine - ja mitte "nõuete" olemasolu)
8. JAVELIN: "nõudeid" kirjeldas töögrupi ettevalmistet tt-kontseptsioon, mille selge eelistus oli EuroSpike. Poliitikute otsusel hangiti aga hoopis JAVELIN (ja "nõuded" lendasi prügikasti)
8. K9: ilmselt punnitati ka siin nõudeid disainida ja mida eelistati, ma ei tea. Aga kuna sakslased maha magati (ja turul reaalselt nagu midagi muud eriti ei olegi), siis K9 valik ei tulenes elust enesest - mitte miskist "nõuetekirjeldusest"
Kohe üldse ei pea. Esiteks muidugi see läbiv seisukoht, et keegi midagi pakkus ja meie võtsime. Igale pakkumisele eelneb pikaajaline lobitöö ja ka tegelik nõuete vormistamine. Jalaväe lahingumasina puhul näiteks sai asi alguse 2012 ja just KV poolt. Just KV vormistas esimesed nõuded (kaliiber (õigemini relva soovitud efekt), läbivus, meeskond jne.). Lõplikud võimenõuded olid valmis 2013 ning siis hakati välja saatma nõudekirju jms. Ühesõnaga pikk protsess.

PASI puhul on õige, et põhiline vaidlus käis kas valikul tava-APC või midagi enamat vahel Kuna PASI rahuldas täielikult miinimumnõudeid (ja loomulikult ka hind oli soodne), siis see valitigi.

Mistrali, Javelini ja K9 puhul on tegu sõna otseses mõttes valega (EDIT: ei süüdista Borjat valetamises, vaid väidan, et info ei pea paika). Eriti muidugi Mistrali osas. Siin ei teagi, kuidas nö vastata. Javelini osas on pilt enam-vähem sama. Lihtsalt meeldetuletuseks - iga hange/ost kujuneb mitme komponendi koosmõjul (näiteks sõjalised nõuded, logistilised seisukohad, rahalised vahendid ja suurhangete puhul ka poliitiline mõju). Kuidas siis saab Borja väita, et Javelin hangiti just nimelt poliitikute otsusel? Kas see tt-kontseptsioon rääkis ka reaalsetest hindadest? Logistikast? Seega - ei ole pädev. Rääkimata ka juba tõsiasjast, et enne hanget oleks võitja ette teada. Kas ei lähe vastuollu varasemate süüdistustega?

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Veebr, 2017 13:48
Postitas nimetu
1. ISR relvatehing: ca diviisi ekvivalendis valdavalt kerget jalaväerelvastust. Mingeid "nõudeid" ei defineerinud keegi - ilmselt võeti, mida pakuti. Oli ka konkureeriv LAV pakkumine - miks seda ei eelistatud, ei tea keegi
Üks pakutud seletustest:
Rein Helme, riigikaitsekomisjoni esimees relvaostu ajal

Kindlasti oli see õige ost, aga ma ei nimetaks seda tehinguks, sest sellel sõnal on halb varjund. Tol hetkel oli raske hankida relvi. Mitte et pakkujaid ei oleks olnud, aga meie tahtsime osta kompleksset varustust. Iisraeli suurtööstuse pakutu oli soodsaim, kuigi ka LAV tegi hea pakkumise. Tagantjärele öeldu, et relvade näol oli tegu vanarauaga, ei pea paika. Eesti ei võtnud vastu ühtegi juppi, mis ei olnud sadama kail üle kontrollitud. Need mõned, millel defekte oli, vahetati tarnija kulul välja.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Veebr, 2017 14:15
Postitas kallek
Iisraeli relvatehing vajaks foorumis võibolla lausa omaette teemat aga Mistrali hanke eel oli ajakirjanduse väitel peamine ettekirjutatud nõue, et hangitav süsteem peab olema kindlasti statsionaarne kuna terrorismiohu kartuses ei olevat eriti keegi meile nõus kantavaid MANPADS-e müüma. Olen hiljem üritanud seda Delfi uudist üles otsida aga kahjuks tundub olema jäädavalt kadunud. Väide ise tundub parajalt absurdne ka...

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Veebr, 2017 14:20
Postitas Kapten Trumm
See terrorismiohu ja kantavate boikoti jutt näib olevat pastakast imetud.
Näiteks nõuka päritolu Strela ja Igla raketid olid/on tootmises mitmel pool, kui Poola julges neid müüa Gruusiale (kel oli sõda venelastega), oleks müüdud ka siia.
Muidugi jäävad nad TTA-s Mistralile alla, aga on tõenäoliselt ka odavamad ning mis kõige olulisem - kantavad.
Siin on küsimus selles, kusmaale tõsteti latt.
USA ja Prantsusmaa võisid tõesti nõuda raketi külge asju, mis muutsid ta kantavana kasutamatuks.
Poola seda poleks nõudnud.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Veebr, 2017 14:28
Postitas mart2
Borja kirjutas:
Borja kirjutas:... Näit tubli õhuvägi tahtis aastaid tagasi irrrmsaste kolme-nelja "päris" kopterit - et nendega siis missioone mööda ringi rallida (ja maaväest viimane veri välla lasta).. Hull oopus "Multifunktsionaalsete kopterite kontseptsiooni" nime all keevitati seks tarbeks kokku ja taheti muiiidugi "Black Hawk"-e (keegi ikka teab nende aparaatide tehaseuut hinda :lol: ).
Võttis kivaste higi, verd ja pisaraid, et see taustaväline ulmekas ära blokkida - sest KMin-is oli õhuväe fantasööridel ikka kõva käpp sees // toetus taga...
Borja kirjutas: ... Meie suuremates relvatehingute teostumisest siis - A4 olukorrateadlikkuse tõstmiseks :mrgreen:
1. ISR relvatehing: ca diviisi ekvivalendis valdavalt kerget jalaväerelvastust. Mingeid "nõudeid" ei defineerinud keegi - ilmselt võeti, mida pakuti. Oli ka konkureeriv LAV pakkumine - miks seda ei eelistatud, ei tea keegi
...
4. PASI XA180 soomukit: Soome pakkus sõbrahinnaga. Mingiks hetkeks tekkis tollases Maaväe staabis miski opositsioon, keda vedasid paarid kohalikud PANDURi tootjafirma "külalisesindajad" (nad üritasid ka mingeid "nõudeid" disainida, mille ainus eesmärk oli PASIt halvustada). Tehing teostus ja PANDURit promonud "alternatiivsed nõuded" ei huvitanud kedagi ...
- kopterid - vaata minu täpsustust eespool. Õhuvägi ei käinud peale. Kui küsiti arvamust, esitasid nad oma nägemuse maksimaalsest võimalusest. Ja mitte "võta-või-jäta" tuttuue hinnaga.
- Iisraeli relvatehingust peaksid sa siiski mäletama, et LAV-i küsimus oli õhus ja sellest räägiti juba siis kui nad käisid oma relvi "mitteametlikult" Aegviidus tutvustamas. Relvaost tehti 1993 aastal, kuid ÜRO relvakaubanduse sanktsioonid LAV-le lõpetati alles aasta hiljem - 1994. Noor läände suunduv riik ei saanud alustada oma teed kohe ÜRO embargode rikkumisega, seda enam, et alternatiiv oli olemas. Lõpetaks nüüd selle teema LAV-i ja Iisraeli vahel? Kui keegi tahab edasi jaurata, siis pigem teemal, et miks me leedukate moodi ei võtnud (sel hetkel) odavalt Venemaa relvi.
- PASI ost 2005 oli segane selle tõttu, et Tamme ja Kunnase teadlikult näidatud sõbrahind Soomest oli puhas kere maksumus ning kaasnevad kulud - remont, sidevahendite ost koos monteerimisega, relvad koos kinnitustega jne. - olid peidetud eelarves mitmete erinevate ridade alla ja pea-aegu võimatu oli tegelikku ühiku koguhinda kokku arvutada. Nii et küsimus ei olnud mitte masina vastu, vaid selle eest, et ennem ostu saaks teada tegelikult kulutatava hinna. Pandur tuli juba natuke hiljem, kuid lükati kõrvale oma hinna pärast.

Teisi punkte ei kommenteeri, sest kokkupuudet ei olnud.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Veebr, 2017 14:36
Postitas Veiko Palm
See terrorismiohu ja kantavate boikoti jutt näib olevat pastakast imetud.
Näiteks nõuka päritolu Strela ja Igla raketid olid/on tootmises mitmel pool, kui Poola julges neid müüa Gruusiale (kel oli sõda venelastega), oleks müüdud ka siia.
Muidugi jäävad nad TTA-s Mistralile alla, aga on tõenäoliselt ka odavamad ning mis kõige olulisem - kantavad.
Siin on küsimus selles, kusmaale tõsteti latt.
USA ja Prantsusmaa võisid tõesti nõuda raketi külge asju, mis muutsid ta kantavana kasutamatuks.
Poola seda poleks nõudnud.
Miks Sa järjepidevalt võtad sõna teemadel, mis ka selles foorumis on kordades-kordades läbi jauratud. Ja ikka ja jälle uuesti uuele ringile.

Esiteks - olid piirangud. Rohkem ei kavatse kommenteerida. Kuid see ei puutu üleüldse teemasse. Mitte mingil moel. Sellest hiljem.
Teiseks - Poola kohta kindel väide. Täiesti pastakast imetud. Oleks tädil rattad all, oleks omnibuss.

Kolmandaks - mis lati jutt? Meie tahtsime hankida brigaadi õhutõrjepataljoni ja selle me ka saime. Mitte hunnikut eraldiseisvaid rakette, vaid pataljoni. Sellest on räägitud kordi ja kordi.

Näide. Kui me tahame kaudtuleüksust ja leiame, et nõuded täidab 120mm, siis ei ole mõtet tuua võrdlusesse nt 60mm miinipildujat väites, et peaasi kantav. Ei puutu asjasse. Sama ka õhutõrje puhul. Ei olnud meie nõuet, et peab olema õlalt lastav (kantav on see küll).