Uued relvasüsteemid EKV-le
-
- Liige
- Postitusi: 940
- Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Komistasin siin Rahvusringhäälingu kodulehel 2 nädalat vana, inglise keelse uudise otsa, et Eesti küsib lõpuks korealastelt hinda 12 liikuri ostmiseks + optsioon veel 12 ostmiseks.
http://news.err.ee/615671/estonia-asks- ... rice-offer
Kas olen midagi maha maganud või küpseb kuskil plaan ka 2. Brigaad varustada liikuritega?
Vabandan, kui see link on juba läbi käinud.
http://news.err.ee/615671/estonia-asks- ... rice-offer
Kas olen midagi maha maganud või küpseb kuskil plaan ka 2. Brigaad varustada liikuritega?
Vabandan, kui see link on juba läbi käinud.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Ma ei arva, et oled midagi maha maganud - lihtsalt aastapäevad leierdatud vormel "vähemalt kaksteist" näikse nüüd asendunud vormeliga "kaksteist pluss optsioon"Taaniel Tina kirjutas:Kas olen midagi maha maganud või küpseb kuskil plaan ka 2. Brigaad varustada liikuritega?
Aga akf PALM kui "kaheteistkümneliikuriarengukava" üks autoreid (ja ägedaid kaitsjaid siin foorumis) oskab sellele kindlasti täpsemalt vastata
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
-
- Liige
- Postitusi: 2089
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
FH70 ja K9 kõu kombo on ju kõige optimaalsem. Arvestades asjaoluga, et nad kasutavad ikkagi täiesti erineva põlvkonna laskemoona ning kui keegi tahab oma vana külmasõja moonavaru meile loovutada siis on FH70 selle kulutamiseks parim.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Mulle on meelde jäänud, et akf Palm oli ikka rohkem soovinud neid, kuid rahakotiraudade laius (või õigemini nende ahtus) oli sellele piiri tõmmanud.Aga akf PALM kui "kaheteistkümneliikuriarengukava" üks autoreid (ja ägedaid kaitsjaid siin foorumis) oskab sellele kindlasti täpsemalt vastata
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Soomlased väidavad, et nende olemasolevad 155 mm haubitsad ja tulevad K9 kasutavad sama laskemoona, mis on tähtis. Soomlaste 48 haubitsat maksavad natuke üle 3 milj € masina kohta, ilmselt sinnakanti kukuks ka eestlaste hanke hind ehk kuhugi 35-40 milj vahele, eeldusel, et ostetakse samas seisus relvasüsteemid, mis soomlased endale välja valisid, ehk millel on järgi veel nii 90% kasutusaega. Teiseks, kui palju laskemoona ja muud varustust kaasa küsitakse, mõjutab ka hinda.
Soomlastel on samuti optsioon järgmise 48 relvasüsteemi peale, mida ilmselt ka kasutatakse, sest 2020ndatel saab läbi 122mm haubitsate kasutusaeg, sama teema on ka EKJ 2. brigaadi olemasolevate 122mm haubitsatega, nii et midagi peab asemele mõtlema, ja see oleks igati mõistlik luua EKJ mõlemasse brigaadi 155 mm iseliikuvate pataljonid.
Soomlaste puhul on huvitav näha, kas uutest 155 mm moodustatakse 12 relvaga minipataljonid, sest 48 relvaga annaks 4 sellist pataljoni välja pingutada, kuid siis ei jääks reservi ühtegi masinad, tavaliselt on SA üksused ikka vähemalt 30% tehnika ülekattega. Inimesed põllu pealt pakuvad ka, et võib tulla 3 tk 12 relva pataljone ja iga pataljonile 4 relva varuks või siis 2 tk 18 relva pataljone ja mõlemale pataljonile 6 relva varuks ehk mõlema variandi puhul on 30% reegel täidetud. Ilmselt ei ole seda veel otsustatud, sest kulub mõned aastad enne kui esimele pataljon valmis saaks. Tehakse proovilaskmisi ja tule mõju ning logistika töötamise arvestusi ning siis paistab. Logistikas on ühtepidi tugevus ja teistpidi nõrkus see, et laskemoonatäiendusi plaanitakse teha ratastel konteinerveokitega või häda korral tavaliste veoautodega, sest nende maastikuliikuvus ja kaitstus ei ole sama hea kui roomikutel, kuid ratasveokeid on häda korral rohkem saada.
Selge on see, et isegi kui jagatakse paljudeks väikesteks pataljonideks, ei jätku neid igale poole ja on ikkagi suur küsimärk ning järgmine vähemalt 100 miljoni € küsimus, kuidas tagatakse kaudtule toetus hajutatud võitlusviisi iseseisvatele pataljonidele, millel hetkel on lisaks miinipildujatele ka 122 mm pataljonid? Patria AMV 120 mm AMOSe või NEMOga oleks muidugi tore, kuid päris kallis ja mis mõtet on soomustamata pataljonidele soomustatud miinipildujaid juurde pookida? Võimalik, et pannakse 120 mm tavalisi miinipildujaid juurde, kuid siin on probleemiks laskekaugus, mis on pool 122 mm haubitsa laskekaugusest. Sahistatakse isegi sellest, et ostetakse litsents brittide L118 105 mm haubitsatele (eeldaks 105 mm laskemoona tootmise alustamist Soomes) või mõnele kergemale 155 mm haubitsale, näiteks M777, mis on küll tonni raskem kui D30, kuid laskekaugus ja efektiivsus oluliselt paremad ning saab kasutada ka lääneriikide uuemat tankitõrje- ja täppismoona. Eks näis.
Soomlastel on samuti optsioon järgmise 48 relvasüsteemi peale, mida ilmselt ka kasutatakse, sest 2020ndatel saab läbi 122mm haubitsate kasutusaeg, sama teema on ka EKJ 2. brigaadi olemasolevate 122mm haubitsatega, nii et midagi peab asemele mõtlema, ja see oleks igati mõistlik luua EKJ mõlemasse brigaadi 155 mm iseliikuvate pataljonid.
Soomlaste puhul on huvitav näha, kas uutest 155 mm moodustatakse 12 relvaga minipataljonid, sest 48 relvaga annaks 4 sellist pataljoni välja pingutada, kuid siis ei jääks reservi ühtegi masinad, tavaliselt on SA üksused ikka vähemalt 30% tehnika ülekattega. Inimesed põllu pealt pakuvad ka, et võib tulla 3 tk 12 relva pataljone ja iga pataljonile 4 relva varuks või siis 2 tk 18 relva pataljone ja mõlemale pataljonile 6 relva varuks ehk mõlema variandi puhul on 30% reegel täidetud. Ilmselt ei ole seda veel otsustatud, sest kulub mõned aastad enne kui esimele pataljon valmis saaks. Tehakse proovilaskmisi ja tule mõju ning logistika töötamise arvestusi ning siis paistab. Logistikas on ühtepidi tugevus ja teistpidi nõrkus see, et laskemoonatäiendusi plaanitakse teha ratastel konteinerveokitega või häda korral tavaliste veoautodega, sest nende maastikuliikuvus ja kaitstus ei ole sama hea kui roomikutel, kuid ratasveokeid on häda korral rohkem saada.
Selge on see, et isegi kui jagatakse paljudeks väikesteks pataljonideks, ei jätku neid igale poole ja on ikkagi suur küsimärk ning järgmine vähemalt 100 miljoni € küsimus, kuidas tagatakse kaudtule toetus hajutatud võitlusviisi iseseisvatele pataljonidele, millel hetkel on lisaks miinipildujatele ka 122 mm pataljonid? Patria AMV 120 mm AMOSe või NEMOga oleks muidugi tore, kuid päris kallis ja mis mõtet on soomustamata pataljonidele soomustatud miinipildujaid juurde pookida? Võimalik, et pannakse 120 mm tavalisi miinipildujaid juurde, kuid siin on probleemiks laskekaugus, mis on pool 122 mm haubitsa laskekaugusest. Sahistatakse isegi sellest, et ostetakse litsents brittide L118 105 mm haubitsatele (eeldaks 105 mm laskemoona tootmise alustamist Soomes) või mõnele kergemale 155 mm haubitsale, näiteks M777, mis on küll tonni raskem kui D30, kuid laskekaugus ja efektiivsus oluliselt paremad ning saab kasutada ka lääneriikide uuemat tankitõrje- ja täppismoona. Eks näis.
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3527
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Kuskilt artiklist võis välja lugeda, et Eesti plaanib osta ka K10 laadimismasinad. Ega need vast oluliselt odavamad ole liikuritest.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Liikurhaubitsa enda maksumusega kogu programm ei piirdu.
Lisaks tuleb hange liikursuurtükkide abimasinatele, need tuleb varustada moodsa tulejuhtimiseks vajaliku riist-ja tarkvaraga, lisaks erineva taseme (andme)sidevahendid.
Kui juurde arvestada veel ka meeskonnad ja nende väljaõpe, siis ei pruugi see kõik torude enda maksumusele alla jäädagi.
Lisaks tuleb hange liikursuurtükkide abimasinatele, need tuleb varustada moodsa tulejuhtimiseks vajaliku riist-ja tarkvaraga, lisaks erineva taseme (andme)sidevahendid.
Kui juurde arvestada veel ka meeskonnad ja nende väljaõpe, siis ei pruugi see kõik torude enda maksumusele alla jäädagi.
-
- Liige
- Postitusi: 2089
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
NATO riikide külma sõja reservid koosnevad peamiselt M107 tüüpi 155mm moonast, mida on liitlaste ladudes endiselt lademetes ning mida on võimalik kiiresti ja väikese raha eest saada. Soome toodab kogu oma laskemoona ise ja kuna ametlikult tahab Soome neutraalseks jääda siis ei saa NATO riik ka nendega arvestada. M107 jaoks on K9 overkill ja ressursside raiskamine, FH70 aga täpselt paras.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Soomlased loobusid K10 laadimismasinatest sellepärast, et need olid liiga kallid olukorras, kus soomustatud kabiini ja veeremiga konteinerveokeid on piisavalt. Lõuna-Korea puhul on laadimismasin igati loogiline, kui laadimist on vaja teha tulepositsioonil Põhja-Korea kaudtule all, soomlaste taktika on pigem selline, et haubits teeb lasud ära ja lahkub positsioonilt ning enne järgmisele positsioonile liikumist kohtub vajadusel laskemoonaveokiga. Tommy tähelepanek on õige ja lisavarustuse hind võib tulla päris märgatav iga relva kohta, kui sama varustus on vaja osta igal juhul hoolimata sellest, kas pataljonis on 12 või 18 relvasüsteemi et seda pataljoni käima saada.
M107 on küll vana ja igav, kuid kui see torust läbi läheb ilma toru rikkumata, siis muidugi seda kasutatakse kui võimalik, pigem on probleemiks laskmoona transport Baltikumi, esimene suurem NATO riik, kus 155 mm suurema koguse võiks rongi peale panna ja siis seda liitlastega jagada, on Saksamaa, kuid kui sealt pannakse rong teele, siis sellest võtavad manti poolakad ja leedukad ja võibolla ka lätlased, nii et Eestisse jõuaks ehk vedur koos 1 vaguniga. Soomlased on palju testinud 155 mm täppismoona ja kindlasti neid planeeritakse nii K9 kui järeleveetavate 155 mm tarbeks, kuid nende hind on soolane ja olemasolevad kogused on tasemel mõned lasud relvasüsteemi kohta eriti tähtsate sihtmärkide tarbeks. Soome ohvitserid räägivad, et 1 täppismiini hinnaga 50-60000 € paugust saab 3 lahingkomplekti ehk u 120 lasku tavalist 155 mm kildmiini ja soomustläbistavat ning valgust ja suitsu, mis on hetkel ja nähtavas tulevikus põhiline laskemoon.
Soome ametlik neutraalsus on muidugi tore ja tähtis asi, kuid arvestades Soome KJ reaalseid laskemoonakoguseid ja soomlaste illusioonide puudumist, et jama Baltikumis soomlasi ei puudutagi, võib päris elus juhtuda niimoodi, nagu kolonel Kunnas oma raamatu paremini lõppevas pooles kirjeldas, et EKJ suurtükiväelaste kätte sattuvad täiesti juhuslikult soomekeelsete kirjadega laskemoon ja bussitäied keskealisi soome onusid ei lähegi Pärnu sanatooriumi varbaid leotama vaid hakkavad kahureid laskma koos eestlastega. No see on ju täiesti reaalne, et konteinerid lähevad Soome laos sassi ja tekkide ning kuivtoidu asemel pannakse teele laskemoona ja laomehe ajutise meelesegaduse hoo ajal ka haubitsad sinna veokite taha konksu otsa, sest nii on alati tehtud. Pärast teeb laomees kurba nägu ja minister nõuab eestlastelt relvade ning laskemoona viivitamatut tagastamist esimesel võimalusel või kinnimaksmist laohinna alusel 1 € kilost.
M107 on küll vana ja igav, kuid kui see torust läbi läheb ilma toru rikkumata, siis muidugi seda kasutatakse kui võimalik, pigem on probleemiks laskmoona transport Baltikumi, esimene suurem NATO riik, kus 155 mm suurema koguse võiks rongi peale panna ja siis seda liitlastega jagada, on Saksamaa, kuid kui sealt pannakse rong teele, siis sellest võtavad manti poolakad ja leedukad ja võibolla ka lätlased, nii et Eestisse jõuaks ehk vedur koos 1 vaguniga. Soomlased on palju testinud 155 mm täppismoona ja kindlasti neid planeeritakse nii K9 kui järeleveetavate 155 mm tarbeks, kuid nende hind on soolane ja olemasolevad kogused on tasemel mõned lasud relvasüsteemi kohta eriti tähtsate sihtmärkide tarbeks. Soome ohvitserid räägivad, et 1 täppismiini hinnaga 50-60000 € paugust saab 3 lahingkomplekti ehk u 120 lasku tavalist 155 mm kildmiini ja soomustläbistavat ning valgust ja suitsu, mis on hetkel ja nähtavas tulevikus põhiline laskemoon.
Soome ametlik neutraalsus on muidugi tore ja tähtis asi, kuid arvestades Soome KJ reaalseid laskemoonakoguseid ja soomlaste illusioonide puudumist, et jama Baltikumis soomlasi ei puudutagi, võib päris elus juhtuda niimoodi, nagu kolonel Kunnas oma raamatu paremini lõppevas pooles kirjeldas, et EKJ suurtükiväelaste kätte sattuvad täiesti juhuslikult soomekeelsete kirjadega laskemoon ja bussitäied keskealisi soome onusid ei lähegi Pärnu sanatooriumi varbaid leotama vaid hakkavad kahureid laskma koos eestlastega. No see on ju täiesti reaalne, et konteinerid lähevad Soome laos sassi ja tekkide ning kuivtoidu asemel pannakse teele laskemoona ja laomehe ajutise meelesegaduse hoo ajal ka haubitsad sinna veokite taha konksu otsa, sest nii on alati tehtud. Pärast teeb laomees kurba nägu ja minister nõuab eestlastelt relvade ning laskemoona viivitamatut tagastamist esimesel võimalusel või kinnimaksmist laohinna alusel 1 € kilost.
-
- Liige
- Postitusi: 2373
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
- seda au ma Palmile ei anna.Aga akf PALM kui "kaheteistkümneliikuriarengukava" üks autoreid (ja ägedaid kaitsjaid siin foorumis) oskab sellele kindlasti täpsemalt vastata
Lühidalt: RKAKis oli plaan hankida iseliikuvad. 24 või 18 jaoks eelmise aasta juuli seisuga raha ei jätkunud. Otsustati teha algust igal juhul, ehk hankida 12. Kui võimalused tekivad, siis hankida juurde. Tänane plaan on 12ne pataljon, mida võimaluste ja vajaduste tekkides saab laiendada erineval moel. Korealastega on asjajamises kogu aeg räägitud - ostame 12 aga tahame võimalust rohkemaks.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Endiselt imestan, et laevade vastased raketid pole teemaks.
- Manused
-
- nsm_coastal_battery-navy_recognition_website1.jpg (232.26 KiB) Vaadatud 4998 korda
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Äärmiselt kallis nišivõimekus (a la miljon raketi eest). Mitte et meil seda vaja ei lähe, kuid prioriteetide nimekirjas on see pigem tagapool. NATO liikmena saame eeldada, et kui kollektiivne kaitse toimib, siis sellega tegelevad muud väed (näiteks liitlaste hävitajad).Endiselt imestan, et laevade vastased raketid pole teemaks.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Ma ei leia hetkel usaldusväärsetest allikatest, kui palju laevatõrjeraketisüsteem või üks lask maksab, kuid odav selle süsteemi loomine kindlasti ei ole. Samas iseseisvus on ka väga kallis asi üleval pidada, kuid loomulik, et kõike korraga ei saa. ÕT rakettide hange oli ka räige hinnaga ja üks lask maksab mitme hea auto hinna, kuid kui sellega on võimalik vältida vastase kopteridessante, sest teades rakettide olemasolust, ei kiputa nii kergekäeliselt dessante välja saatma. Istusin äsja ühe soome reservleitnantiga, kelle kompanii ülesanne oli rünnaku korral mõned Helsingi lahtisemad platsid dessantidest puhtad hoida. Ehk siis 23 mm Sergeid kõrgemate küngaste või majade katusele kattuvate laskesektoritega ja traatside kaudu keskne juhtimine ning positsioonide ümber lähikaitse ning mõned kiirreageerimisgrupid vajadusel. Kuna Sergeisid ja traatsidet ning mehi oli piisavalt, siis oleks suurema dessandi mahapanek Helsingisse olnud väga keeruline.
Minu arvates on väga kiiduväärt EKJ suhtumine, et kui ei ole raha 18 või 24 iseliikuva haubitsa ostmiseks, siis ikkagi alustatakse süsteemi loomisega ja ostetakse minimaalne mõistlik kogus, et siis hiljem võimalusel juurde osta. Eesti sõjaisade tegudest on näha, et see Soome KJ igavene "piisavalt hea ja piisavalt suures koguses" hakkab tõeks saama. Soomlased tahaks ka kõige ägedamaid ja uuemaid relvasüsteeme, kuid reaalselt ikkagi ostavad palju peetud sõjariistu, sest need on piisavalt head ja neid saab piisavalt palju.
Minu arvates on väga kiiduväärt EKJ suhtumine, et kui ei ole raha 18 või 24 iseliikuva haubitsa ostmiseks, siis ikkagi alustatakse süsteemi loomisega ja ostetakse minimaalne mõistlik kogus, et siis hiljem võimalusel juurde osta. Eesti sõjaisade tegudest on näha, et see Soome KJ igavene "piisavalt hea ja piisavalt suures koguses" hakkab tõeks saama. Soomlased tahaks ka kõige ägedamaid ja uuemaid relvasüsteeme, kuid reaalselt ikkagi ostavad palju peetud sõjariistu, sest need on piisavalt head ja neid saab piisavalt palju.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Meredessant selja taha on kah üks ebameeldiv asi,mis nullib ära kogu muu kaitseliini. Samuti võivad laevad kanda rohkem relvi ja rakette pardal, kui lennukid ja kopterid.
Kopterite vastu meil juba midagi on. Ehk saaks soetada kasvõi mingid odavamad raketid Soome lahe sulgemiseks.
Kopterite vastu meil juba midagi on. Ehk saaks soetada kasvõi mingid odavamad raketid Soome lahe sulgemiseks.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
1.SKT kasvab loodetavasti rohkem kui 1-2% mis viimased aastad ning tänu sellele võiks 2% suurem ollaMartin Herem kirjutas:- seda au ma Palmile ei anna.Aga akf PALM kui "kaheteistkümneliikuriarengukava" üks autoreid (ja ägedaid kaitsjaid siin foorumis) oskab sellele kindlasti täpsemalt vastata
Lühidalt: RKAKis oli plaan hankida iseliikuvad. 24 või 18 jaoks eelmise aasta juuli seisuga raha ei jätkunud. Otsustati teha algust igal juhul, ehk hankida 12. Kui võimalused tekivad, siis hankida juurde. Tänane plaan on 12ne pataljon, mida võimaluste ja vajaduste tekkides saab laiendada erineval moel. Korealastega on asjajamises kogu aeg räägitud - ostame 12 aga tahame võimalust rohkemaks.
2. Kaitseminister Luik ja peaminister Ratas kuskil ajakirjanduses lootsid rahastuse jätta 2,2 % peale nüüd kui liitlaste majutuskulud peaks vähenema jääb sealt midagi äkki lisa liikurite jaoks.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: mongol ja 5 külalist