www.militaar.net

Valgustage nüüd palun mind, rumalat, miks ei ole rannakaitse lahenduseks miinid, miinid, miinid? Rõvedalt palju miine?

Kuna NLiidule maksti nende relvade eest "Karhu dresside ja Keiju margariiniga" siis oli Soome KMil ju vahendeid, et edendada ka oma kaitsetööstust ning teha oste ka läänest. Kui Kreml oleks oma relvade eest ainult cashi või ülekat aktsepteerinud siis oleks see pilt ikka palju mustvalgem olnud. Eesti võimalused ja kontekst relvasüsteemide hankimise osas on ikka väga teistsugune kui see, mis toimus 91 aastani NLiidu ja Soome vahel. Igasuguse võrreldava analoogia asemel on siin tegemist ikkagi kõverpeeglite võrdlemisega, tänane Eesti ja Soome on oma otsustes aga juba täiesti võrreldavad suurused.

Miinide juurde selline markantne näide: need neli NSVL päritolu raketikaatrit (Tuima-class) läbisid kuskil 80ndatel Soomes sellise uuenduse, et laevalt eemaldati keskmine mootor ja sõukruvi (Ossa klass oli kolme mootori ja kolme võlliga), kaotades kiiruses 7 sõlme. Vabanenud ruum ja kandejõud aga läksid käiku....miinide jaoks, mida sai kiirekäiguliselt laevalt käbedalt paigaldada.

Kuna NLiidule maksti nende relvade eest "Karhu dresside ja Keiju margariiniga"

Kordame üle - juhitavad rakettrelvad jõudsid (NSVL-st) Soome alles 1970ndate lõpus, mis segas neid 1965. a Karhu dresside eest osta? Kui õhutõrje koosnes 1970ndate lõpuni WWII aegsetest kahuritest, oli asi ikka väga "mustvalge".

Chupacabra kirjutas:mingi hetk tulevad meil Spike NLOSid.

Tulevad või?

Mida suudab MAPATS teha laevale ?

Kurjad keeled räägivad, et peamiselt rannakaitseks kasutatavatel ER rakettidel ei ole tavaline tandem-HEAT vaid rohkem selline bunkrihävitaja, sest laevad on peamiselt kerge kuuli- ja killukaitsega. Esimene laeng laseb laeva keresse augu ja põhilaeng teeb kildudega paugu laeva kere sees, mis on piisav selleks, et kereplaadid paigast ära liigutada ja selles sektsioonis, mille pihta pauk tuleb, tõsine uputus tekitada ning inimesed ära tappa. Sihitakse ju peamiselt laevakeret veeliini juures, mitte kaptenisilla aknaid. Mereväelastega koos oli seda katsetatud nii alumiiniumist keevitatud kui terasest needitud keredega. Nagu üks asjapulk väljendas, piisab 81 mm MP miiniga võrdsest laengust ehk u alla kilo TNT ekvivalent, mis kinnises ruumis ei saa hajuda ja kõik segi peksab. Mootoriruumis muidugi mootori korpus võib terveks jääda, kuid kõik need voolikud ja torud, mis mootori küljes on, lähevad katki. Tavaline kumulatiiv on ikkagi raske soomuse läbistamiseks ja muidugi tekib kuumus, vasejuga ja ülerõhk, kuid see ei ole nii efektiivne kui laeva sees teine pauk ära teha.

Tommi kirjutas:

Chupacabra kirjutas:mingi hetk tulevad meil Spike NLOSid.

Tulevad või?

Nii üks elukutseline väitis. Pikamaa TT on juba korduvalt meedias maha hõigatud ja on arengukavas sees.
Ma veel spetsiaalselt küsisin üle, ega ta Spile ER'ga segamini aja.

Soomlaste levinuim tykki rannakaitsel oli 100 mm tornkahur 100 TK 56, mis põhimõtteliselt oli tehtud tanki T-55 tornist. See oli küllalt odav lahendus, kuid oskuslikes kätes tappev. Selleks, et vastasel poleks liiga lihtne neid puruks pommitada, külvati nende asukoha ümbrus üle mulaažidega. Neid oli kokku 14 merekindlus-tüüpi baasis, igaühes patarei 4 relvaga. Kokku oli kasutusel 56 relva. Relvad suutsid nähtavuse olemasolul pidada lahingut ka ühekaupa ning selle vaigistamiseks oli merelt tulijal vajalik tabada põhimõtteliselt tanki suurust sihtmärki kaldal. Kasutuselt võeti viimased maha 2012. a.

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... aari_3.JPG

Fotol on näha selle relva peibutis Helsinki lähedal, eks see korsten oli ahju jaoks, mis hoidis korpuse soojana ja vastase lenduritele silmatorkavana.

LupusII kirjutas:Mida suudab MAPATS teha laevale ?

Aga maabumisalusele?

Peamine mure tõenäoliselt ei olegi küsimus millega seda maabumisalust lasta. Saaks D30 otsesihtimisega, Mapats, Javelin, Spike, Sergei ja mis veel. Hoopis akuutsem küsimus on, kuidas sa need laevukesed üles leiad. Merd kattev radarisüsteem on kogu võrrandi kalleim osa.

Vene meredessant ei kasuta põhijõudude toomiseks mingeid maabumisaluseid. Need olid päevakorral koos hingusele läinud prantslaste lennukikandja-äriga.
Ropucha-tüüpi suur dessantlaev sõidab piisavalt sügava kaldavee korral vööriga otse kaldale (selleks pumbatakse ahtris ballastitankid vett täis, et laeva vööri süvis oleks väike) või selle puudumisel laseb tehnika aparellilt vette. Kergemate eelvägede, sh merejalaväebrigaadis leiduva dessant-ründepataljoni maandumiseks kasutatakse Zubr-tüüpi suuri õhkpadjal laevu. Liiga suure ohu korral hinnalistele laevadele dessanteeritakse need tõenäoliselt õhust.

Ühesõnaga, vene merejalavägi ei toimeta taolist ümberlaadimist väikestele maabumisalustele nagu nt USA.
Seega, kui ei soovita küttida ühekaupa randa ujuvaid BTR-e, siis tuleb olla valmis mõjutama seda dessantlaeva ennast.
Siit omakorda hakkavad hargnema küsimused relvasüsteemidest selle teostamiseks.

Vene ja USA merejalaväe maandamise põhimõtteline vahe ongi selles, et venelastel tuleb dessantlaev ise otsetule ulatusse, eks sellest ka soomlaste armastus kahurite vastu. USA laevad seda ei tee, randa saadetakse õhkpadjal maabumisalused (LCAC), mis vajadusel veavad ka tanke. Või saadetakse jalavägi AAV-del, millel on BTR-ist palju paremad meresõidu omadused ja mis kannatab tulla kaugelt.

Põhjarannik on suurelt osalt madal. Vaid neemetipud ja mõned neemede kagunurgad on looduslikult sügavad. Kui mingit sadamat nad korda ei saa, siis tuleb akf Trummi kirjeldatud moel hakata ka dessanti varustama: laskemoon, kütus, tuletoetusrelvad, pioneeritehnika jm 1000 asja. Teisele poole remontiviidav kraam, vbl ka medevac. Tülikas, väga tülikas, mistõttu selle dessandi pealetungivõimed on piiratud. Pigem oleks sellise dessandi eesmärk mingit piirkonda hoida kuni maismaad mööda liikuvate pealöögijõudude saabumiseni. Neid Ropucha tüüpi laevu oli BMLil mitu?

Chupacabra kirjutas:mingi hetk tulevad meil Spike NLOSid.

Iisrael teatavasti keeldus Ukrainale droone müümast põhjendusega Moskvat mitte ärritada.

Israel Halts Drone Sale to Ukraine to Avoid Irking Russia.

Siin vist tekib meil paratamatult uuesti võimalus reha otsa komistada?
Miks peaks nad konkreetselt meile Spike NLOS-i müüma?
Isegi kui müüvad, kellelt me pingete tekkides edaspidi täiendavaid Spike NLOS rakette ostma hakkame?
Mis te arvate, et Mapatsit müües müüja ei teadnud, mida ta meile müüs?
Kas siin ei teki Moskva seisukohalt suhetes Iisraeliga mitte teatav koht kompromissiks?

Ometigi toodavad ukrainlased mitmesuguseid Iisraeli päritolu relvi ja grusiinid kasutavad samuti erinevaid Iisraeli relvasüsteeme, sealhulgas ka LAR-160 raketiheitjaid. Ei käi see maailm midagi ainult Venemaa ümber. Spike NLOS kohta ei oska spekuleerida, kuid näiteks (Euro)Spike ER saaksime sakslastelt.

Põhjarannik on suurelt osalt madal. Vaid neemetipud ja mõned neemede kagunurgad on looduslikult sügavad. Kui mingit sadamat nad korda ei saa, siis tuleb akf Trummi kirjeldatud moel hakata ka dessanti varustama: laskemoon, kütus, tuletoetusrelvad, pioneeritehnika jm 1000 asja. Teisele poole remontiviidav kraam, vbl ka medevac. Tülikas, väga tülikas, mistõttu selle dessandi pealetungivõimed on piiratud. Pigem oleks sellise dessandi eesmärk mingit piirkonda hoida kuni maismaad mööda liikuvate pealöögijõudude saabumiseni. Neid Ropucha tüüpi laevu oli BMLil mitu?

Ei ole tõsi - rusikareegel on, et kui antud laht on laevatatav, saab sinna ka see Ropucha maha tuleb. Näiteks Hara laht, Kunda sadam, Sillamäe jne. Balti laevastikus on neid 4 tükki, lisaks on kaks õhkpadjal Zubr-tüüpi laeva. See laevavägi on piisav terve merejalaväebrigaadi korraga maandamiseks. Raskerelvadega praegu pead ei anna (pole aega otsida ka, võimalik, et midagi jääb maha). Zubr võtab kukile roodu BTR-idega
või kolm roodu kantava relvastusega.

Asi näeb välja sedasi:
1. kas kopterid/lennukid või Zubrid maandavad brigaadi koosseisus oleva DShB (dessant-ründepataljon), kes hõivab ja julgestab huvipakkuva randa. 2 Zubri toovad käsirelvadega randa 700-1000 meest sõltuvalt ilmast (1000 korral peavad vist osa tekil istuma, kus kastab hirmasti).
2. Ropuchad maandavad põhijõud (2 merejalaväepataljoni, tankipataljoni ja liikursuurtükkide divisjoni).

Tõenäoliselt kõik laevad pole neil ühekorraga korras, aga probleem on selles, et kui nad üllatada suudavad, on probleem väga suur. Põhimõtteliselt ühe kergejalaväe pataljoni tüüpi üksuse kantava kraamiga panevad nad maha igal pool rannikul - probleemiks võib lihtsalt olla see, et me oleme Kaliningradist Zubride jaoks liiga kaugel, laevad tuleks tuua Peterburi enne.

Ma ei kahtlegi, et nad hea tahtmise korral dessandi maha saavad (isegi võib-olla brigaadi), aga see on suur ja keerukas ja aegavõttev operatsioon. Kaudtuld saavad nad kindlasti ka kaela. Aga mõtleme, mis edasi saab, kui nad edasi tungivad? Varustuse maaletoomine on igakordselt sama keerukas operatsioon. Aga nad tungivad edasi. Kas oma tiibade (või tiiva lahti hoidmiseks) tuuakse sama moodi kohale 2. ja 3. brigaad jne, aga ka need tahavad varustamist. Ilma varustamiseta aga dessant ei sõdi. Kõik varustamine peab toimuma nende 2 Zubriga (Venemaal pole neid rohkem), sest laskemoona-, kütuseautod ja pioneeritehnika tuleb Zubritega üsna randa tuua - need ei liigu sügavamas vees või 5 m vee all, nagu mõni uuem tank. Mis saab, kui üks neist katki läheb või pihta saab? Ilma sadamata on dessandiga keeruline meie eesliini üksusi Tallinnast suisa ära lõigata. Kaldast 15 km sisemaale tunginud brigaadisuurune dessant (30 km tiibu lahti hoida!) suudab tõesti lõigata vaid kusagil Sillamäe juures, hiljem mitte.
Muidugi taolises sõjas ikka oleks väga hea omada soomustatud üksusi, tendikatega on keerulisem.