www.militaar.net

Ma arvan,et hetke lahendus hea, sest raha tekkides on meil võimalus täielik liikurite pataljon(-id) saada. Kindlasti aitaks palju kui see 60 milj. programm jätkuks mis lõpeb 2020 ja liikurid hakkavad tulema 2021.
Lisaks järgmine aasta valimised ja näiteks Reformierakond ei saa jälle kindraleid värvates ja Ämaris jalutades julgeoleku olukorda parandada vaid nad peaksid midagi reaalset tegema, sest sotsid ja kesk suutsid isegi lisa 60 milj. välja ajada. Mida sotsidest ja keskist keegi ei oleks uskunud, huvitav kas EKRE jääb Kunnase jutu juurde tulevikus st. viilutame sama 2% või soovivad nad suuremat rahastust.
Eile noorem Helme "Pealtnägijas" vihjas soovist sise- ja kaitseministeeriumiga tegelda.
Meie siin peame uuesti saatma parteidele küsitluse nagu eelmiste valimiste korral.

kas EKRE jääb Kunnase jutu juurde tulevikus st. viilutame sama 2% või soovivad nad suuremat rahastust.

Kas mitte viimaste RK valimiste ajal polnud nende seisukoht kaitsekulutuste tõstmise poolel?

nimetu kirjutas:
kas EKRE jääb Kunnase jutu juurde tulevikus st. viilutame sama 2% või soovivad nad suuremat rahastust.
Kas mitte viimaste RK valimiste ajal polnud nende seisukoht kaitsekulutuste tõstmise poolel?

https://ekre.ee/mart-helme-seisukohad-p ... ma-juhina/

http://www.lap.ttu.ee/pagan/mil/mil.html#6
(EKRE): Hetkel ebapiisav, eriti arvestades rahvusvahelist julgeoleku olukorra kiiret halvenemist. Kaitsekulutused võiks juba täna olla 2,3 % SKT-st. Teisest küljest pole valitsevad koalitsioonid pikkade aastate jooksul sedagi 2% efektiivselt kasutada osanud.
Näiteks NATO Strategic Airlift Capability projektis osalemine, kus Eesti saab aastas 45 lennutundi, mille kogukulu on 43,2 miljonit eurot 26 aasta jooksul.

Siin kahes kohas siis 2,3-2,4% mis on tegelikult suht lähedal meie tänasele koos liitlastega panustamisele ning olles kogenud varasemaid poliitikute lubadusi ja seda kui reaalsus vastu vaatab siis tundub vähemalt hetkel, et EKRE soovib ikka seda senist "saia viilutada"

Kindlasti on 2,4% parem kui 2,19%!

toomas tyrk kirjutas:Seda "kehvema diili" värki vaataks äkki 5 a. pärast esimest korda? Kellel kui palju masinaid reaalselt mehitatud ja rivis on?
Ja teine kord 25 a pärast? Kellel veel kui palju masinaid reaalselt mehitatud ja rivis on?

(a) 5a pärast ei ole kahtlustki - Lätis olid esimesed aparaadid kohal juba 2017.a sügisel, väljaõpe käib ning ehkki Leedu aparaatide saabumisaega ei tea - vaevalt see nii hull saab olla kui Eesti diili puhul..
(b) 25a pärast - ei suuda selle termini väljapakkumises mingit relevantsi näha - tänases raffusvahelises olukorras siis..

Ja üldiseks mäluvärskenduseks siis - teemast LÄTI JA LEEDU KAITSEJÕUD jne, teemalehek.82:

Borja kirjutas:Nüüd kus kõik kolm vennalikku "baltimaad" liikurite osas käe (enamvähem) valgeks saanud, võib juba hakata spekuleerima - kes kui hea diili tegi(-teeb)

Võtame üldarusaadavad mõõdetavad parameetrid: süsteemi moodsus/võimekus, relvade saabumise aeg, relvasüsteemide hulk, tehingu maksumus

Teeme loll-lihtsad reeglid ka: esikoht 3p, vahepealne 2p, viimane 1p

Ja läks lahti
- süsteemi moodsus/võimekus: Eesti 3p, Leedu 2p, Läti 1p
- relvade saabumise aeg: Leedu 3p, Läti (arvatavalt) 2p, Eesti (ilmselgelt) 1p
- relvasüsteemide hulk: Läti 3p, Leedu 2p, Eesti 1p
- tehingu maksumus: Läti 3p, Leedu 2p, Eesti (eeldatult) 1p

Tulemus: Leedu ja Läti kumbki 9 punkti, Eesti 6 punkti.. krt, kuidagi sitasti läks

Peab vist reeglid üle vaatama // parameetreid muutma - vist olid liiga lihtsad

..tänase seisuga võib juba korrigeerida relvade saabumise aja eest antud punkte: Läti saab Leedu asemel 3 ja Leedu vastavalt 2, Eesti jääb oma 1 punkti juurde.
Ja uus lõppresultaat: Lätile 10, Leedule 8, Eestile 6 punkti

Eesti suurtükiväe punktide arvestuses tuleb arvesse võtta ka seda, et idanaaber toetab igat manööverpataljoni ühe kaudtulepataljoni tulega (122, 152, reaktiivsüsteemid).
Saavutatakse see nii, et motolaskurbrigaadi peale (3-4 manööverpataljoni) on brigaadil endal kaks orgaanilist kaudtulepataljoni (152/122 ja Grad) ja ülejäänu pool antakse juurde armee/SRK taseme suurtükibrigaadide kujul. Sellel teemal (ja kahjuks ka kvaliteedi kasvus ida pool) need 12 liikurit eriti pilti ei muuda. Juurde saadavate süsteemide arvule tuleb lihtsalt üks null lisada.

...aga sõja võidab ikkagi see kelle kahur laseb kõige kaugemale ning Eesti on siin kindel liider!

Mina nt arvan, et lahingu võidab see, kellel on rohkem kasutatavat kaudtuld ja kes suudab seda rohkem raskuspunkti kontsentreerida.

(a) 5a pärast ei ole kahtlustki - Lätis olid esimesed aparaadid kohal juba 2017.a sügisel, väljaõpe käib ning ehkki Leedu aparaatide saabumisaega ei tea - vaevalt see nii hull saab olla kui Eesti diili puhul..

Leedukate liikurihange peaks (mälu järgi) lõppema 2019, sealgi esimesed masinad kohal ja väljaõpe käimas.

Ääretult tähtis on ka see, et vaenlane näeks, et tema poole lendab 155mm mürsk, siis saab ta veel päris viimase sekundi vihakõne Nato suunal teha!

Milline mõttetu teema, kes, kus ja millal saab midagi varem kätte..

Sama hästi võiks küsida, mitu lahingumasinat Leedul hetkel käepärast on?? Või Lätil??
Erinevad riigid on alustanud erinevaid projekte erinevatel aegadel. Kes mida kõige tähtsamaks pidanud on. Milles puudujääke tundnud.
Meil on reaalsuses hetkel olemas lahinguvalmis Stv-pataljon, reservatsioonidega kaks.
Leedul ja Lätil reaalselt mitte ühtegi.
Nende esmaseid eelistusi võib mõista.

Meil on reaalsuses hetkel olemas lahinguvalmis Stv-pataljon, reservatsioonidega kaks.
Leedul ja Lätil reaalselt mitte ühtegi.

Eks see Heremi point oligi, et kui kohe nüüd ja praegu kaardid lauale lüüa, siis meil isegi on mida panna. Ja kaks pataljoni võib meile vist kirja panna küll, sest 2. stv (reserv)pataljon peaks nüüd täitsa olemas olema. Vähemalt paraadil olid nad kohal.
Leedule võib ka tehniliselt võttes linnukese kirja panna, sest suurtükid on neil olemas, kuigi ainult 105mm ja seejuures mitte kõige võimekamad. Lätlastel seevastu... njah.

Leedule võib ka tehniliselt võttes linnukese kirja panna, sest suurtükid on neil olemas, kuigi ainult 105mm ja seejuures mitte kõige võimekamad. Lätlastel seevastu... njah.

Relvad iseenesest on leedukatel olemas tõepoolest, taanlaste vanad 105-mm.
Küsimus on , kas neil on olemas lahinguvalmis üksus, stv-pataljon.
(IMHO pole neil seda reaalselt kunagi olnud, patarei ja midagi peale vast võib olla)
Ent nüüd, kus suurem osa kaadrist on asumas uute Pzh-2000 peale õppima, siis paistab et lähemateks aastateks võib leedukatel välja kukkuda olukord, kus 105-mm. üksust enam ei ole ja Pzh-üksust veel ei ole.
Kui keeruline ja kaua aega võttis meil suurema kaliibriga ja keerulistemate relvade (samas tublisti lihtsamate, kui Pzh) peale üleminek, teame me vist omast käest...

Hinna, kvaliteedi-kvantiteedi, tarnekiiruse osas tegi Läti kindla peale Baltikumi parima diili.
Miks ei võinud Eesti sarnast diili ise teha, oleks mõlemile brigaadile saanud piisava koguse 18+18 haubitsat sümboolse hinnaga kätte või siis miks ei oleks võinud Eesti aastaid tagasi neid Lätile mõeldud 24 FH-70 haubitsat ära osta kuigi veokid sealt väidetavalt võeti.

tommy kirjutas:Relvad iseenesest on leedukatel olemas tõepoolest, taanlaste vanad 105-mm.
Küsimus on , kas neil on olemas lahinguvalmis üksus, stv-pataljon.
(IMHO pole neil seda reaalselt kunagi olnud, patarei ja midagi peale vast võib olla)..

Ehk tuleb mõni viide ka sellele lobale "olematust Leedu suurtükiväest"

Päris elus on Leedu maaväel juba 3 x suurtükiväepataljoni - 2 x aktiivset pluss 1 reservis.
Eliitse IRON WOLF-brigaadi STV pataljon evitab juba täna uusi saksa liikureid, mõni aasta tagasi loodud KLAIPEDA brigaad kasutab vanu hästisissetöötatud taani 105mm-seid.

https://en.wikipedia.org/wiki/Lithuanian_Land_Force

Veel - wiki annab leedu liikurite saabumisperioodiks(-to be transferred) 2015-19..

Päris elus on Leedu maaväel juba 3 x suurtükiväepataljoni - 2 x aktiivset pluss 1 reservis.

Päris elu ja Wiki vahele võrdusmärgi panemine on muidugi loll-lihtne...
Ja juba on Pzh-pataljon leedukatel ka olemas. Vägev.
Ehkki palju neil reaalselt neid käes on....kolm-neli??
Muidugi ei tasu neid segi ajada Leedus pikalt paiknenud Bundeswehri Pzh-patareiga. Ka Pzh esimesed lasud Leedu pinnal tehti just Saksa relvadest ja sakslaste juhtimisel.

www.militaar.net

Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le