www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 25 Jaan, 2020 17:14

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 9187 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 562, 563, 564, 565, 566, 567, 568 ... 613  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 09 Juul, 2018 12:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1590
Kui on mure selle pärast, et sõja korral võib meie rinne hõre olla ja vaenlane võib ära kasutada rindes olevaid „tühimikke“, siis tasuks esmajoones muretseda mitte suurtükiväeüksuste arvu mehaanilisele suurendamisele, vaid täiendavate jalaväepataljonide ja -brigaadide loomisele. Sest päeva lõpuks hoiab rinnet ja teeb vasturünnakuid ikkagi jalavägi, mitte suurtükivägi, pioneerid ja õhutõrje. Sest ega keegi minu teada ei vaidle vastu sellele, et ideaalis oleks Eesti kaitseks vaja rohkem üksuseid, kui täna – lihtsalt tänaste ressurssidega väga palju suuremat väga ei loo.

Seejuures ei arva mina, et sellisele struktuuri suurendamisele seaks suured piirid ette ajateenijate/reservväelaste arv. Täna söödame u 15 000 ajateenistuse kaudu ettevalmistatava reservväelase ametikoha mehitamiseks süsteemi igal aastal sisse u 3400 ajateenijat (miinus väljalangevus), tulevastel aastatel peaks see arv tõusma 4000-ni (miinus väljalangevus). Lihtne arvutus ütleb, et sellisel juhul on üks reservüksuses keskmiselt struktuuris u 4-5 aastat ja pole kuskil kirjas, et reservis oleku aega ei võiks põhimõtteliselt pikendada. See eeldaks ilmselt reservüksustes tänasest mõnevõrra väiksemat ülekatet, ehk teisisõnu paremat tööd reservväelaste seadusekuulekuse ja kutsete kättetoimetamisega, aga ilmselt ka sagedasemaid õppekogunemisi, et tänasest kauem reservis püsivad üksused oma väljaõppetaset ei minetaks.

Pigem on probleemiks lisaüksuste relvastuse, varustuse, lahingumoona, laotaristu ja kogu selle kraami elutsükli jätkusuutlik ülalpidamine. Personali mõttes aga tegevväelased, kes neid „uusi“ üksuseid sõja korral juhtima peaksid. Ilmselgelt kujutab 3500 inimest täna seda optimaalset arvu, kui palju inimesi suudab Kaitsevägi tegevteenistusse värvata ja seal hoida. Üle selle piiri enam naljalt ei hüppa. Lisapataljonid tähendavad aga lisainimesi tegevväelasteks – pataljoni peale keskmiselt vist u 25 inimest (kompaniide/patareide ülemad ja veeblid; pataljoni juhtkond ja staabi igasse jaoskonda paar tegevväelast). Ilma nende inimesteta ilmselt välja ei vea, aga neid inimesi ei ole enam väga kuskilt ka võtta.

Üks lihtsustatud näide: kehtivas struktuuris peaks uue aastakümne alguseks olema kolm suurtükiväepataljoni ning nibin-nabin on sellele kolmele pataljonile kogu Kaitseväe peale kokku ilmselt olemas 3x25 tegevväelast. Kui suurendada suurtükiväepataljonide arvu nt 8-le, siis leiab reservväelased nendesse pataljonidesse ehk seeläbi, et hoida suurtükiväeüksusi veelgi pikemalt reservis. Aga kust leida 5x25=125 täiendavat tegevväelast nende lisapataljonide tegevväelaste ametikohtadele – läheb juba keeruliseks. Kui hüppeliselt ei kasva rahu ajal ette valmistatavate suurtükiväeüksuste arv, siis mida need artilleristid rahu ajal üldse tegema hakkavad kaitseväes. Ja et asi veelgi keerulisemaks ajada, siis rahu aja rühmaülem/sõja aja patareiülema saame sõjakoolist kätte kolme aastaga. Aga sõja aja suurtükiväepataljoni ülem või staabiülem peaks endiselt siiski vähemalt 10-15 aastat arenema ja õppima, neid sõmenipsust juurde ei teki.

Lihtsustatud järeldus – isegi kui taevast sajaks alla 90 täiendavat D-30 haubitsat koos laskemoona, veokite, ladude ja lisarahaga nende ülalpidamiseks, isegi kui reservväelasi nende pataljonide jaoks rohkem koolitada või kauem reservis hoida, siis pataljoniülemate valmimine tähendaks, et reaalselt valmiksid need pataljonid ikka alles kümnekonna aasta pärast, mitte lähi-aastatel.


Viimati muutis A4, 09 Juul, 2018 14:02, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 09 Juul, 2018 13:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27370
Kas vastane surub tühimikku sisse palja jalaväega või tuleb ikka raskerelvastus ka kaasa?
Jalaväe ja toetusrelvastuse balanss on meil juba ammu väga uppis jalaväe suunas.
Noh, tegelikult on ka meie 120 MP varud juba otsakorral.

Päris huvitav oleks vaadata idanaabri reakoosseisu/ajateenijate jaotust maaväes relvaliikide lõikes.

Pilti kah: väidetavalt Luugas asuva 9. suurtükibrigaadi võitlejad poseerimas Mariupoli all: https://informnapalm.org/en/wp-content/ ... pture1.jpg
Tuleb välja, et polegi enam kadreeritud üksus nagu vanasti.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 09 Juul, 2018 13:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27370
Tsiteeri:
Ühesõnaga 105mm on kergem, suurema laskekauguse ja tulejõuga kuid ka kallim ja natuke kapriissem (sest et D-30 on lihtsalt erakordselt töökindel) relv kui D-30.


Minugipoolest 8)
Kui sellega ei kaasne "vabatahtlik kohustus" osta laskemoona 4000 eurot pauk.
Elu näitab, et need "extended range" ja "rocket-assisted" tüüpi asjad tähendavad ka korralikke hinnasilte (erinevalt Vietnami aegsetest moonavarudest, mille laskekaugus 11 km on).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 09 Juul, 2018 13:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 922
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Ühesõnaga 105mm on kergem, suurema laskekauguse ja tulejõuga kuid ka kallim ja natuke kapriissem (sest et D-30 on lihtsalt erakordselt töökindel) relv kui D-30.


Minugipoolest 8)
Kui sellega ei kaasne "vabatahtlik kohustus" osta laskemoona 4000 eurot pauk.
Elu näitab, et need "extended range" ja "rocket-assisted" tüüpi asjad tähendavad ka korralikke hinnasilte (erinevalt Vietnami aegsetest moonavarudest, mille laskekaugus 11 km on).

Võiks ju vaadata wikipediat vähemalt -
The D-30 has a maximum range of 15.4 kilometers, or over 21 km using RAP ammunition.
L-118 - Maximum firing range 17,200 m (18,800 yd), (20.6 km (22,500 yd) extended range using base bleed)


Ikka on mul küsimus, et kust seda ida suurtükimoona nii odavalt saab - see tähendab, et kes meile nii odavalt iga kell on valmis seda moona müüma?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 09 Juul, 2018 14:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Juul, 2014 19:18
Postitusi: 742
Martin Peeter kirjutas:
Olles selle foorumi informeeritumate liikmete poste jälginud -
on ikka suur vahe kas või selle sama inimressursi võimalikult efektiivse ärakasutamise huvides. Kogu padrunist jämedam laskemoon on ikka räigelt kallis. On suur vahe, millist moona ka olemasolev SAK kasutada saaks ja kauaks seda jätkub ning kuidas on see ladustatud, et kiirelt hävitatud ei saaks. Samuti on see arv peamine selle piiri pidur, miks meie SAK kasvab varsti 25 000ni, selle asemel, et kasvada näiteks 30 tuhandeni. Ajateenistuse läbinud mehi on niigi ligi 3 korda rohkem. Seda kõike praeguste võimete juures, ehkki mõnigi olemasoleva võime edasiarendamisel tekkiv uus võime ehk ei vajakski väga suurt lisainimressurssi lisaks, kui olemasolev kaader selle üle võtab. Suhteliselt muidugi - võrreldes näiteks mõne kitsukesema baasi pealt arendama hakkamisega.
Nii suures saamatuses, et ei oska rahaga midagi mõistlikku peale hakata, ma meie riigikaitse juhte ei kahtlusta.


Kasutan juhust et küsida, kas senipraktiseeritud tsentraliseerimine ja optimeerimine (sõna, mida ma Eesti riigi kontekstis olen vihkama hakanud) ei tööta sellele eesmärgile risti vastu? A la "kõik rajada Tapale.."
Mind tsiviilisikuna teeb senine praktika suht rahutuks. Ma ei valda konfidentsiaalset informatsiooni, võibolla on tõesti kriitilised varud kuskil 50m maa all vms..


Viimati muutis aht0, 09 Juul, 2018 14:36, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 09 Juul, 2018 14:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1584
Uut 122mm D30 moona valmistavad hetkel vähemalt kolm NATO liikmesriiki: Bulgaaria, Rumeenia ja Slovakkia ning ka Serbia on üks tootja. Ameerika Ühendriigid varustavad oma liitlasi Afganistanis, Süürias ja Iraagis just nende tootjate moonaga, sest USA on kehtestanud non standard toetusmoonale max 10 aastase vanusepiirangu.


122mm on standard haubitsakaliiber ka Hiinas, kus need D30 derivaadid lasevad wiki andmetel kuidagi õige kaugele.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 09 Juul, 2018 16:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 741
Ma ei väidagi, et Trummi D30 fantaasiat poleks võimalik hetkel ellu viia. Nagu kirjutasin „Isegi kui see välja punnitada ilma väga palju muude väeliikidele häda tegemata ja kompromissideta õppekvaliteedi osas, tähendaks see ikka faktiliselt igasuguse arengu peatumist EKVs“
Kui need 290 D30ned ära hankida ja viia struktuuri, siis sealt oleks edasine on areng seiskunud. Isegi kui raha oleks siis tankide, erinevate MLRSide, keskmaa ÕT, rannakaitse, oluliselt laienenud pioneeritoetuse jne pataljonide peale, oleks neile ajateenijate ja kaadri leidmine juba äärmiselt küsitav.
Siinjuures isegi parimal juhul on need D30ned siiski pool STV võrrandist. Võib tunnistada, et ta on veel ka tänapäeval piisavalt adekvaatne jalaväe toetamiseks (millega saaks hakkama ka MP120, ehk veidi kehvemini, kuid murdosa kuludega) kuid mitte mingit moodi brigaadi-diviisi-rinde toetamisega (tegemist oli isegi 50nedatel, algusest peale polgukahuriga).
Ehk siis teine pool : 152 – 155mm baasil olev STVd tuleks ikka juurde leida.
Eestil puudub tegelikult hetke igasugune idee jalaväetoetus STVd arendada. Meil oleks juba suur edasiminek see, kui meil oleks terve reservi (kiir ja täiend) pataljonide jaoks olemas MP120 rühmad ( mille puhul kiirreservi omad võiks olla soomukil) ja olemas nii 4 pataljoni 155 mm, brigaadide jaoks.
Ja kui täidetud paljud muud tühjad kohad (MLRSid, tankid, keskmaa õt, kaugmaa TT jne) siis võiks vaadata ehk, kas ehk jalaväepataljonile mingit tummisemat kui 120mm MP kaugtulevõimet tekitada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 09 Juul, 2018 17:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27370
Selle Xenderi ohjeldamatu propaganda vahelduseks mainin, et mul pole mingit "fantaasiat" osta 290 nõuka haubitsat ja siis käsi laiutada. Seda võib Xender tõsimeeli ise arvata.
Jutt on ikkagi üksuste loomisest, inimeste väljaõpetamisest jne järk-järgult, mitte KV kogu raha suunamisest ühekorraga hunniku relvade ostmiseks.
Aga ma näen Xenderi jutus ka teatud tõsiasjade tunnistamist/kvalitatiivset arengut nagu see, et D-30 polegi kõlbmatu relv ja isegi on 120 MP-st "natuke parem" :D

Aga viskan sellise kondi: kui on rohkem suurtükiväge (kaudtuld), on vaja ka vähem jalaväge. Kui mürsurahe on vastase üksuse ära hõrendanud, pole vaja seda enam taolisel määral AK-4-st/Ksp-st tulistades teha. Piisaval massiivse kaudtuletoetuse olemasolul võib nt jaosuurune üksus tervet roodu viivitada. Või rühm end roodu vastu kaitsta. Kui aga kaudtuletoetust pole, tuleb see efekt kõik tagasi ju teha rohkemate jalaväelastega. Pole vist liialdus öelda, et muudel võrdsetel asjaoludel on ühe suurtükiväelase efekt võrdne 50 jalaväelasega. Ühesõnaga, suurusjärkude vahe ja pole sugugi kindel, et kaudtule tööd jalaväelastega teha tuleb odavam (nii rahaliselt kui inimelude mõistes). :roll:

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 09 Juul, 2018 20:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 794
Mulle on nende odavate järelveetavate hankimise idee juures alati tundunud et esiteks tasuks jänkidelt M198 kohta uurida. Nad on neid mingitele Liibanonidele humanitaarabina andnud, annaks ehk ka meile taskukohase hinnaga.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 09 Juul, 2018 20:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 741
Meil on seda reservarmeed kokku kusagil 100 tuhande ringis. Sinu jutust sai aru, et igale pataljonil peaks olema juures STV pataljon või siis minimaalselt tulema juurde 3 pataljoni kohta 1 STV pataljon.
100 tuhande mehe peale tuleb kokku vähemalt 100 pataljoni jalaväge. Ehk siis meil oleks vaja 100 kuni 33 pataljoni kahureid. Kui arvestada nõuka pataljoni suurust siis oleks STV vajadus 600 kuni 1800 toru.
Või tahad ainult kiirreageerimisreservile nagu arvati siin ja kust tuleb see 290 toru? Kui ainult neile, siis ¾ kaitseväest sureks AK4 peos, sind tsiteerides.
Mis moodi see järk-järguline oleks ? kui isegi kui osta pataljon aastas ja kõige väiksem väljakäidud nr siis oleks kõik torud olemas 2035 aastaks. Kui kasvatada STV väljaõpetatud kaadrit 2 korda (Patarei asemel 2 patareid ) siis oleks neile meeskonnad olemas aastaks 2044. Suuremate nr puhul oleks lootus sellel D30ne väel meil täis lahinguvõime saavutada ajaks kui saab selle 100 sünnipäeva pidada.
Ütle siis nr täpsusega ära, palju torusid võiks olla, et ei peaks siis tõlgendama su juttu. Mis võiks olla väljaõppekiirus jne.
Muuseas, jalaväepataljoni kaugtulega toetamisega saavad hakkama ka Flak 37, 76 mm M1900, 7.7 cm FK 16 jne, pmt kõik kahurid kuni 19 sajandi lõpust tänapäevani. Vaja on laskekaugust 5 km+ ja lõhkevat mürsku.
Mida suurem laskekaugus, parem mürsk, laskekiirus jne, seda parem. Kuid see ei tähenda, et nad asja ära ei ajaks.
Samas on meil olemas 120mm miinipilduja mis teeb sama töö ära oluliselt odavamalt ja tänapäeva laskemoonaga annab sinna juurde tekitada huvitavaid võimekusi. Näiteks Strix (hind kusagil 15000 – 20000 eurot tk) https://www.youtube.com/watch?v=dnatFIWTYtk
Kahuri suurem laskekaugus ei anna siin midagi erilist juurde, sest jalaväepataljoni vastutusala on mõned ruutkilomeetrid ja silmad küllaltki lühikesed.
Kokkuvõttes, kui tahame, et igal pataljonil oleks mingigi kaugtulevõimekus, oleks seda mitu suurusjärku soodsam alustada sellest, et igal reservpataljonil oleks MP120 rühm olemas koos laskemoona lahinguvaruga. Ehk oleks mõistlikum proovida saavutada oluliselt odavam eesmärk kõigepealt, et sõdur ei sureks ainult AK4 käes?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 09 Juul, 2018 21:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Sept, 2010 7:51
Postitusi: 1369
Muideks, D-30 ületab 120mm MP'd vaid laskekauguses ja esimese lasu täpsuses. Viimast siis ka mitte alati, olen näinud piisavalt palju kordi kus ka kolmas-neljas ja kõik järgnevad lasud kukuvad samasse auku kus ka esimene. Ehksiis MP ei pea alati plaate sisse laskma. Samas mõnikord peab, tänamatu ennustamine on see. Küll aga on 120mm MP moon tulemõju poolest tunduvalt efektiivsem kui 122mm haubitsa oma. Lisaks tulekiirus ka suurem. Ja relvasüsteem lihtsam.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 09 Juul, 2018 23:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Kapten Trumm kirjutas:

Aga viskan sellise kondi: kui on rohkem suurtükiväge (kaudtuld), on vaja ka vähem jalaväge. Kui mürsurahe on vastase üksuse ära hõrendanud, pole vaja seda enam taolisel määral AK-4-st/Ksp-st tulistades teha. Piisaval massiivse kaudtuletoetuse olemasolul võib nt jaosuurune üksus tervet roodu viivitada. Või rühm end roodu vastu kaitsta. Kui aga kaudtuletoetust pole, tuleb see efekt kõik tagasi ju teha rohkemate jalaväelastega. Pole vist liialdus öelda, et muudel võrdsetel asjaoludel on ühe suurtükiväelase efekt võrdne 50 jalaväelasega. Ühesõnaga, suurusjärkude vahe ja pole sugugi kindel, et kaudtule tööd jalaväelastega teha tuleb odavam (nii rahaliselt kui inimelude mõistes). :roll:


Kas siin ei peaks siiski arvestama oludega? Näiteks kui õhukontroll on pea täielikult kadunud? Jalavägi näiteks linna tingimustes on siis nagu visam. Meie jaoks mitte just võimatu must stsenaarium.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 10 Juul, 2018 0:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 741
Kui me toetume STV peale liigselt ajab VF oma ründelennuväe ja vastupatareid kurjaks, D30 oma väikese mobiilsusega ja suure logistilise sabaga ( minimaalne tuleüksus on patarei, seal umbes nii 20 autot) suht lihtne saak, lisaks kõigele peavad nad veel oma tuleülesande täitmiseks olema mitte kaugemal kui 10 km rindest. Selles mõttes on liikureid (mis võivad tegutseda ka üksi ja oluliselt kaugemalt) ja või MPd mis võivad vabalt olla võpsikus või metsas, oluliselt keerukam püüda.

Ründelennuväga on vähemalt teoreetiliselt võimalik kergema ja tulevikus kunagi ka loodetavasti keskmaa ÕTga hirmutada. Samas vastupatarei vastu on meil vaja paremat suurtükki ja paremat radarit kui vaenlastel. D30 seda kriteeriumit ei täidaks.

Venelasi pole siinjuures mõtet ka lolliks pidada, kui terve meie STV ja üldisem kaugtuli on ühe süsteemi põhine, mille kõik plussid ja miinused neile äärmiselt hästi teada, leiavad nad väga ruttu taktikalise vasturohu.

Kokkuvõttes pole meile probleemiks mitte ainult relvaühikute madal kvantiteet vaid ka erinevate relvasüsteemide vähene arv. Mis seab meile ette väga tugevad piirangud taktikavalikus. Lisaks STVle oleks vaja ka MLRS-e (kergeid – raskeid), kaugmaa TTd ja kaasaegsemaid MP120 lahendusi, täiesti vabalt võiks mõelda AMOSe peale. Kas või 1- 2 rühma.

Ühe AMOSe tulelöök on võrreldav terve D30ne pataljoni omaga, näiteks 6 Amose esmane tulelöök oleks MRSIga 96 miini, ehk siis enam kui terve järelveetavate STV brigaadi oma.
Sellise tulejõu omamine paari masinaga annab taktikaliselt vägagi palju juurde. Suur vahe on sees rünnakut planeerides, kas sul veab end kohale paar pataljoni STVd (mida vaenlane suure tõenäosusega märkab) või kuhugi võpsikusse sõidab 6 masinat.
Muidugi oleks sellised süsteemid kallid, kuid kui meil oleks mingigi linnuke kirjas enam vähem kõigis võimetes teeb see vaenlasele asja oluliselt keerukamaks, kui veidi suurema kvantiteediga ühesugune süsteem.

Rääkimata taktikalistest võimalustest mida MLRSid meile pakuks, samuti kaugmaa TT näiteks Spike NLOS ( pmt juhitav 25 km kaugusega rakett, mille puhul ei pea eelluuret tegema, näed öösel vastase STVd kaugemal tulistamas ja võid teele saata).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 10 Juul, 2018 9:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27370
TTA kirjutas:
Muideks, D-30 ületab 120mm MP'd vaid laskekauguses ja esimese lasu täpsuses. Viimast siis ka mitte alati, olen näinud piisavalt palju kordi kus ka kolmas-neljas ja kõik järgnevad lasud kukuvad samasse auku kus ka esimene. Ehksiis MP ei pea alati plaate sisse laskma. Samas mõnikord peab, tänamatu ennustamine on see. Küll aga on 120mm MP moon tulemõju poolest tunduvalt efektiivsem kui 122mm haubitsa oma. Lisaks tulekiirus ka suurem. Ja relvasüsteem lihtsam.


Võiksid ikka rohkem uurida. Väikese lennukiiruse (ja kõrge trajektooriga) miinipilduja positsioonide fikseerimine patareivastase radari poolt toimub ikka palju-palju lihtsamalt (ja umbes poole kaugemalt). :) Probleemiks on siin teemas ju ka tappev vene patareivastane tuli. Kui see tuli nii tappev on, et 122 ei saa kasutada, tapab see 120 veel kiiremini ju.

Xenderile:
Tsiteeri:
Ründelennuväga on vähemalt teoreetiliselt võimalik kergema ja tulevikus kunagi ka loodetavasti keskmaa ÕTga hirmutada. Samas vastupatarei vastu on meil vaja paremat suurtükki ja paremat radarit kui vaenlastel. D30 seda kriteeriumit ei täidaks.


Gruusia sõjas surus VF lennuvägi Gruusia ÕT (kõik mis üle Gromi olid) maha üheainsa päevaga (vist 09. augustil juhtus see). Gruusia suurtükivägi aga tulistas vaherahu saabumiseni. Nüüd vaata kiiresti, mis oli Gruusia suurtükiväe peamine relvasüsteem. Gruusia õhutõrje (esialgne) edu (ja neil oli tehnikat kaugelt rohkem kui meil olema hakkaks) oli tingitud sellest, et venelased panid alguses õhus täiesti puusalt, kaotasid mõned lennukid ja siis hakkasid tegelema sellega, mis tulnuks esimese asjana teha. Keskmaa ÕT on vajalik, kuid ei maksa sellele imeomadusi omistada, selle mahasurumine on tegelikult veel lihtsam kui kaudtulerelvastuse maha surumine.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 10 Juul, 2018 9:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Sept, 2010 7:51
Postitusi: 1369
Kapten Trumm kirjutas:

Võiksid ikka rohkem uurida. Väikese lennukiiruse (ja kõrge trajektooriga) miinipilduja positsioonide fikseerimine patareivastase radari poolt toimub ikka palju-palju lihtsamalt (ja umbes poole kaugemalt). :) Probleemiks on siin teemas ju ka tappev vene patareivastane tuli. Kui see tuli nii tappev on, et 122 ei saa kasutada, tapab see 120 veel kiiremini ju.



Kuule tead,kui sa tahad hakata taktikalisi iseärasusi arutama tehniliste omaduste asemel, siis selleks on teine teema. Või siis oled 13-14.10 kohal ja räägime seal pikemalt sest siin ei saagi väga täpselt ju rääkida asjadest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 9187 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 562, 563, 564, 565, 566, 567, 568 ... 613  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt