www.militaar.net

Tõenäoliselt mingi kantseliidi teema. C90 all mõeldakse vb tooteperekonda, sh. laske, treeningseadmeid ja tont teab mida veel.

30 miljoni euro eest peaks C90 tüüpi laske saama ikka mitukümmend tuhat tükki, mis ju päris hea.
Enne C90 kasutuselevõttu õpetati EKV-s aga ühekordse lasuna kasutama AT4 (hind lasu kohta jäi sinna 1000-1500 euro vahele). Kas keegi oskab välja tuua, miks mingi AT4 asemel üle C90-le? Kas lihtsalt hanketingimustele (sh maksumus) vastas paremini C90 või mingi muu põhjus? Kindlasti leidub siin mehi, kes saanud mõlemat proovida ja oskab ka midagi erinevuste kohta öelda?
Küsimuse põhjus seisneb lihtsalt minu eelarvamuses - Rootsi asjad on meile end kvaliteedi osas igas vallas tõestanud, lõunamaa mehed teevad aga asju pigem sooja kliima jaoks

Äkki oli tegemist Rootsi 2000ndate algupoolel saadud tasuta abi lummusest lahtirebimisega?
Ühekordsest AT-4-st õnnestub see suhteliselt lihtsalt, kuid mitmekordsest Kustist mitte nii lihtsalt.
Ses mõttes, et tasuta Kustiga kaasnes ju vajadus osta SAABi monopoolselt pakutavat moona, mis on kõike muud kui soodsa hinnaga (kui relvadega kaasa saadud vanad, peamiselt M66 tüüpi, T-55 vastu võitluseks mõeldud raketid aegusid).

AT-4 puhul tõsi, pakutakse täna mudelit, millega saab lasta ka ruumist seest (nt linnalahingus majast tänavale). Varasemate mudelitega võis see tähendada kergesti TT paari aknast välja lendamist.
Huvitav, kas selle Hispaania asjal ka selline featuur on?

Kusti on oma headuses tuntud. Ainult enamasti on see erivägede relvaks. Ju siis laiemale massile on liiga kallis/keerukas. Ja osad struktuurid ju jao ja rühma AT-d ei sisaldagi (nt USA mariinid).

Laiemalt - mina toetan kergete, jaotaseme TT relvade tulekut. Kusti jakku ei sobi eriti. Vajalik oleks ka kerge ühemehe relv, millega jõuaks granaadiheitur ka joosta.

Kas plaanis on hakata neid ühekordseid plastiktorusid ümber laadima?
Minuteada pole see võimalik, ehk on tegu mõne PR tibi püüdlik-nurgelise lausega?

Kui ma ei eksi, siis on arendatud ka ümberlaetav C-90. Siiski arvan, et mõeldud on ühekordse kasutusega torusid. Põhimõtteliselt neid vist klassifitseeritaksegi moonana, mitte laskeseadmena. Mingi logistikaga seotud iseärasus vms. PR tibid siia ei puutu.

Kas keegi oskab välja tuua, miks mingi AT4 asemel üle C90-le? Kas lihtsalt hanketingimustele (sh maksumus) vastas paremini C90 või mingi muu põhjus? Kindlasti leidub siin mehi, kes saanud mõlemat proovida ja oskab ka midagi erinevuste kohta öelda?

Peaks olema kergem ning parema sihikuga. Võimalik ka, et odavam, kuigi pead ei julge anda.

Kusti on oma headuses tuntud. Ainult enamasti on see erivägede relvaks. Ju siis laiemale massile on liiga kallis/keerukas. Ja osad struktuurid ju jao ja rühma AT-d ei sisaldagi (nt USA mariinid).

Nüüd tehakse see vaikselt ka laiematele massidele saadavaks. Kasutusse võetakse see aga peamiselt rühma tasemel relvana (pmts odavam alternatiiv Javelinile teatud rollides).

Ümberlaetav Instalaza C-90 - 3,9kg toru, alates 2,8kg granaat:
http://instalaza.com/producto/c90-reutilizable/?lang=en

Trumm: Laiemalt - mina toetan kergete, jaotaseme TT relvade tulekut. Kusti jakku ei sobi eriti. Vajalik oleks ka kerge ühemehe relv, millega jõuaks granaadiheitur ka joosta.

Kui õigesti mäletan, siis kuulus 10-liikmelise JV jao relvastusse lisaks CG-le ka 6 (kuus) AT4 lasku. See oli siis seis paberil, tegelikkuses ei oleks neid saanud anda, kuna need lihtsalt puudusid.
Ülaltoodud hankega puuduv lünk õnneks täidetakse.

Olen korra lasknud C-90 ja halva mulje jättis see, et ei lennanud see granaat sinna, kuhu vaja. Lasime 200m pealt (oli täpselt mõõdetud) ning granaat kukkus lennu ajal 1-2m rohkem kui oleks pidanud. Esimesed laskjad lasid märgi ette maha ning hilisemad laskjad sihtisid kõrgemale ning said ilusti pihta.
Tundus, et õhurõhk/temperatuur/midagi muud võib üsna palju mõjutada seda, kuhu granaat tabab. Samas CG laseb sinna kuhu sihid. Võib olla on C90 nüüd täiustatud, aga ma pole kindel, et kas 200m pealt saab esimese korraga pihta.

Eesti peaks kasutama ju Singapuris toodetud CG moona, kui kusti seal relvastusest maha võeti siis osteti ka seal Saabi litsentsi alusel toodetud suht uus moonatagavara ju kõik Eestisse ja jõhkralt palju ning odavalt.

Vaatasin just riigihangete registrit ja tähelepanu tõmbas üks konkreetne hange. Nimelt tellitakse K9 iseliikurite tehniline tugi viieks aastaks ligikaudu 20 miljoni euro eest. See on siis veidi üle 300 000 euro aastas ühe suurtüki kohta.

alari kirjutas:Olen korra lasknud C-90

Ei tea, mis põhjusel sul see häda oli, aga olen lasknud C-90 mitu korda rohkem (üle kümne igastahes) kui korra ning iga tabamus läks sinna, kuhu sihitud sai.

Raytheon-Lockheed Martin Javelin JV, Tucson, Arizona, was awarded a $307,535,950 modification (P00107) to Foreign Military Sales (Australia, Estonia, Lithuania, Turkey Taiwan and Ukraine) contract W31P4Q-13-C-0129 for Javelin Weapon System full-rate production. Work will be performed in Tucson, Arizona, with an estimated completion date of Aug. 31, 2021. Fiscal 2018 other procurement, Army funds in the amount of $307,535,950 were obligated at the time of the award. U.S. Army Contracting Command, Redstone Arsenal, Alabama, is the contracting activity.

https://www.defense.gov/News/Contracts/ ... e/1583211/

Et siis tulevad otse tehasest. Ilmselt Block 1.

Varsti on siin piirkonnas Javeline rohkem kui venelastel tanke.

nimetu kirjutas:Varsti on siin piirkonnas Javeline rohkem kui venelastel tanke.

Ega siis iga Javelin ei võrdu koheselt ühe augustatud tankiga. Eks neid läheb paar tükki ikka puulatva kah.

Walter2 kirjutas:

nimetu kirjutas:Varsti on siin piirkonnas Javeline rohkem kui venelastel tanke.

Ega siis iga Javelin ei võrdu koheselt ühe augustatud tankiga. Eks neid läheb paar tükki ikka puulatva kah.

Ega siis Javelin pole ainus asi mis tanke tapab. Eks neid läheb ikka muu kraami nagu CG, suurtükitule ja miinide otsa kah.

nimetu kirjutas:Praeguse seisuga hangitakse siis suurema summa eest 155 mm moona (54 miljonit), Mistral rakette (50 miljonit), CG moona ja C-90 granaadiheitjaid (30 miljonit). Lisaks veel varasemalt hangitud Javelin ning Milan moon. Pole paha.

Kusti moona umbes 18 miljoni EUR eest, teates räägib ka Kusti M4 mudelist, mis tundub olevat reklaamitekstina juurde lisatud

The order value is 186 MSEK and deliveries will be made during 2018-2019.

https://saabgroup.com/media/news-press/ ... m-estonia/