Kapten Trumm kirjutas:BV206 on kahtlemata väga hea läbivusega ja kui oleks valida järgmiste variantide vahel, siis missuguse valik tuleks kaitseväe jaoks teha:
1. 100 tk kahe tonnise kandejõuga veoautot
2. 3 tk PASI soomustransportööri
3. 1 tk CV90 ja lisaks 20 tk kahe tonnise kandejõuga veoautot
4. 1 tk BV206
Neid arve vaadates poeb hinge kahtlus, et tegemist on meile nõuka ajast tulnud töömeetodiga "krutim sebestoimost" (eesti k. - "kruvime kulud suuremaks"). See oli rubla ajal ökonoomikaosakondade lemmikvõte ebasoovitavast tööst/tellimusest vabanemiseks - raskesti määratletavaid "üldkulusid" ("nakladnõe") pandi lihtsalt kalkulatsiooni rohkem, et "omahind" tuleks vastuvõetamatult kõrge.
Selline mata on tõenäoline üksnes siis, kui antud perioodi kulude sisse pannakse üks kapitaalne Bv renoveerimine täisteenusena vs Unimog "as it is" või parimal juhul 10-15 000 remondiga Saksamaal.
Loen ja põlved lähevad naksti nõrgaks, käed vajuvad jõuetusest rippu ning jään mõtlema, et Teie, lugupeetud kapten Trumm, olete üks väga enesekindel inimene.
Kahtlemata on Teil elu jooksul kogunenud lai kogemuste pagas, mis võimaldab enesekindlalt väita mitmeid asju nii mõneltki elualalt. Minul nõnda laia kogemuste pagasit pole, küll on mul mõned kõhklused ja kahtlused ning seetõttu ma ühes kitsas sektoris siiski testiksin Teie teadmiste pagasit ehk seda osa millele enesekindlus võiks ja peaks põhinema.
Seega mul on Sulle mõned küsimused? Kui teadmised on olemas ja võib arvata, et teadmised on olemas, sest kuidas muidu saaks üldse midagi kindlahäälselt väita BV206 ja Unimogi ülalpidamiskulude kohta, peaks olema järgnevatele küsimustele lihtne vastata.
1. Kui palju maksab Sinu hinnangul üks Unimogi ülalpidamiskulude kilomeeter?
2. Sama küsimus ka BV206 kohta?
Lühidalt võiksid juurde lisada ka loetelu, et mis Sa hinna sisse arvasid.
Lisaküsimused.
3. Kui suur on Sinu Unimogide arv masinapargis? On see suurem kui paarsada?
4. Kui palju Sa aastas nendega kokku läbi sõidad? Kümneid või sadu tuhandeid kilomeetreid?
5. Kuidas oled korraldanud nende sadade masinate remonti viimase kümne aasta jooksul?
6. Palju sul on endal remondimehi palgal, mitu töökoda sul on ja palju ostad teenust sisse?
7. Samad küsimused ka BV206 kohta.
Küsimused pole esitatud Sinu solvamiseks, proovin siin läbi viia kodukootud antropoloogilist uuringut, et kuidas sünnib teadmine.
Seni kuni eelnevad küsimused on vastamata ma pigem usun neid inimesi kaitseväe transpordivaldkonnast, kes suudavad soovitud vastused anda unepealt ja on olnud valdkonnaga seotud aastaid. Mõned neist vastajatest suutsid ennast isegi tehnika doktori kraadini välja vedada. Võimalik, et nad kõik või mingi osa neist on muidugi petised, laiskvorstid ja ei tea kuludest mitte midagi ja üldse on nad üks kamp šarlatane, kes on suutnud aastaid jätta mulje justkui nad teaksid midagi. Ka selline teoreetiline võimalus ühes paralleelreaalsuses võib eksisteerida. Et see sama kahtlus ei tabaks Sind, on lihtne moodus eelnevatele küsimustele vastata. Kuidas tundub, julged vastata? Või lepid kahtlusega šarlataanluses?
Kui nüüd kapten Trummi isiku juurest tulla laiemale ja kandvamale üldistuse tasandile, siis BV206 on kuratlikult kallis masin ülalpidada. Masinad, mis kunagi Rootsist tulid, on vanad ja vajaksid põhjalikku uuenduskuuri. Keegi siin eelnevalt juba kirjeldas Päästeameti kogemust selles vallas, nt bensiinimootori asemel diisel, jms. Kunagi oli sama plaan kaitseväes. Projekti kulud ja saadav tulemus polnud tasakaalus, sestap jäi tegemata. Oleks suur summa kulutatud kapitaalremondile ja ülalpidamiskulud jäänuks endiselt sama kõrgeks.
BV206 on rabas suurepärane vahend, kuid kuidagi peab ta sinna rabani saama ja peale raba peaks ta ka sõitma. Üks väike probleem on veel – raba peab olema õiges kohas. Nagu akf nimetu tabavalt kirjutab siis rabavälistel aladel läheb roomikuid ja sellega seonduvat nagu sooje saiu. Sooja saia mõõt on üks roomik 25 km kohta, teab kirjutada akf Martin Herem.
Kas võiks olla kompanii jagu BV206? Eelnevast teame, et ülalpidamine on meeletult kallis. Suur hulk raha läheks selle ühe kompanii alla ja võtaks ära võimaluse teha midagi muud. Hea küll, ütleme, et see üks kompanii on seda väärt. Ja selle koha peal hakkan juba kahtlema, et kas üks rabas manööverdav kompanii on ikka oma kulu väärt. Kogu struktuur on plaanitud meil 25 000, ei ole kokku lugenud palju seal sees neid kompaniisid on. Umbes 150 äkki, kui võtta sellise keskmise kompanii suuruseks 150 võitlejat.
Seega oleks 150 kompanii kohta üks rabakompanii, kes ootab reservis hetke kui saaks sõita omadega sohu sõdima. Kui suureks hinnata tõenäosust, et 150st just see üks on sobival ajal õiges kohas, et teha ära oma tulemus? Äkki hoopis teeks selle rabakompanii arvelt kokkuhoitud rahaga mõne muu asja. Paar muud kompaniid näiteks? Kaalumise koht!
Ühel BV206 kompaniil pole suuremas plaanis kõigi teiste jalaväekompaniide seas erilist mõtet, pataljonil ehk juba oleks, kuid roomikukulu ületaks pataljoni puhul juba igasuguse mõistlikkuse piiri. Rahakott sellele vastu ei peaks. Sellistest argumentidest lähtuvalt tundub mulle arusaadav BV206st loobuda. Kaasnevaks mõjuks on vajadus edaspidi rabas jala käia. Mis teha? Kellele kurdad? Läheks kurdaks riigikaitsekomisjonile, et köhige pappi. Kes läheb kurtma? Kapten Trumm, teed ära?