www.militaar.net

Vastase luuregruppidele kõige lihtsamaks ja väärtuslikumaks saagiks on rinde taga ühekaupa ringi kakerdavad liikurhaubitsad (nende tehnika võimaldab ju tegutseda ka ühekaupa). Üks RPG teeäärest läbi külje ja ongi korras, ei tulista isegi vastu. Selle kõrval on patareikaupa liikuvad või positsioonil olevad veetavad (6 relva) ikka suht kardetav sihtmärk väikesele grupile torkima minna.

Kapten Trumm kirjutas:Vastase luuregruppidele kõige lihtsamaks ja väärtuslikumaks saagiks on rinde taga ühekaupa ringi kakerdavad liikurhaubitsad (nende tehnika võimaldab ju tegutseda ka ühekaupa). Üks RPG teeäärest läbi külje ja ongi korras, ei tulista isegi vastu. Selle kõrval on patareikaupa liikuvad või positsioonil olevad veetavad (6 relva) ikka suht kardetav sihtmärk väikesele grupile torkima minna.

Kumb on kokkuvõttes ja suures pildis siiski raskemini avastatav ja hukukindlam: kas u 12km laskekaugusega, vaiadega maa külge rammitud, tugevalt teedega seotud, üsna suure veokipargiga järeleveetav D-30 patarei? Mida eriüksuslased tõepoolest ilmselt torkima ei lähe, kuid mis see-eest on rindejoonele lähemal, vähem-mobiilsem, kergemini avastatav päris suure hulga erinevate luure- ja seirevahendite poolt ning samamoodi tümitatav mitmete erinevate kaudtulesüsteemide ja õhuvahendite poolt? Või 40km laskekaugusega, kiirelt positsiooni vahetav, pidevalt liikuv ja hea maastikuläbivusega üksik iseliikur? Ja kas vastase (või ükskõik millise riigi) eriüksuslaste prioriteetseks ülesandeks ikka on üksikute kaudtulesüsteemide jahtimine ja neutraliseerimine, või on sedasorti üksused pigem mõeldud prioriteetsemate ja suurema mõjuga sihtmärkide jahtimiseks nagu nt staabid, juhtimispunktid, sidesõlmed?

Kapten Trumm kirjutas: Tule avamise kiirus aga sõltub kõige rohkem relva positsioneerimise meetodidest. Kui vedukmasina peal on GPS+INS positsioneerimise süsteem ja laskearvuti, siis avavad ka Talvesõja aegsed 105-sed tule suht kiirelt ja lasevad sama täpselt kui sihtmärgi koordinaadid antud on. Lihtsalt veduk peab asuma relva vahetus läheduses.

Häda on selles, et veetavatel enamasti taolisi süsteeme pole, neid pole sünnist saati olnud ja nende juurdeostmist on peetud liiga kulukaks. See asjaolu määrabki veetavad halvemusse taktikaliste näitajate poolest.

Tulepositsioon mõõdistatakse ära enne tuleüksuse saabumist, paigaldatakse ka suunavaiad. Kiirusele ei anna juurde, kui D30 külge teipida GPS, sest positsioonile saabudes on tuleüksusel juba tänu varasematele ettevalmistustele teada relvade asukohad. Ettevalmistusgrupp paigaldab ka suunavaiad ning vastavalt ajalistele võimalustele loob/kaevab ka positsioonid. Liikur saab kiiremini, kuna on relvaga sebimist vähem, et see laskevalmis seada.

Kumb on kokkuvõttes ja suures pildis siiski raskemini avastatav ja hukukindlam

Sa üritad nüüd selgitada lõplikku tõde. Mida tegelikult pole olemas. Nagu pole taktikas või tehnikas ainuõigeid valikuid.
Loomulikult on liikurid paremad, kuid ka vanad veetavad on kasutatavad. Seda enam, et liikurite ostuks raha napib.
Tegelikult - kui lihtne on ka liikuritega võidelda. Nendega ei pea konkureerima patareivastase tule või laskekaugusega, vaid mõne haavatavama kohaga. Haavatavus on näiteks sama üksinda ringi sõitmine, haavatavus on suured porised roomikujäljed (õhust paistavad kaugele) ja soliidne soojusjälg. Vali tankimootori müra jne.

Kuidas sa A4 hindad näiteks märksa hullema anakronismi, Rootsi 90 mm tankitõrjekahuri rolli põhiülesande täitmisel? Lähim 20 aastat neid Javeliniga ei asendata.

krj kirjutas:Tulepositsioon mõõdistatakse ära enne tuleüksuse saabumist, paigaldatakse ka suunavaiad. Kiirusele ei anna juurde, kui D30 külge teipida GPS, sest positsioonile saabudes on tuleüksusel juba tänu varasematele ettevalmistustele teada relvade asukohad. Ettevalmistusgrupp paigaldab ka suunavaiad ning vastavalt ajalistele võimalustele loob/kaevab ka positsioonid. Liikur saab kiiremini, kuna on relvaga sebimist vähem, et see laskevalmis seada.

Loomulikult saab ka nii. Ainult mis saab siis, kui tuld on vaja anda siis, kui masinad on poolel teel? Olukord on kriitiline, vaja nüüd ja kohe. Kui maastik parasjagu lubab üles seda 1-2 relva, mitte patarei?

Selle taktika ja laskekiiruse ning hukukindluse teemadel võibki vaidlema jääda. Ma olen täiesti kindel, et ukrainlaste kombel jätta relvad peale tulelööki positsioonidele ja evakueerida meeskonnad põhineb sellel, et võimalus saada kaela kiiret ja täpset vastutuld on väike ning olemasolevate suurtükkide arv on suur, samas koolitatud kahurväelasi napib. Kolmas põhjus on ka kindlasti see, et positsioonid on suhteliselt samad olnud aastaid ja neid kohti, kus laskekauguse piires on võimalik relvad üles sättida, ei olegi eriti palju.

Iseliikuvad on kindlasti väärtuslikud relvasüsteemid just sellepoolest, et iga relv iseseisvalt suudab mitmekümne kilomeetri raadiuses tuld anda ja kui on diversiooni karta, on alati võimalik neid näiteks jalaväega katta, et ründamine võimalikult raskeks teha. Samas nende kõige suurem puudus ongi see väike arv, isegi kui igale masinale panna laadimisveok sappa, oleks see ikkagi 1 haubits ja sadakond lasku. Seesama paljukirutud ja vaiadega maa sisse taotud D 30 ning teised vanad järelveetavad ongi tegijad sellepärast, et neid on palju, mis annab võimaluse neid vajadusel kasvõi kahekaupa kompaniidele tuletoetuseks jagada. See on ikkagi vähemalt 18 relva ja paar tuhat lasku, mida jagada. Kuna relvi on palju, siis on ka relva pihtasaamise korral varurelvad olemas. Ei ole kunagi SKJ suurtükiväelastelt küsinud, kuidas nad väldivad vastase vastutuld, äkki on ukrainlaste stiilis, et peale viimast lasku kiiresti minema ja paari tunni pärast tagasi?

Loomulikult saab ka nii. Ainult mis saab siis, kui tuld on vaja anda siis, kui masinad on poolel teel? Olukord on kriitiline, vaja nüüd ja kohe. Kui maastik parasjagu lubab üles seda 1-2 relva, mitte patarei?

Tavaliselt liigutatakse patareisid nii, et vähemalt üks on laskevalmis. Oletada võib igasuguseid asju.

Kapten Trumm kirjutas:
Loomulikult saab ka nii. Ainult mis saab siis, kui tuld on vaja anda siis, kui masinad on poolel teel? Olukord on kriitiline, vaja nüüd ja kohe. Kui maastik parasjagu lubab üles seda 1-2 relva, mitte patarei?

GPS vastuvõtja on väga odav vahend ja üksustel neid jagub. Koordinaate pole vaja saada igal relval eraldi, vaid ainult pearelva oma. Rännakult kriitilises olukorras laskma hakates ka relvi ilmselt lehvikusse seadma ei hakka, vaid lihtsalt teekõrvale ritta maha. Põhilise aja võtab ikkagi relvade paika panek, vaiade maasse tagumine ja nii edasi - ja see on liikuril kiirem.

Ja kui GPS üldse ei tööta, siis me räägime ikkagi mõõdistustöödest, mis võtavad aega ning mida peab eelnevalt tegema.

Asukoha määramisest keerukam on suuna määramine.

GPS-i juures arvestage militaarGPS seadmega, mitte tsiviilGPS-iga. Venemaal oli mõned kuud tagasi just selle teemaline EW õppus, kus tsiviilGPS-i signaalide järgi tehti kindlaks vastase asukoht ja hävitati see suvalises metsapiirkonnas olnud üksus/staap SMERSH raketiheitjate tulega. Tegu oli küll õppusega, kuid seegi annab oma märgi, millisel tasemel meie tõenäoline vastane on ja millega ta arvestab.

ruger kirjutas:GPS-i juures arvestage militaarGPS seadmega, mitte tsiviilGPS-iga. Venemaal oli mõned kuud tagasi just selle teemaline EW õppus, kus tsiviilGPS-i signaalide järgi tehti kindlaks vastase asukoht ja hävitati see suvalises metsapiirkonnas olnud üksus/staap SMERSH raketiheitjate tulega. Tegu oli küll õppusega, kuid seegi annab oma märgi, millisel tasemel meie tõenäoline vastane on ja millega ta arvestab.

Misasjad on "tsiviilGPSi Signaalid"? Kui mingit mobiilsides röökimist vajavat kraami nagu AGPS ei pruugita siis peaks "tsiviilGPSi signaalid" olema samast suurusjärgust FM raadio vastuvõtjaga.

GPS seade on küll nüüd STVP juures ebaoluline asi, mitte keegi ei määra meil asukohta GPSiga

Kevadtormil tehti juba kümmekond aastat tagasi üksuste asukohti kindlaks GSMi signaali järgi, kusagil maastikul olev suurem hulk signaale samas metsatukas tähendaks SA tingimustes, et droon kontrollib, kas on põgenikelaager või üksus ja siis kaudtuli peale. Tegelikult oli oma mobiilide kasutamine keelatud justnimelt sellepärast, et see andis üksuse ära, pärast ülemad said sõimata. Ise julgeks mobiiltelefoni SA tingimustes kasutada kusagil linnas, kus on palju signaale, siis ei ole võimalik niimoodi eristada. GPS on teatavasti jänkide süsteem ja ma olen 100% kindel, et SA tingimustes pandaks piirkonnas tsiviilpositsioneerimine kinni, ehk siis GPSi kasutamine eeldaks vajalikku PIN-koodi, mida jagatakse vähestele. SKJ kahurväe pataljonis on 18 relva, 3x6 relva patareid, teoreetiliselt on nii, et 1 laseb või on valmis laskma, 1 manööverdab ja 1 on positsioonil, idee, et ülemal oleks iga kell 6 relva võtta.

AI ajastul suudab pädev vaenlane tuvastada ka, et näiteks konkreetne raadiosaatja, mis just Tapal tööle hakkas on just see sama raadiosaatja, mis eile töötas Kuusalus ja kaks päeva varem Sauel, AI tähendab, et enam-vähem kõigele suudetakse sõrmejälg tekitada.

Leo kirjutas:GPS on teatavasti jänkide süsteem ja ma olen 100% kindel, et SA tingimustes pandaks piirkonnas tsiviilpositsioneerimine kinni, ehk siis GPSi kasutamine eeldaks vajalikku PIN-koodi, mida jagatakse vähestele.

Enamus tänapäevaseid GNSS vastuvõtjaid suudavad kõiki 4 süsteemi samaaegselt kasutada.