Minu arvates avaldatakse ka igasugustest õppustest liiga palju üksikasjalikke materjale. Täpsed stsenaariumid ja osaljate jagunemine allüksusteks ei peaks olema vabalt saada olev info. Ainus, mis vaenlasel asja raskemaks teeb, on kaitseväe struktuurilis-organisatoorne täielik segadus ja ebaefektiivsus. Võib-olla ongi selline pudru-kapsad bardakk loodud vaenlase luure eksitamiseks, kuid isiklikult arvan, et riigikaitsevõimele teeb see rohkem kahju sisemiselt, kui luurekilbist kasu on.
Madis22 poolt toodud info on päris huvitav. Veel huvitavam on, et üle 12 a tagasi teeninud reserviste ei rakendata vms. Minu arvates piisab ka sellest, kui hoida reservi 10 a, kuid ajateenistusse kutsutavate arv peaks olema mitte 2500...3000 vaid vähemalt 3500, mis tähendab, et reservi suuruseks oleks 30 000.
Numbritega mängimisest aga üksi ei aita - tuleb suurendada kaitseväe üksuste ja allüksuste arvu, kust saadakse ka kaader RA/SA üksuste juhtkondadeks. Samuti ei ole normaalne, kui ajateenijaid pannakse (juba täna) "plaani täitmise" sildi all 50-70 tk ühte rühma või topitakse inimesi kasarmutesse nagu silgutünni. Esimesel juhul ei ole võimalik teha adekvaatset väljaõpet, teisel juhul on tegemist lihtsalt... inimeste piinamisega. Riigikaitsele perspektiivis kahjulikud mõlemad - ajateenistuse väljaõpe saab kas ebapiisav (instruktor ei jõua kõigini) või ebareaalne (ebaloomulikult suured allüksused) ja hügieeni- ning elamisraskustes sõduril pole nagu erilist motivatsiooni.
Kui palju mehi on EV kutsunud ajateenistusse
-
kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Selles osas olen nõus jah, et kui põhjakõrbev üritus kellegi viletsa organisaatori-juhi karjääri peaks reaalselt mõjutama, võiks teha küll 
Mulle küll on jäänud mulje, et hoolimata vastavatest prohmakatest kaadrimuutusi kaitseväes siiski ei viitsita naljalt teha. Võimalik, et asjalike ning kogenud vanemohvitseride pink on ka lühike, mis tuleneb kasvulava puudumisest.
Mulle küll on jäänud mulje, et hoolimata vastavatest prohmakatest kaadrimuutusi kaitseväes siiski ei viitsita naljalt teha. Võimalik, et asjalike ning kogenud vanemohvitseride pink on ka lühike, mis tuleneb kasvulava puudumisest.
Järjekordne vana teema upitamine minu poolt, mitte et asja sisu oleks eriti muutnud või uuenenud.
Hoopis selline tähelepanek sai tehtud: kuigi Hjalmar Nelk muistsel aal oma kommentaarile, et valitsuse määrus keelab enam kui 12 aastat tagasi väljaõpetatud meeste kasutamise, lisas ka vastava määruse viite, ei vaevunud vist keegi seda vaatama.
Viidatud määrus jagas reservistid ajateenistusest möödumise aja järgi:
1) Valmidusreserv 4 aastat
2) Põhivalmidusreserv 12 aastat
3) Täiendusreserv
Sealjuures põhivalmiduses olevaid reserviste peetakse sõjaaja ametikohal olevaks, vanemaid mehi reservüksuses olevaks (vt. viidatud määruse §9 lõige 1 ja §14 lõige 6. Pange tähele! Seal ei räägita täiendusreservist kui üldisest reserviarvatute pudrust sõjaajaüksuste täiendamiseks, vaid siiski kui eraldiseisvatest üksustest). Mis eristab põhivalmiduses olevat meest reservüksuses olevast mehest peale vanuse? Kohustus sõjaseisukorra väljakuulutamisel omal algatusel, ilma eraldi mobilisatsiooni käsku ootamata, siirduda oma mobilisatsioonipunkti.
Niisiis vaatamata esmapilgul kehtestatud vanusepiiridele on meil siiski väljaõpetatud ligi 60 tuhat meest kelledest ka tsiviilametikohast ja tervislikest mõjuritest (tervislikel põhjustel massiline ajateenistuse katkestamine on Eestis suhteliselt uus nähtus, millega kaasnes kutsealuste ülenormatiivne ajateenistusse võtmine) tulenevate mahaarvamistega peaks korraliku reservõppekogunemiste süsteemiga olema moodustatav tubli 10 brigaadi/50 pataljoni.
Oletades normaalseks reservõppekogunemise tsükliks neli aastat tähendab see, et pataljonitaseme reservõppekogunemine peaks olema igakuine ja uudistekünnist mitteületav sündmus.
PS. Pisike exceli tabeli näpuharjutus näitas, et kui ka iga aasta 5% ajateenistuse läbinuist kaitseväe teenistuseks kõlbmatuiks lugeda, peaks olema rivikõlbulikud u. 39000 meest, neist 1320 meest 1991a ajateenijad.
Hoopis selline tähelepanek sai tehtud: kuigi Hjalmar Nelk muistsel aal oma kommentaarile, et valitsuse määrus keelab enam kui 12 aastat tagasi väljaõpetatud meeste kasutamise, lisas ka vastava määruse viite, ei vaevunud vist keegi seda vaatama.
Viidatud määrus jagas reservistid ajateenistusest möödumise aja järgi:
1) Valmidusreserv 4 aastat
2) Põhivalmidusreserv 12 aastat
3) Täiendusreserv
Sealjuures põhivalmiduses olevaid reserviste peetakse sõjaaja ametikohal olevaks, vanemaid mehi reservüksuses olevaks (vt. viidatud määruse §9 lõige 1 ja §14 lõige 6. Pange tähele! Seal ei räägita täiendusreservist kui üldisest reserviarvatute pudrust sõjaajaüksuste täiendamiseks, vaid siiski kui eraldiseisvatest üksustest). Mis eristab põhivalmiduses olevat meest reservüksuses olevast mehest peale vanuse? Kohustus sõjaseisukorra väljakuulutamisel omal algatusel, ilma eraldi mobilisatsiooni käsku ootamata, siirduda oma mobilisatsioonipunkti.
Niisiis vaatamata esmapilgul kehtestatud vanusepiiridele on meil siiski väljaõpetatud ligi 60 tuhat meest kelledest ka tsiviilametikohast ja tervislikest mõjuritest (tervislikel põhjustel massiline ajateenistuse katkestamine on Eestis suhteliselt uus nähtus, millega kaasnes kutsealuste ülenormatiivne ajateenistusse võtmine) tulenevate mahaarvamistega peaks korraliku reservõppekogunemiste süsteemiga olema moodustatav tubli 10 brigaadi/50 pataljoni.
Oletades normaalseks reservõppekogunemise tsükliks neli aastat tähendab see, et pataljonitaseme reservõppekogunemine peaks olema igakuine ja uudistekünnist mitteületav sündmus.
PS. Pisike exceli tabeli näpuharjutus näitas, et kui ka iga aasta 5% ajateenistuse läbinuist kaitseväe teenistuseks kõlbmatuiks lugeda, peaks olema rivikõlbulikud u. 39000 meest, neist 1320 meest 1991a ajateenijad.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Upitan kah.
Huvitava märkusena ülal toodud kaadri arvu suurendamise ettepaneku juurde. Ma ei tea, kus otsast peaks seda lahkama hakkama, kuid Eestis on Soomega võrreldes juba praegu riigikaitse sektoris palgakulud üle pea. Meil pea 25% (kasvab kohe kolinal kui eelarve suureneb), Soomes on samas 20%.
5% on 200 miljonit aastas. 200 miljoni eest on võimalik korraldada nt 25 pataljoni reservõppekogunemist (üks kogunemine - ohvitserid 3 nädalat, allohvitserid 2 nädalat ja reakoosseis 1 nädal) maksab ajakirjanduse andmetel ca 8 miljonit (millest tegelikult lõviosa annavad kutsutute auastmetasud).
Minu mõte oleks põhimõtteliselt selles, et kaadri arvukuse suurendamise asemel tuleb tunduvalt intensiivistada kordusõpet ja koolitada reservohvitserid-allohvitserid sellisele tasemele, et nad saavad ise oma allüksusega hakkama. Selleks on vaja praktikat, praktikat, praktikat.....
Arvestades tänase reservi suurust, saaks tegelikult kaadrikulude säästu arvelt teha vaat et Iisraeli tasemel kordusõpet. Ma arvan, et keegi pole siin nii harimatu väitmaks, et Iisraeli üksused ei suuda ilma kaadri pideva utsitamiseta sõdida. Seal on reserviste päris kõrge tasemeni.
Lisaboonusena saab ehk tööle ka mobilisatsioonimehhanismi.
Aga see pole õige suund, et reservistide enda utsitamise ja töölepaneku asemel üritame täiendava kaadri palkamisega probleemi lahendada. Seal rakendub lihtsalt kahaneva piirtootlikkuse seadus - surudes mittefektiivsesse süsteemi sisse 25% lisakulusid, kasvab tulemus ehk mõni protsent. Iisraeli kogemus näitab, et vajadusel saab ka reservistidest igati eliitarmee püsti panna - ainult praktika, praktika, praktika...
Kui meil käib selle 2% ümber edasi tants nagu püha lehma ümber, siis tähendab see seda, et meil tuleb vaadata seda, kuskohast rohkem tasuta/odavaid lõunaid saaks. Nt kpt Reinhold on sel teemal pikemalt peatunud ühes ajaleheartiklis (võrdlus Sveitsiga), kuid esimese ehmatusega ei leidnud - Pärnu Postimehes ilmus see jutt.
Huvitava märkusena ülal toodud kaadri arvu suurendamise ettepaneku juurde. Ma ei tea, kus otsast peaks seda lahkama hakkama, kuid Eestis on Soomega võrreldes juba praegu riigikaitse sektoris palgakulud üle pea. Meil pea 25% (kasvab kohe kolinal kui eelarve suureneb), Soomes on samas 20%.
5% on 200 miljonit aastas. 200 miljoni eest on võimalik korraldada nt 25 pataljoni reservõppekogunemist (üks kogunemine - ohvitserid 3 nädalat, allohvitserid 2 nädalat ja reakoosseis 1 nädal) maksab ajakirjanduse andmetel ca 8 miljonit (millest tegelikult lõviosa annavad kutsutute auastmetasud).
Minu mõte oleks põhimõtteliselt selles, et kaadri arvukuse suurendamise asemel tuleb tunduvalt intensiivistada kordusõpet ja koolitada reservohvitserid-allohvitserid sellisele tasemele, et nad saavad ise oma allüksusega hakkama. Selleks on vaja praktikat, praktikat, praktikat.....
Arvestades tänase reservi suurust, saaks tegelikult kaadrikulude säästu arvelt teha vaat et Iisraeli tasemel kordusõpet. Ma arvan, et keegi pole siin nii harimatu väitmaks, et Iisraeli üksused ei suuda ilma kaadri pideva utsitamiseta sõdida. Seal on reserviste päris kõrge tasemeni.
Lisaboonusena saab ehk tööle ka mobilisatsioonimehhanismi.
Aga see pole õige suund, et reservistide enda utsitamise ja töölepaneku asemel üritame täiendava kaadri palkamisega probleemi lahendada. Seal rakendub lihtsalt kahaneva piirtootlikkuse seadus - surudes mittefektiivsesse süsteemi sisse 25% lisakulusid, kasvab tulemus ehk mõni protsent. Iisraeli kogemus näitab, et vajadusel saab ka reservistidest igati eliitarmee püsti panna - ainult praktika, praktika, praktika...
Kui meil käib selle 2% ümber edasi tants nagu püha lehma ümber, siis tähendab see seda, et meil tuleb vaadata seda, kuskohast rohkem tasuta/odavaid lõunaid saaks. Nt kpt Reinhold on sel teemal pikemalt peatunud ühes ajaleheartiklis (võrdlus Sveitsiga), kuid esimese ehmatusega ei leidnud - Pärnu Postimehes ilmus see jutt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
http://www.parnupostimees.ee/?id=233005Kapten Trumm kirjutas:Nt kpt Reinhold on sel teemal pikemalt peatunud ühes ajaleheartiklis (võrdlus Sveitsiga), kuid esimese ehmatusega ei leidnud - Pärnu Postimehes ilmus see jutt.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
No Eestis on nähtud aastaid, kus sündivus oli 20+ tuhat ja sõjaväeealisi poislapsi oli 10 tuhande tuuri.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Täna peaks meil ajateenistusse võetama '92 aasta poisse, mil eesti sündis 18038 last, neist 12742 eestlased. Neist ülejäänust peaks u. 2400 olema Eesti kodanikud (muude riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid on meil riigis üsna palju) nii et kutsealuseid noormehi võiks selles aastakäigus olla u. 7400. See arv kahaneb nüüd kohe üsna järsult vastavalt alljärgnevale:
'93 - 6400
'94 - 5900
'95 - 5600
'96 - 5500
'97 - 5200
'98 - 5000
Siis jääb 5100 - 5300 vahele pidama viieks aastaks ja pärast seda kasvab vaikselt 6500ni. Kui poiste tervise ja füüsisega kooliajal korralikult tegeleda, ei tohiks meil ühelgi ajahetkel olla probleeme aastas 4500 mehe ajateenistusse kutsumisega.
'89 aasta oli meil 24318 sündi, kelledest u. 9600 oleks pidanud olema kutsealused. Kutsuti aga 2007a ajateenistusse ainult 2314 meest. Mul on kuri tunne, et neistki oli muist vanematest aastakäikudest.
'93 - 6400
'94 - 5900
'95 - 5600
'96 - 5500
'97 - 5200
'98 - 5000
Siis jääb 5100 - 5300 vahele pidama viieks aastaks ja pärast seda kasvab vaikselt 6500ni. Kui poiste tervise ja füüsisega kooliajal korralikult tegeleda, ei tohiks meil ühelgi ajahetkel olla probleeme aastas 4500 mehe ajateenistusse kutsumisega.
'89 aasta oli meil 24318 sündi, kelledest u. 9600 oleks pidanud olema kutsealused. Kutsuti aga 2007a ajateenistusse ainult 2314 meest. Mul on kuri tunne, et neistki oli muist vanematest aastakäikudest.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kohe lüüakse lauda universaalne vastuargument - tervis ei kannata, ajapikendused jne.
Samas - (mees)kodanike tegevus sõja-ajal ei piirdu ju ainult rindega, lisaks tuleb mehi mobiliseerida tagalavalve (sisekaitse) üksustesse - kas teate, milline sisekaitse arvukuse eesmärk on seatud?. Lisaks päästesse, abipolitseisse jne jne jne.
Ametlikud kutselised struktuurid on nii õhukesed, et nt õhurünnaku korral Tallinnale jagub kutselisi päästjad ja tehnikat näiteks logistikakeskuse ladude kustutamiseks ja ongi kõik....Prisma põleng näitas hästi kui õhuke meie pääste on.
Nüüd tuleb järgmine vastuargument - plaanid on olemas. Tõesti - plaanid on olemas, nt sõja-aja meditsiini plaanide ja tegelikkuse kohta on herr hillart siin meid piisavalt valgustanud. Lisaks on veel plaan Saku Lättest pudelivesi rekvireerida. Ja hulganisti muid ministeeriumikabinettide illusoorses memomaailmas leiutatud toredaid plaane.
Samas - (mees)kodanike tegevus sõja-ajal ei piirdu ju ainult rindega, lisaks tuleb mehi mobiliseerida tagalavalve (sisekaitse) üksustesse - kas teate, milline sisekaitse arvukuse eesmärk on seatud?. Lisaks päästesse, abipolitseisse jne jne jne.
Ametlikud kutselised struktuurid on nii õhukesed, et nt õhurünnaku korral Tallinnale jagub kutselisi päästjad ja tehnikat näiteks logistikakeskuse ladude kustutamiseks ja ongi kõik....Prisma põleng näitas hästi kui õhuke meie pääste on.
Nüüd tuleb järgmine vastuargument - plaanid on olemas. Tõesti - plaanid on olemas, nt sõja-aja meditsiini plaanide ja tegelikkuse kohta on herr hillart siin meid piisavalt valgustanud. Lisaks on veel plaan Saku Lättest pudelivesi rekvireerida. Ja hulganisti muid ministeeriumikabinettide illusoorses memomaailmas leiutatud toredaid plaane.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
SOR-i endised ajateenijad pole ju kuhugi kadunud (vähemasti mitte enamuses) ega sissikompaniidele eelnendud piirivalve omad ega päästekompaniide poisid. Neid mehi on siseministeeriumi üksuste hingekirjadest läbi käinud u. 12000. Lisaks veel sisekaitseüksustesse vanemate aastakäikude jalaväepataljonide mehed, kellede väljaõpe ilmselt suures üksuses tegutsemiseks pisut lahjaks jääks ning hakkabki juba vaikselt looma. Otseselt pealetungiva vaenlasega mittetegelevate üksustena on neid aega paar päeva oma ülesannetega ka tutvustada.Kapten Trumm kirjutas: Samas - (mees)kodanike tegevus sõja-ajal ei piirdu ju ainult rindega, lisaks tuleb mehi mobiliseerida tagalavalve (sisekaitse) üksustesse - kas teate, milline sisekaitse arvukuse eesmärk on seatud?. Lisaks päästesse, abipolitseisse jne jne jne.
Viidatud tagala-alade täiendamiseks tuleks aga just reservi tootvad päästekompaniid aga miks mitte ka sisekaitseüksus taastada. Neil poleks vaja ka nii head ligipääsu metsastele õppealadele vaid võiksid paikneda just vahepeal tühjaks jäetud urbanistlikumat keskkonda sisaldavatel territooriumitel nagu näiteks Tartu või Pärnu pataljon.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Noh näete, kõige kallim komponent ehk välja õpetatud inimesed on lausa olemas. Oleks ju ülim kahjurlus nendega mitte edasi tegeleda.
Tõsi, 90ndatel oli KV väljaõpe vähe erinev sellest, mis see on täna (põhiliselt koostöö ja üksuse seisukohast), seega oleks aeg neid värskendada.
Tõsi, 90ndatel oli KV väljaõpe vähe erinev sellest, mis see on täna (põhiliselt koostöö ja üksuse seisukohast), seega oleks aeg neid värskendada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 24 külalist