Kaadrikaitseväelaste osakaal

[TTA]

-kampaania korras kaadri arvu suurendamine (jätame kõrvale vandenõuteooriad hiilivast palgaarmeest) on risti vastupidine käik sellele, mis teha vaja oleks - rohkem kasutada reserviste sh reservohvitsere, sest neile pole vaja 365 päeva aastas palka maksta ja soliidseid püsikulusid tekitada. Tegelikult tuleks kaadri arv lukku lüüa ja seda mitte enam kasvatada.

No ei saa kohe ikka nõustuda sellise väitega. KV on praegugi kaadriga ikka koledal kombel alakomplekteeritud, tahad et selline seis jätkuks? Või vähendada KV koosseisu?

Kust sa neid reservohvitsere kasutad üldse? Mis väljaõppega nad üldse on? Kolm kuud meegomäel? Ajateenijate väljaõpetamiseks nad eriti ei kõlba, võibolla sbk ajal riviõppeks? Olulisemate ja tähtsamate tundide andmisel on isegi sõjakoolist läbikäinud meestel raskusi.

[setu]

Niipalju kui kuulda on, tahetakse aasta lõpuks Meegomäe ära kaotada.

[Kapten Trumm]

-No ei saa kohe ikka nõustuda sellise väitega. KV on praegugi kaadriga ikka koledal kombel alakomplekteeritud, tahad et selline seis jätkuks? Või vähendada KV koosseisu?

Eks siin tuleb eristada KV koosseisu ja tegelikult täidetud ametikohti. Probleem ju selles, et kohad on täitmata? Antud lüke näeb ette aga KV koosseisu suurendamise. Kuna koosseisuga käivad kaasas palgafondid, siis toimub selline fookus-pookus (muudes asutustes ka muidugi peale KV). Omaette teema veel see, et minuarust on meil ebaproportsionaalselt suur arv kõikvõimalikke staape (ligi 30 lugesin kunagi kokku), mis mingit erilist produkti ei anna. Samas riviametis on suur-suur inimeste nappus.

Kust sa neid reservohvitsere kasutad üldse? Mis väljaõppega nad üldse on? Kolm kuud meegomäel? Ajateenijate väljaõpetamiseks nad eriti ei kõlba, võibolla sbk ajal riviõppeks? Olulisemate ja tähtsamate tundide andmisel on isegi sõjakoolist läbikäinud meestel raskusi.

Vaata, sellega on selline värk - et kui reservohvitser (RO) peab SA mingit üksust juhtima (st talle usaldatakse elud), siis miks samas ei võiks ta teha RA väljaõpet, kus üldreeglina elusid kaalule ei panda? Nagu normaalses reservarmees käib? Mõistagi selleks, et ta õpetada oskaks, peab ta ise õppima, kuid selle koha pealt peab viskama kahjuks kivi justnimelt kaadri kapseaeda, et pole nähtud nende RO-de vajadust ega nähtud eriti vaeva nende koolitamisega. Olen nõus, et sellel teemal on tohutult ebakompetentsust ja kogemuste nappust, kuid seda probleemi lihtsalt kaadri massi peale laskmisega ka ei lahenda (lahendab, aga see on kulukam võimalus).

Kui nüüd koosseise suurendada, siis tekib küsimus, kuskohas ja milleks. VÕK-ide arv niipalju ei kasva, et õigustada sellist juurdekasvu? Staapide puhul räägitakse kokku tõmbamisest. Ajateenistus lüheneb - vastavalt väheneb koosseisuvajadus. Ühe tanki-õppekompanii püstipanek ju ka nii palju ei võta. Ajateenijate arvu kasvatada plaanis ju pole. Missioonidele?

Ma pole teab-mis sõjandusproff, kuid pean end natuke asjatundjaks juhtimise ja majandamise alal. Kui me võtame sellise konkurentsitiheda ala nagu mööblitööstus, siis selle ala terminites on KV midagi taolist:

-tulevikuinvesteeringuteks napib raha, lähiaastail kollitab sulgemine
-tootmiseeadmed enamuses ajast ja arust
-transport laguneb kätte ära ja seda pooltesse kohtadesse ei jagu
-tootmine on väikeste üksutena laiali pillutud üle Eesti
-ametühing nõuab palga ja ametikohtade arvu suurenamist (ca 50%).
-turuosa ei kasva
-ei suudeta realiseerida (mingite müstiliste) vabatahtlike tööliste tööd

Kui asjaga edasi minna, siis mida peaks tegema? Väike kodune mõttetöö - vihjeks, et vastus pole ei personalikulu kasvatamine ega pisiinvesteeringute laiali pildumine üle Eesti.

[hummel]

Ega kampaania korras kaadri arvukust naljalt ei suurenda. Ei ole neid uusi huvilisi uksest-aknast sisse piilumas mitte. Ja kuhu neid uusi värskeid kaadriväelasi ka tööle peaks võtma, kui napib tegevallüksusi, kust nad üles kasvama hakkaksid? Tänavalt otse staapi?

Kaadri juurdevoolu on iseenesest võimalik teatud määral suurendada küll. iseasi, kas seda suudetakse. Et suurendada kaadrikaitseväelaseks saamise huvi, on sellised võimalused:
1) Igapäevateenistuse märksa parem ja põhjendatum korraldamine üksustes. Paljud ei lahku mitte ainult raha pärast, vaid, kuna neil on kopp ees kogu jamast ja ei jaksa enam tühja tõmmelda. Vaja on mingeid kardinaalseid muutusi kogu süsteemis. Näiteks personalipüramiidi õiget pidi pööramine, mis suurendaks valikut vastutavatele kohtadele, mis omakorda parandaks juhtimiskvaliteeti.
2) Ajateenijate arvu suurendamine. Paljudel tekib huvi kaadrikaitseväelaseks hakkamise üle alles ajateenistuse käigus. Oma üksuse ajateenijast saab sageli ka parim hilisem kaader. Ühtlasi tuleb tõsta ajateenistuse kvaliteeti. Väljaõpe sisukamaks ja huvitavamaks.
3) Kaitseväele parema, jõulisema ja eeskujulikuma relvastuse-varustuse hankimine. Tuleks arendada kasvõi primitiivsel tasemel viivitamatult välja kõik normaalses armees leitavad väeliigid ja relvaliigid. Vormikandja peaks tundma oma armee võimekuste üle sisemist uhkust, mitte olema seltskonnas (kus natukegi rohkem sõjandusest teatakse) pilkealune! Armee peab välja paistma nagu Armee, mitte mingi kergrelvadega turvafirma. Kus on tankid, lennukid, laevad... Nii saavutab ta ka ühiksonnas tegeliku lugupidamise ja inimesed tahavad sinna tulla. Praegune usaldus ja kiitus riigikaitsele on saavutatud pigem järjepidevalt pushitava (võlts-)propagandaga. Treime pidevalt (tegeliku viletsuse ja jõuetuse maskeerimiseks) kiidu-uudiseid ja kui ükskord tõesti midagi juhtub, siis seda suurem paanika meedias ja maine kukkumine.

Loomulikult on oluline ka rahuldav palk (+ tagatised, mida tsiviiljuristide poolt suure hooga tahetakse kärpida!), kuid EKJ töötasu ei jõua lähema 50 a jooksul nagunii järele erafirmadele.
Kes kaldub töötama seal, kus hetkel lihtsalt rohkem makstakse, selle koht pole vähemalt pikemas perspektiivis nagunii kaitseväes. Kaitseväelane peab olema hingelt kaitseväelane. Kuidas inimesi hingelt kaitseväelaseks muuta (vastavaid inimesi kaitseväkke meelitada), vt eelnenud 3 punkti.

[Kapten Trumm]

kpt Reinhold: Kas Kaitsevägi on nii rikas?

http://www.parnupostimees.ee/?id=233005

Kehtiva “Eesti sõjalise kaitse arengukava 2009-2018” alusel kavatsetakse meil üles ehitada kaitsevägi, mille sõjaaja täiskoosseisust moodustaksid kaadrikaitseväelased 16 protsenti

Külma sõja lõppedes ja veel 1999. aastal kasutas Šveits oma 400 000mehelise reservarmee väljaõpetamiseks napilt 2000 kutselise ohvitseri ja allohvitseriga instruktorkorpust. Lisades siia õhuväe piloodid ja mäekindluste kaitseüksuste personali, püsis kutseliste sõjaväelaste osa armee täiskoosseisust Šveitsis kahe protsendi piires.

Kas keegi kahtles tollase Šveitsi sõjalises enesekaitsevõimes? Või kas tänapäeva Eesti on majanduslikult niivõrd võimekas, et lubada endale proportsionaalselt kaheksa korda suuremat kutselist armeekomponenti kui Šveits?

Kui meil (oli) on opstruktuur näkane 16 000 ning vajame 2500 kaadikaitseväelast, siis tasub kriitiliselt peeglisse vaadata...meenutame veelkord, et Sveitsil on/oli kõvasti väeliike, mis on kaugelt suurema kaadri vajadusega kui kergjalaväest koosnev reservarmee.

Lõpetuseks:
Eestil pole kindlasti võimalik vana Šveitsi mudelit üks ühele üle võtta. Siiski maksaks meilgi mõelda sellele, kas poleks ökonoomsem rakendada riigikaitses senisest märksa rohkem kaitseliitlasi ja reservväelasi ning vähendada olulisel määral kutselise komponendi osa.

Minu mõte: on rumal teha riigikaitses ekstensiivtoomist (meenutage nõuka uudismaid, mida hariti üles, sest ei suudetud olemasolevaid piisavalt hästi majandada), see toob kaasa lihtsalt tagasivõtmatute püsikulude hüppelise kasvu, mis sööb arengurahasid (sh relvastuse ja lahingutehnika investeeringute raha). Selles vaimus jätkates ei hakka meil kunagi mingit võitlusvõimelist armeed ka olema, sööme lihtsalt raha jooksvateks kuludeks.

Sveitsi suhtarvu järgi peaks meil 2018 olema 800 kaadrikaitseväelast. OK, Scouts+missiüksused teist samapalju juurde, aga see ei ole 4000....isegi mitte niipalju kui praegu....ise me tahame maksta igale kütusevoolikut hoidvale reamehele keskmist palka ja siis nutame, et näe, tsiviilkopteritest enamast osta ei jaksa.

[TTA]

Kui nüüd koosseise suurendada, siis tekib küsimus, kuskohas ja milleks. VÕK-ide arv niipalju ei kasva, et õigustada sellist juurdekasvu? Staapide puhul räägitakse kokku tõmbamisest. Ajateenistus lüheneb - vastavalt väheneb koosseisuvajadus. Ühe tanki-õppekompanii püstipanek ju ka nii palju ei võta. Ajateenijate arvu kasvatada plaanis ju pole. Missioonidele?

Küsimus pole koosseisude suurendamises, küsimus on juba olemasolevate kohtade täitmises. Ei ole normaalne et ainsad kaks ohvitseri kompaniis on kompaniiülem ja kompaniiülema abi nagu mõni aeg tagasi Jõhvis teeninud mehed teadsid rääkida. Ega meil veeblitega ka just kiita pole.

[Kapten Trumm]

Siis ma sain õigesti aru, poolik täitmine pole normaalne ning kui inimesi ei leita, siis tuleb nt suurendada olemasolevate palkasid/hüvesid (et tühjad kohad täis saaks, mitte luua aastas 125 või mis iganes arv kohta juurde....mis jääb täitmata.

[setu]

Kas mitte Kaitseliidu kooli juhatajal ei saanud täis ametiaeg?

[hummel]

1939 moodustas RA kaitsevägi u 12,5 % SA omast. Täna moodustab RA kaitsevägi u 33% SA omast. Palju on suhe kaadri ja ajateenijate ja reservväelaset vahel, pole numbreid käepärast.

[TTA]

Siis ma sain õigesti aru, poolik täitmine pole normaalne ning kui inimesi ei leita, siis tuleb nt suurendada olemasolevate palkasid/hüvesid (et tühjad kohad täis saaks, mitte luua aastas 125 või mis iganes arv kohta juurde....mis jääb täitmata.

c. kasvatame kaadrikaitseväelaste arvu 125 võrra igal aastal kuni piirarvu 4000 saavutamiseni.

Kus räägitakse uute kohtade loomisest?

[Kapten Trumm]

Kas meil on praegu 4000 kaadri kohta struktuuris?

[Kapten Trumm]

1939 moodustas RA kaitsevägi u 12,5 % SA omast. Täna moodustab RA kaitsevägi u 33% SA omast. Palju on suhe kaadri ja ajateenijate ja reservväelaset vahel, pole numbreid käepärast.

Kui need andmed õiged on (ei kontrollinud kuskilt), siis siia on ka koer maetud. 1939 tuleb veel arvestada seda, et siis oli kaks valmidusrügementi (meie mõistes brigaadi) + osalises valmiduses rannakaitse, merevägi jne + ajateenijate arv oli kaugelt suurem kui praegu (mis vajab arusaadavalt rohkem kaadrit).

Kuna siin on korduvalt vehitud eelarve numbritega ja esitatud küsimus, "mille arvelt", siis arusaadavalt on vastus sellele "vähemalt osaliselt KV ebamõistlikult suurte jooksvate kulude arvelt".

Ehk mida väiksemate jooksvate kuludega saab hakkama, seda rohkem jääb raha nänni ostmiseks. Ja kuna kaitsevaldkonnas on personalikulu jämedalt miljardi krooni tuuris, siis iga säästetud protsent võrdub 10 miljoni krooniga. Ehk siis käega katsutavates kategooriates - säästes 20%, võime igal aastal lubada endale ühe täiendava suurtükiväepataljoni, ühe pataljoni jagu kasutatud soomukeid või 1-2 kasutatud hävituslennukit.

Sama puudutab ka KV infrat ning kinnisvara. Kui arenenud riikides on kombeks rajada baase vähemalt brigaadi kaupa, siis meil pole täna ühtki täismõõdus väljaõppekeskust, kuidagiviisi normaalsed oleks vastu Kuperjanov ja Tapa. Ülejäänu on tegelikkuses tugevdatud kompanii mõõtu välja andev tilulilu, mida on vaja toita, valvata, remontida, sõidutada, juhtida, administreerida, varustada. nt valvekulude mõttes per nase on aga oluline vahe, kas valvekompanii vana istub Kuperjanovi pääslas, kus aia taga on mingi 700 nägu või Sidepataljoni väravas, kus aia taga on mingi 150 nägu. Need on kõik püsikulud, mis ei ole olulise seoses produkti ehk sõdurite arvuga. Äris näiteks nii ellu ei jää, et kui konkurentidel on optimaalne toota 700 ühikut aastas ning mina toodan 150 - ma lihtsalt ei saa ostjalt hinda, mis kataks kulud (oleks kahjumis).

Et ei tuleks kohe juttu harjutusväljakute puudumisest, siis nt Rootsis ringi reisides olen näinud, kuidas armee harjutas oma formatsioone (tankid+jalavägi) kohalikus asulas teedel (vajadusel peatati liikus) ja inimesed suhtusid sellese ku elu loomulikku ossa.

[TTA]

Kas meil on praegu 4000 kaadri kohta struktuuris?

Teades alakomplekteerituse astet, ei imestaks.