RÕK Põhjanael 01

[Incc]

Kes käis ja kuidas tundus?

Ise olin kohal nädala ja ei jäänud asjaga üldse rahule. Planeeritud oldi asja poolteist aastast ja kukkus kehvasti välja, vähemalt minu, kui suvalise sõduri vaatevinklist.

Suurimad miinused:

a) Väheintensiivne. Üritus oli suur passimine juba eos, kogu "efektiivse osa või lahingu osa" oleks saanud 2 päeva ära teha, tekkis selline Kevadtormi efekt, kus lihtsalt kell tiksus. Suurem osa minu rühmast ütles, et järgmine kord, juhul kui see juhutma peaks, nad leiavad vabanduse mitte tulla, sest üritus oli sisutühi.

b) Koordineerimatus. Pataljoni masinad olid tankimata (sic!), ajakulu 4 tundi. Lahinglaskmistele jõudes, loomulikult suhumisega kiire-kiire, jäi moonavoor 3,5 hiljaks. Mehed kohal kell 7.00, laskmine hakkas kell 11.00. Lahingülesande jaoks ärkas minu kompanii kel 4.00 ja passis siis kella 11.00ni.

Inimresursse kasutati halvasti: oli olemas mingi struktuuritabel, mille järgi siis mehed üksustesse paigutati. Nii juhtus lihtsalt, et mõnes jaos oli ülemaks pädevam sõdur ja teises jaos olid nii jaoülem ja jaoülema abi NAKi läbinu. Pigem oleks võinud NAKi mehe jagu juhtima panna, aga tabelid on tabelid.

Pataljoni rünnakul, faas mis pidi olema kogu õppuse iva, polnud kompaniiülematel omavahelist sidet (sic!), mis lõppes loomulikult blue-on blue tulega kahe kompanii vahel.

c) Nõuti vähe. Suhtumine, et "reserväelane ei peagi rohkem oskama-tahtma" tegi kurvaks. Mehed tulid nädalaks kokku ja tahtsid, ning minu arust olid ka nõus korralikult pingutama ja actionit tegema, mida üldse ei pakutud. Pelaegi suutis võitleja poole päeva väga palju meenutada ning pidi siis igavat harjutust kogu aeg läbi tegema. Paar tundi lahingpaari liikumiseks, paar tundi jao, paar tunid rühma, vähem kompanii liikumise harjutamiseks. Oleks võinud kohe alustada jaost ja kiirelt rühma peale üle minna ning siis kõige rohkem kompaniiga drillida.

d) Info ei liikunud. Kas polnud aega, tahtmist või mõlemat, et edastada infot reakoosseisule. Ürituse nime sain teada lõpurivistusel. Sidevõimalused tundusid olevat kehvemad kui ajateenistuse: enne oli rühma tasemel olemas juba sidemees ja Harris, nüüd oli kasutusel Motorola ja selleks, et info liiguks kasutati mitut erinevat kanalit, seega polnud ntx rühmaülemal võimalik rääkida ja jao ja kompaniiülemaga korraga. Kompaniiülemal olid lisaks veel erikanalid tulejuhtide ja snaiprite jms jaoks. Väga segane.

Plussid.

a) Ainuke suurem pluss oli formeerimiskiirus: koos paberimajandusega, mis oli tüütu ja aeglane, said kompaniid relvad ja varustuse lahinguvalmis ca 2,5 tunniga, anna ainult moon kätte ja mine.

b) Arusaamine, et palju on meeles ja tuleb kiiresti meelde ning mehed olid valmis rohkemaks ja põhjalikumaks ürituseks kui nõuti.

Kindlasti jäi nii mõnigi asi kahe silma vahele, seega täiendage.

[Kapten Trumm]

Ikka samad probleemid läbi aastate. Kui viimati 2006 analoogsest üritusest osa võtta sai, siis tundub neid viimaste aastate muljeid lugedes, et eriti pole asi paranenud.

Achtung - kamina ja peastaapide osalised, kes siin seda loevad - juba ammugi on aeg tekitada üks kindel VÕK (või VÕKi osakond), kes on spetsialiseerunud RÕK-ide korraldamisele. Igalt poolt kokku kraabitud kaader võtab seda kui lisatööd (tasutakse vaba ajaga) ja seda on ka tulemustes näha - tegemist on linnukese kirjapanekuga. Kehvalt sisustatud RÕKide korraldamine on lausa kuritegelik rumalus, millega nullitakse osalejate motti ja tahet järgmine kord osaleda.

[A4]

Ikka samad probleemid läbi aastate. Kui viimati 2006 analoogsest üritusest osa võtta sai, siis tundub neid viimaste aastate muljeid lugedes, et eriti pole asi paranenud.

Achtung - kamina ja peastaapide osalised, kes siin seda loevad - juba ammugi on aeg tekitada üks kindel VÕK (või VÕKi osakond), kes on spetsialiseerunud RÕK-ide korraldamisele. Igalt poolt kokku kraabitud kaader võtab seda kui lisatööd (tasutakse vaba ajaga) ja seda on ka tulemustes näha - tegemist on linnukese kirjapanekuga. Kehvalt sisustatud RÕKide korraldamine on lausa kuritegelik rumalus, millega nullitakse osalejate motti ja tahet järgmine kord osaleda.

Ühe keskse, ainult õppekogunemiste orgunnimisega tegeleva VÕK-i või „lendsalga“ loomise mõttel oleks üks suur puudus. Nimelt korraldatakse õppekogunemisi mitte ainult selleks, et aastaid reservis olnud reservväelased saaksid oma teadmisi ja oskusi värskendada, vaid ka selleks, et iga kaitseringkonna juhtkond, tagalateenistus ja kaitseväelased saaksid reaalses elus maha mängida mobilisatsiooni läbiviimise, üksuse formeerimise, varustuse laialijagamise jms. Rahuajal võiks ju RÕK-e üks keskne instruktorite punt korraldada, aga kes tõelise mobilisatsiooni korral nelja kaitseringkonna eest töö ära teeb, kui viimastel reaalne kogemus puudub.

Ka praegune kohati kehv orgunn on tingitud eelkõige sellest, et varasem kogemus väeosades ja KRK-des puudub. Või siis sellest, et viimane reaalne kogemus õppekogunemistega jäi Kunnase-eelsesse epohhi.

[hillart]

Igalt poolt kokku kraabitud kaader võtab seda kui lisatööd (tasutakse vaba ajaga) ja seda on ka tulemustes näha - tegemist on linnukese kirjapanekuga.

Vaba ajaga?

Kuidas on võimalik kaadripuudusest tingitud ületunde kompenseerida vaba ajaga? Töö on lõppkokkuvõttes ju vaja ära teha.



Mehed, laulame!

[oleeg]

Laulame...

Küllap varsti tuletatakse meelde sõnad: "Laula, laula pappi..."

100% hillartiga nõus! Igasugune jutt vabast ajast

Muidugi ei saa välistada, et mõnes mulle tundmatus struktuuris see kõik toimib

terv
o

[alban]

Lahinglaskmistele jõudes, loomulikult suhumisega kiire-kiire, jäi moonavoor 3,5 hiljaks. Mehed kohal kell 7.00, laskmine hakkas kell 11.00. Lahingülesande jaoks ärkas minu kompanii kel 4.00 ja passis siis kella 11.00ni.

Igal pool maailma sõjavägedes käib asi põhimõtte "Hurry up and wait" järgi. Seega - chill.

P.S Loomulikult peaks kõik sujuma ja õigeaegselt toimima aga vigadest me ju õpime.

[Incc]

Lahinglaskmistele jõudes, loomulikult suhumisega kiire-kiire, jäi moonavoor 3,5 hiljaks. Mehed kohal kell 7.00, laskmine hakkas kell 11.00. Lahingülesande jaoks ärkas minu kompanii kel 4.00 ja passis siis kella 11.00ni.

Igal pool maailma sõjavägedes käib asi põhimõtte "Hurry up and wait" järgi. Seega - chill.

P.S Loomulikult peaks kõik sujuma ja õigeaegselt toimima aga vigadest me ju õpime.

Õppekogunemise eesmärk oli tutvuda ja harjuda Clausewitz'i "hõõrdumise" printsiibiga?

Pikemalt mõeldes on selle jama taga vist tõesti kaadriprobleem: meie kompaniiülem oli vahipatist, kellel oleks võinud rahulikum nädal olla, kuna juuli meestel puhkus ja uued polnud veel peal, kompaniiveebel oli üldse Vahipataljoni ajateenija, kes lihtsalt kaasa rabatud. Viimane sai vähemalt oma tööga suurepäraselt hakkama. Tohutu puudus oli vahekohtunikest, kaks kolm kompanii peale, mitte rohkem. Oleks kaadrit rohkem, jaguneks koormus ühtlasemalt, saaks rohkem ka meestega tegeleda.

[Toddie]

Tundub jah, et viimastel suurematel RÕK-idel kipuvad olema samad kitsaskohad, mis kuidagi paremaks ei muutu. Tundub ka, et kiidetakse samu elemente, nimelt näiteks formeerimist. Samas formeerimisega tegeleb ju KL, kes tõesti teeb head tööd sellega.

Minu üksust formeerisid aasta alguses kaitseliidu "papid", kes ilmselt poleks kõige väledamad söösthüppajad, aga formeerimine käis neil erakordselt ladusalt ja võiks öelda isegi, et lõbusalt.

[Incc]

Tundub jah, et viimastel suurematel RÕK-idel kipuvad olema samad kitsaskohad, mis kuidagi paremaks ei muutu. Tundub ka, et kiidetakse samu elemente, nimelt näiteks formeerimist. Samas formeerimisega tegeleb ju KL, kes tõesti teeb head tööd sellega.

Minu üksust formeerisid aasta alguses kaitseliidu "papid", kes ilmselt poleks kõige väledamad söösthüppajad, aga formeerimine käis neil erakordselt ladusalt ja võiks öelda isegi, et lõbusalt.

Kirjutan kahe käega alla. Formeerijad olid kaitseliitlased, kel "asi käpas".

[Qtec]

Lahinglaskmistele jõudes, loomulikult suhumisega kiire-kiire, jäi moonavoor 3,5 hiljaks. Mehed kohal kell 7.00, laskmine hakkas kell 11.00. Lahingülesande jaoks ärkas minu kompanii kel 4.00 ja passis siis kella 11.00ni.

Igal pool maailma sõjavägedes käib asi põhimõtte "Hurry up and wait" järgi. Seega - chill.

P.S Loomulikult peaks kõik sujuma ja õigeaegselt toimima aga vigadest me ju õpime.

Mhmmm, aga kaua veel võib õppida?? Midagi võiks hakata ka selgeks saama juba...

[hummel]

Peaprobleem on selles, et kaitseväes valitseb selliste keerukate ürituste (nagu seda on komplektse reservpataljoni RÕK ehk kiirväljaõpe) korraldamiseks ja läbiviimiseks liiga suur bardakk. Samuti kaadripuudus ja eriti puudus kompetentsest ning kogenud kaadrist kompaniist kõrgemale jäävatel tasemetel.

Nagu olen juba 10x kirjutanud, siis enamuse EKV reaalne toimiv tase on kompanii. Tuleneb asjaolust, et meie rahuaja maaväes puuduvad pataljonid (peale kutselise Scoutsi) ja seega pataljoni reaalse juhtimise kompetents. On vaid üksikud tugevdatud kompaniid eri maanurkades, mis kannavad "pataljoni" nimetust. Lisaks aga hulk asjatavaid staape koos staabipersonaliga, keda on ilmselt rohkem, kui allüksuste kaadrit. Järelikult ei saa nagu rääkida ka juhtkondade/staapide rahva selektsioonist, normaalsest karjäärist ning vastava taseme planeerimise/juhtimise alasest kompetentsist.
Kaardi- ja simulaatoriõppustega võivad jah hakkama saada...

Põhja KRK-s on minuteada aktiivseid riviallüksusi vaid 1 SP kompanii ja 1 jalaväekompanii. Nende juhtimiseks on Vahipataljoni staap, mida omakorda juhib veel Põhja KRK staap. Samas tegustevad linnaku territooriumil näiteks asutused, mis ei allu vist mitte kumbalegi staabile. Ühesõnaga Rahumäe uulistas on minuarust bürokraatia ja bardakk juba süteemi kirjutatud ning pole ka miskit imeks panna, kui reaalne väljund kujuneb antud RÕK sarnane.

Kompanii tasemeni Kaitseväes aga asjad üldiselt toimivad ja kompanii/patarei RÕK-id lähevad tänu sellele üldiselt hästi. Pataljoni omad aga eelnimetatud põhjustel üldjuhul nii nagu asjaosalised ilmekalt kirjutavad.

[Kapten Trumm]

Ka praegune kohati kehv orgunn on tingitud eelkõige sellest, et varasem kogemus väeosades ja KRK-des puudub. Või siis sellest, et viimane reaalne kogemus õppekogunemistega jäi Kunnase-eelsesse epohhi.

Mis KRK võimekusse puudutab, siis KRK staabi tegeliku mehitamise põhimõtete kohta liigub üks ütlemine - mille jätan ütlemata. Pärnu teemadel oled selle ise ka läbi lillede välja öelnud. See on vast ka üks põhjus, miks asjad ei suju. Sest laskurit rühma parameedikuks ei nõiu ei kamina ega KRA rahvavaenlased, vaid ikka KRK kaader.

[hillart]

Kuna ma ise vaid ühte kitsast lõiku sellest õppusest tunnen, siis oleks vägagi huvitav teada, et missugune oli komplekteerituse aste (%) teistes allüksustes. Kui see mujal sama nutune oli, kui ..., siis pole saavutatud reaalne lõpptulemuski ju miskit üllatavat.
Eks seegi ole ju mingi meie rahva võitlusvõime ja rahvustunde näitaja, või kuidas?

Paralleeliks tooks ühe näite kangesti kaugest ajast. Nimelt 90-ndate I poolest. Malevate kontrollkogunemised andsid toona stabiilselt kokkutulnute %-ks 75-95. Malevate lõikes oli see erinev. Tallinna Maleval oli raudselt ca. 80-85, ja seda ka reaalselt oodatava tegutsemise eelinformatsiooni korral. See 15-20% puudujääki on aga loomulik ja tegelikkuses veel allüksuste võimekust ei pärssinud. See % koosnes siis järgmistest põhjustest: reaalselt haige, kodukohast eemal, teavitushäire, "ei lase oma meest kuhugi" , "oi-oi ma ikka ei saa ja üleüldse ma teie KL mänge enam ei mängi", lihtsalt argpüksid, kes lausa kodust minema põgenesid.
Kuna Eesti meeste/naiste selline valitsev meelsus tagas taolise suhteliselt hea kogunemisprotsendi, siis oli meile tookord kangesti hämmingut tekitav, kui Zemesardze´t külastades väitsid nad oma rahuldavaks kokkutulemise %-ks allüksustes 70-75 olevat. Ja selle %-ga arvestati kõikjal ka oma plaanides (NB!). Mis tuli üle selle oli aina asja paremaks tegev. Praegu, sellele kalkulatsioonile tagasi mõeldes, tundub, et taoline planeerimine vägagi ettenägelik oli, ning end vajadusel ka õigustanud oleks.
Aga nüüd hoopis sellest meie lähiminevikus toimunud RÕK´ist.
Ei teagi kas nutta või naerda, või hoopis mõlemat korraga. Missugune oli RÕK-i vastav %? Kas te arvate, et see üksus oleks võitlusvõimeline olnud, kui peale formeerimist selle õppuse viimasel päeval oleks ta reaalsesse tegevusse saadetud?

P.S.
Muideks! Meestele, kes väitsid end siin ja seal molutanud olevat.
Tegelikkuses ongi reaalne sõjategevus mitte üks lakkamatu lahingukontakt, vaid suuresti ainult liikumised punktist A punkti B ja sealt edasi punkti C jne., saavutamaks kontrolli teatavate territooriumide üle, ning vahepealsed ootamised. Ning haruharva ka lühiajalised lahingukontaktid, mis näiteks suure sõja veteranide juttudes oma olulisust arvestades aga hoopis enam jutuaineks on kui lõputud nn. lebotamised, kuigi proprtsionaalselt vaid tühist ajavahemikku üldajast katsid. Ja ega tegelikult mingi üksus olegi pideva lahingutegevuse tingimustes eriti kaua jätkusuutlik, kuid jätkusuutliku armee säilitamine on ju samuti iga väejuhatuse üheks ülesandeks.
Taolistest asjadest tuleb lihtsalt aru saada ja mõista.

[Incc]

Kuna ma ise vaid ühte kitsast lõiku sellest õppusest tunnen, siis oleks vägagi huvitav teada, et missugune oli komplekteerituse aste (%) teistes allüksustes.

P.S.
Muideks! Meestele, kes väitsid end siin ja seal molutanud olevat.
Tegelikkuses ongi reaalne sõjategevus mitte üks lakkamatu lahingukontakt, vaid suuresti ainult liikumised punktist A punkti B ja sealt edasi punkti C jne., saavutamaks kontrolli teatavate territooriumide üle, ning vahepealsed ootamised. Ning haruharva ka lühiajalised lahingukontaktid, mis näiteks suure sõja veteranide juttudes oma olulisust arvestades aga hoopis enam jutuaineks on kui lõputud nn. lebotamised, kuigi proprtsionaalselt vaid tühist ajavahemikku üldajast katsid. Ja ega tegelikult mingi üksus olegi pideva lahingutegevuse tingimustes eriti kaua jätkusuutlik, kuid jätkusuutliku armee säilitamine on ju samuti iga väejuhatuse üheks ülesandeks.
Taolistest asjadest tuleb lihtsalt aru saada ja mõista.

Komplekteeritus minu kompaniis oli kesine: jalaväerühmad siis vastavlt ca 20 (seda rühma täpselt ei mäleta), 16 ja 24. Mp-l oli kasutuses 2 relva. Veel paar autojuhti, sidemees ja kaks snaipripaari. Kõik. Kuna struktuuri oli muudetud (TT-jaod kadunud, liidetud jalaväejagudega), siis ei oska protsenti öelda.

Passimisest sõjaajal saan aru, vältimatu, õppustel ka teatud mõttes vältimatu. See, mis seal toimus oli kuritegelik, eelkõige just sellepärast, et need kes kohale tulid, leiavad järgmine kord vabanduse mitte tulla.

[Lupus]

Ei olnud küll rõk ,aga ikkagi. Toimus ühe KL maleva lahinglaskmine . Polügonil . kirja oli ennast pannud 140 meest/naist. Kohal natuke alla 100. Ja et see pisike kompanii liikuma saada selleks kulus 6 tundi.See mis polügonil toimus oli veel hullem pornuha. Kaadri teevus jättis sellise mulje , et no tra me siin nädalavahetusel peame sebima . KL enda reservohvitserid olid tublid ,aga maleva kaader , no ma ei tea. Krt kui ei meeldi otsigu endale teine töö .