Eesti õhukaitse imeline maailm..
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Arvestage asjaoluga, et AIM-120 AA versiooni laskekaugus on 20 aastaga kasvanud 40-lt 160 kilomeetrile. Maismaalt on see muidugi väiksem, aga paarkümment kilti pole enam varsti teema.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Siin pole mitte nii tähtis see, et ühe radari avastamiskaugus on(kirjade järgi!!) paarkümmend kilti suurem kui teisel,...vaid, kui hea on see radar ka näiteks madalamatel kõrgustel,...ja siin on "kaelkirjakul" tema konstruktsioonist tulenevalt teatud eelised....vetewana kirjutas:See NASAMS2, mida soomlased kavatsevad hankida, varustatakse siis vist juba paremate radaritega Sentinel AN/MPQ-64F1, millede tegevusraadiust on suurendatud 120 km. Kui nüüd võrrelda seda tegevusraadiust meie GIRAFFE. omaga 113 km. siis peaks see täitsa sobima?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Tegelikult taandub kõik lihtsale füüsikale. Sentinel on ehe näide USA enda nägemusest SHORADI teemal ja kuskil Arizona kõrbes oleks ta tegija. Künka otsas ka, lüüakse puruks, toome uue.
Näiteks Aegviidu männimets on asi, mis seda radarikiirgust läbi ei lase. Osa peegeldub puudelt tagasi, osa neeldub (puu neelab hästi) ja muutub lihtsalt soojuseks.
Nüüd kui sa paned mõnele metsalagendikule selle Sentineli püsti, mille kiirgur asub maapinnast nii 2 meetri kõrgusel, siis võid põhimõtteliselt endale teha millimeetripaberi peale teatud mõõtkavas joonise ja näed sealt, millised surnud tsoonid tekivad. Radarikiirgus levib kahjuks ainult otsesuunas ja selleks, et näha puude/takistuste kohale ja teatud ulatuses nende taha, on vaja kiirgur ja vastuvõtja võimalikult kõrgele tõsta. Kuidas näeb AWACS metsavaheteedel sõitvaid autosid? Peamiselt seepärast, et ta vaatab neid ülevalt alla (look down) ja vahepeal pole kiirgust peegeldavaid või neelavaid takistusi. Kui sa paned selle ketta käima Tallinna lennujaama stardirajal, ei näe sa sellega madalal kõrgusel mitte midagi.
Samal põhjusel ongi madalal lendajate ehk nn mud-moverite tõrjumisel kõige efektiivsem lennuvägi - sest tulejuhtimisradar vaatab samuti ülevalt alla ja sihtmärgid on tema jaoks maapinna taustal ning vahel pole takistusi. Seal eksisteerib küll peegeldus (ground clutter), kuid seda on teatud meetoditega võimalik välja filtreerida.
Võib arvata, et Rayethoni pakkumine oli Stinger + Sentinel (mõlemad on in-house tooted) ja kui eeldada, et Mistral ja Stinger on umber võrreldavad, siis kogupaketina ostis Eesti kindlasti parema koosluse ja siin pole ette heita küll miskit.
Tõenäoliselt jäävad need Giraffed üsna kauaks terveks - küll aga lüüakse kohe sassi fikseeritud kaugmaaradarid (kuigi teoorias mobiiilsed). Kui Otepää oma pannakse veel mingi torni otsa, siis mobiilseks seda lugeda enam ei anna.
Põhimõtteliselt tuleb lugeda tänapäeval mobiilseks 1 minut asjad kokku ja minema/töökorda. 30+ minutit nagu on see kaugmaaradaritel, ei kvalifitseerunud isegi Vietnami sõjas enam mobiilseks (seal loeti, et 15 minutiga peab raketikompleks kadunud olema. 30 sek võimaldab põhimõtteliselt kahtlase lennuki ilmumisel 100 km kaugusel või radaritõrje raketi ilmumisel radarisse veel töö katkestada ja impacti kohast eemale minna (väljalülitamine enam ei aita, rakett jätab viimase asukoha meelde).
Näiteks Aegviidu männimets on asi, mis seda radarikiirgust läbi ei lase. Osa peegeldub puudelt tagasi, osa neeldub (puu neelab hästi) ja muutub lihtsalt soojuseks.
Nüüd kui sa paned mõnele metsalagendikule selle Sentineli püsti, mille kiirgur asub maapinnast nii 2 meetri kõrgusel, siis võid põhimõtteliselt endale teha millimeetripaberi peale teatud mõõtkavas joonise ja näed sealt, millised surnud tsoonid tekivad. Radarikiirgus levib kahjuks ainult otsesuunas ja selleks, et näha puude/takistuste kohale ja teatud ulatuses nende taha, on vaja kiirgur ja vastuvõtja võimalikult kõrgele tõsta. Kuidas näeb AWACS metsavaheteedel sõitvaid autosid? Peamiselt seepärast, et ta vaatab neid ülevalt alla (look down) ja vahepeal pole kiirgust peegeldavaid või neelavaid takistusi. Kui sa paned selle ketta käima Tallinna lennujaama stardirajal, ei näe sa sellega madalal kõrgusel mitte midagi.
Samal põhjusel ongi madalal lendajate ehk nn mud-moverite tõrjumisel kõige efektiivsem lennuvägi - sest tulejuhtimisradar vaatab samuti ülevalt alla ja sihtmärgid on tema jaoks maapinna taustal ning vahel pole takistusi. Seal eksisteerib küll peegeldus (ground clutter), kuid seda on teatud meetoditega võimalik välja filtreerida.
Võib arvata, et Rayethoni pakkumine oli Stinger + Sentinel (mõlemad on in-house tooted) ja kui eeldada, et Mistral ja Stinger on umber võrreldavad, siis kogupaketina ostis Eesti kindlasti parema koosluse ja siin pole ette heita küll miskit.
Tõenäoliselt jäävad need Giraffed üsna kauaks terveks - küll aga lüüakse kohe sassi fikseeritud kaugmaaradarid (kuigi teoorias mobiiilsed). Kui Otepää oma pannakse veel mingi torni otsa, siis mobiilseks seda lugeda enam ei anna.
Põhimõtteliselt tuleb lugeda tänapäeval mobiilseks 1 minut asjad kokku ja minema/töökorda. 30+ minutit nagu on see kaugmaaradaritel, ei kvalifitseerunud isegi Vietnami sõjas enam mobiilseks (seal loeti, et 15 minutiga peab raketikompleks kadunud olema. 30 sek võimaldab põhimõtteliselt kahtlase lennuki ilmumisel 100 km kaugusel või radaritõrje raketi ilmumisel radarisse veel töö katkestada ja impacti kohast eemale minna (väljalülitamine enam ei aita, rakett jätab viimase asukoha meelde).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Oskab keegi tark ehk öelda, mis masin see seal Mistrali lahinglaskmiste juures on?
Meenutab justkui mingit kaelkirjaku moodi asja aga radarit ennast ei paista kusagil olema. On see meie Giraffe siis ilma radarita?
http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_p ... 820&id=aav
Meenutab justkui mingit kaelkirjaku moodi asja aga radarit ennast ei paista kusagil olema. On see meie Giraffe siis ilma radarita?
http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_p ... 820&id=aav
See on "Giraffe"-tüüpi radari vana versioon, kannab nime "Giraffe-75".vetewana kirjutas:Oskab keegi tark ehk öelda, mis masin see seal Mistrali lahinglaskmiste juures on?
Meenutab justkui mingit kaelkirjaku moodi asja aga radarit ennast ei paista kusagil olema. On see meie Giraffe siis ilma radarita?
Lätlased said need Rootsilt,kui ostsid sealt hunniku ülejäävat õhutõrjevarustust,(RBS-70, 40-mm. L-70).
Erineb meile tulnud Giraffe AMB-st sellega, et on kahedimensiooniline,...ja no lihtsalt, eelmine põlvkond elektroonikat...
Ja radar keerleb ilusti ikka seal masti otsas..
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kui seda peastaabi pilti vaatad, siis seal puudub radari antenn masti otsas, selle küljes tundub olevat mingi punane kalts.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Läti nogija
Ja kabiinis lasi kiir segamatult mööda ekraani ja operaator hõikas eetrisse andmeid sihtmärkide kohta (side antenn on olemas)
Ja kabiinis lasi kiir segamatult mööda ekraani ja operaator hõikas eetrisse andmeid sihtmärkide kohta (side antenn on olemas)
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
See, mis on Lätis järgi jäänud asjast, mida meie siin nimetame "iseseisvaks kaitsevõimeks",...pole tegelikult üldse naljakas, pigem kurb.Kapten Trumm kirjutas:Läti nogija
Ja pealegi, mõjutab viimane ka otsesemal kombel meie julgeolekut, isegi kui me saame vaadates lõunanaabrite poole kergendusega öelda,.."jep, meil oleks võinud ju isegi ullemini minna"...
Ja pikemat aega sealset elu-olu jälginuna, ei näe hetkel paistmas ka valguskiiri....(pigem räägitakse seal hetkel Afgaani missiooni võimalikust suurendamisest)
No näeb....
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Eks ka selle aasta Kevadtorm on lõunast tuleneva probleemi üks väljendusi....
Lätlaste kael ei kandud ka Vabadussõja ajal oma riigi pidamist välja, eestlastel tuli minna ja musta tööd ka seal teha. Ega kanna ka praegu.
Ajalool on omadus korduda. Kahjuks.
Lätlaste kael ei kandud ka Vabadussõja ajal oma riigi pidamist välja, eestlastel tuli minna ja musta tööd ka seal teha. Ega kanna ka praegu.
Ajalool on omadus korduda. Kahjuks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ei taha küll norida, kuid TT-relvade teemade all on mõndeki mehed kirunud, et heade relvadega ei saa live väljaõpet teha, sest raketid on kallid. Kui ma siin loen, et üks Mistrali rakett maksab 2 miljonit, välja lasti neid 5 ja mudellennuki mehed toodi Belgiast kohale, siis tunduvad need argumendid alusetud. Kohal oli 97 sõdurit ja neist enamus vaatasid lihtsalt õnnelike tegevust kõrvalt.
http://uudised.err.ee/index.php?06202251
http://uudised.err.ee/index.php?06202251
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Võrdlus TT relvadega suht kohatu, sest Mistrali näol on tegemist kõige lihtsama ja odavama uue ÕT süsteemiga, sellest allapoole lihtsalt pole midagi.
Küll on aga Javelinist ja Spike'st allapoole terve plejaad pea suurusjärk odavama lasuga juhitavaid TT relvi.
Küll on aga Javelinist ja Spike'st allapoole terve plejaad pea suurusjärk odavama lasuga juhitavaid TT relvi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Jah, Trumm, ka lennukeid on palju odavamaid kui F-16 jt Sinu lemmikud. Näiteks L-39, kuid nüüd Sa hakkad õigustama, et kiirus pole see, juhtimispult pole see, rakettidega on sellised lood jne. Kõik sarnased argumendid kehtivad ka Spike/Javelini vs Mapats/Milan kohta. Spike laseb üldse üle metsa ning Javelini saab palju mugavamalt tassida kui Milani nagu ka prantslased Afganistanis otsustasid.
jne.
Eelneva jutu point on see, et kui on vajadus, siis leitakse ka raha.
jne.
Eelneva jutu point on see, et kui on vajadus, siis leitakse ka raha.
Jaaa kaur3, siin pead sa uskuma kpt Trummi. Mistral on juba selline riist, et väljaõppe põhiraskus on kuni lasuni (ise räägid veel javelinist jms). Seepärast ei ole eriti oluline, kas väljaõppe käigus saab iga mees päriselt lasta või ei. Muidugi jääb risk - mis ta tegelikult teeb? Kuid selle peaks taandama süsteemi töökindlus. Ja seda on Mistral vähemalt relvana ja vähemalt polügoonil küll tõestanud (15st 14 tabamust).
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 23 külalist