Otsisin vana teema üles, sest tundus õige koht, kuhu postitada:
http://www.err.ee/586977/harvardi-kiitu ... valmistama
Positiivne on selles loos see, et tüüp ei hakanud ennast teenistuskõlbmatuks valetama. Veendumuste tõttu valis asendusteenistuse - ok, täiesti legaalne ja ise tehtud valik. Edasi läheb asi juba huvitavamaks. Kas tõesti pole asendusteenistuses poistega eriti midagi mõistlikku peale hakata? Vbla saaks veendumuste tõttu sõjalisest väljaõppest loobunutele õpetada mittesõjalisi, kuid kriisi ajal vajalikke oskusi? Pääste, meditsiin...? Ma saan aru, et see võtab ressurssi, aga need poisid on ju ka (antud juhul kehvasti kasutatud) ressurss? Kui riik on ise pakkunud välja sellise võimaluse, siis peab sellel ka mingi mõistlik sisu olema. Õpetatagu neile mingeid kriisi ajal kasulikke oskusi, mitte ärgu saadetagu lihtsalt "jalust ära" ja "tegema midagi" 40 h per nädal X 12 kuud... Hetkel tundub mulle küll, et asendusteenistus on reaalse sisuga täitmata ja selle võiks vabalt ümber nimetada asendustegevuseks.
Selle looga meenus mulle vähemasti üks lugu, kus peategelasel sarnane taust, kuid edasine saatus täiesti erinev. Luukas Ilves oli prestiižika Stanfordi ülikooli vilistlane, kui ta samuti EV kodanikuna välismaalt Eestisse ajateenistusse tuli. Panite tähele? Ta valis ajateenistuse, mitte asendusteenistuse. Järgnes 11 kuud tihedalt ja huvitavalt sisustatud aega, mille ta lõpetas reservohvitserina Õhutõrjepataljonis rühmaülema ametikohal.
Kumb välismaise ülikooli vilistlane parema valiku tegi (ise tegi!) otsustab igaüks ise.
Ah jaa, üks kanadalasest eesti taustaga noormees oli ju veel, mingi "tehnikaülikooli" vilistlane, kes tuli Kanadast ajateenistusse. Temast sai Kuperjanovi ÜJP 120 mm MP patarei arvestaja, ühesõnaga leiti talle koht, kus tema matemaatikateadmised targasti kasutatud olid.
Samamoodi oleks ka sellele Harvardi- geeniusele mõistlik rakendus leitud, näiteks Suurtükiväepataljoni meteorühmas.
Valikud, valikud...