Kaadrimuudatused

Vasta
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Leo »

SKJ on 30 kindralit, nende hulgas ka tagalateenistuse inseneriharidusega ülem, SKJ pea-arst ja välipiiskop, keda kõiki võrdsustatakse brigaadikindraliga, kuid juba ametinimetus ütleb, et kõrgema ohvitseri sõjalist haridust neilt ei eeldada. Ehk päriskindraleid ja -admirale on 27, kellelt võiks eeldada kindrali oskuseid, kusjuures Mereväes ja Õhuväes mõlemis 2, ülem ja asetäitja. 2 on välislähetuses ja 1 kaitseministeeriumis. Kui nüüd teha kerge matemaatika, siis RA tingimustes on iga päriskindrali kohta 1300 kaadrikaitseväelast, ametnikku ja ajateenijat. SA oludes oleks iga päriskindrali kohta ligi 10000 võitlejat.

https://puolustusvoimat.fi/tietoa-meist ... -kenraalit
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas nimetu »

Olen seda ka varem öelnud ja kordan seegi kord üle: KVJ, PSÜ, KLÜ, isegi brigaadide ülemad võivad rahulikult kindralid olla. Aga see on kokku ehk akadeemia ülemaga 6, mitte 11 (aasta varem lausa 12 oli). Kui vägi on selle ametikoha taga, minul poleks ka marssaliga probleem. Brigaadiülemad on meil ju kolonelid, seega kust see rohkearvuline generaliteet tuleb?
Pane sinna juurde KVJ, PSÜ ja KLÜ asetäitjad ja välisteenistujad NATOs.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas London Bridge »

Kas välisteenistus eeldab kindralipaguneid või saaks seal ka kolonel hakkama?
My fair lady.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas nimetu »

Kas välisteenistus eeldab kindralipaguneid või saaks seal ka kolonel hakkama?
Ilmselt oleneb ametikohast. Kuid NATO staapidesse on üldiselt saadetud kindralid.
KategorieC
Liige
Postitusi: 728
Liitunud: 01 Aug, 2006 17:19
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas KategorieC »

London Bridge kirjutas:Kas välisteenistus eeldab kindralipaguneid või saaks seal ka kolonel hakkama?
Sellega on ilmselt see, et teatud seltskonnas sind lihtsalt ei võeta tõsiselt kui kindrali paguneid peal ei ole. Et selles mõttes on see kindralite "ületootmine" ilmselt paratamatu.

Mind hoopis huvitaks uute kindralite senine teenistuskäik - milliseid ametikohti täites meil siis kõrgemaks ohvitseriks saab? Keegi oskab peast siia kirja panna?
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Kolm eelnevat postitust on väga ekslikud oletused :|

Välisteenistuses on meil paarkolm kindralikohta (hea HEREM kindlasti täpsustab) ning vähemalt kaks tosinat koloneli/kolonelleitnandikohta (hea PALM kindlasti täpsustab)..

Kusjuures staabitöö TEGIJA(-analüütik ja projektijuht) ongi vanemohvitser - kindral üldreeglina on vaid ESINDUSISIK..


P.S.
NATO staapides üldreeglina käib riikide vahel alati väike kakelus kindralikohtade nimel..

P.P.S.
NATO staapides üldreeglina ei käi riikide vahel kunagi kakelust vanemohvitseridest töömesilaste kohtade nimel...
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas London Bridge »

Tänan sisuka vastuse eest. Mulle meenud veidi, et keegi on siin foorumis lahanud juba neid kindralikohti, aga mul ei õnnestunud ennist leida.
My fair lady.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Veiko Palm »

Rahvusvahelistes organisatsioonides ja välisriikides üldisemalt teenib selgelt üle saja eesti kaitseväelase. Osa neist Eestis (K5, BALTDEFCOL, NFIU), kuid suurem osa siiski välismaal. Välismaal teenijad võib väga tinglikult jagada järgmistesse gruppidesse:
- diplomaatiline teenistus (eelkõige atašeed, kuid ka meie sõjalised esindused NATO ja EL juures, ÜRO);
- meie riiklikud esindajad eri struktuuride juures (SHAPE nt);
- meile "kvoodi" alusel eraldatud või meie poolt vabatahtlikult mehitatud kohad NATO juhtimistruktuuris (NATO Command Structure), ehk eri NATO staapides;
- meie osalemine NATO väestruktuuris (NATO Force Structure). Siin eelkõige Põhjadiviis ja Kirdekorpus;
- kandideerimisega saadud ametikohad eri NATO struktuurides.

Enamus ülaltoodutest on pikaajalises välislähetuses, osad (eelkõige diplomaatilised kohad) välisteenistuses.

Rahvusvahelistes struktuurides on meil hetkel neli kindrali ametikohta (k-adm Schvede EV sõjaline esindaja NATO ja EL juures, kin-mjr Kiili KVJ esindaja SHAPEs, brig-kin Tiganik JFCB väljaõppeülem, brig-kin Tamm BALTDEFCOL ülem) ning üks kindrali ametikohaga võrdsustatav ametikoht (ü-vbl Saliste NATO veebel).

Enne kui ma hakkan Borja arvamusi (esindusisikutest kindralid ja mesilastest vanemohvitserid) naeruvääristama, ootaksin ma natuke teemalaiendust. Äkki olen hoopis valesti aru saanud? Siis võiks rääkida ka kohtade jaotamisest.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas nimetu »

Ja saamegi ligikaudu tosin kindralit nii. Mitte, et see teadmine siin teemas uus oleks.

Kui keegi arvab, et võiks vähem olla, siis peaks ikkagi konkreetsemalt ütlema, et millise inimese auaste on hetkel ebavajalik.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Veiko Palm »

Borja kirjutas:PALMI kiiret ülendamist ma toona ette ei näinud (MÕTSa hilisemat kindralikssaamist ka mitte).
Suht ilmne on aga, et kindraliks kerkivad(ki) praegu HEREMi sõbrad RKA Kaitsekolledži esimesest lennust aastatel 1992-96 - nagu PALM & MÕTS..
Borja on tuntud oma lihtsustamiste ja üldistamistega, kuid see ületab nii hea maitse piiri kui ka vaatab mööda faktidest. Paralleelreaalsus nii-öelda. Üheltpoolt süüdistatakse KVJ-t nepotismis ja teisalt jäetakse brig-kin Mõtsa ja minu tagasihoidlikust isikust mulje, kui mõttetutest tossidest, kelle ainus teene oli teenida lühikest aega kõrvu tulevase KVJ-ga. Masendav.

Kuid faktikontroll. Muidugi unustab Borja sujuvalt ära praeguse KVJ ajal ülendatud k-adm Schvede, brig-kin Ühtegi või kmd Saska. Ei sobi pilti, lükkame kõrvale. Ning see, et Palm on oma karjääri jooksul koos Heremiga teeninud 1992-94 (õpingud ERAs) ning alates 2018 suvi, ehk ühtekokku maksimaalselt neli aastat, ei oma mingit tähtsust. Pidepunkt leitud ja sobib mudelisse. Sellise "staabitöö" eest saab tavaliselt kinga.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas URR »

Borja kirjutas:NATO staapides üldreeglina ei käi riikide vahel kunagi kakelust vanemohvitseridest töömesilaste kohtade nimel...
Pole tõsi.

Vahel on paguneid lihtsalt vaja. Kui kindralid omavahel kokku saavad, on kolonelil ennast raske kuuldavaks teha. Meenub kunagine kolleegi, kes käis sageli leitnandi auastmes rahvusvahelisel tasandil läbirääkimisi pidamas, palve et talle üks OF-4 pagunitega topis kaasa antaks. See topis ei peaks sõnagi lausuma, piisab kui vahel noogutab, aga paluja sõnal oleks palju rohkem kaalu. Seega on Eesti huvides, et sõjaline esindaja NATO juures või atašee suuriigis on vastavate pagunitega.

Teine aspekt on see, et üksuse juhtimise keerukus ei sõltu otseselt alamate üksuste arvust. Kas pataljoni juhtimine, staabi koosseis või ülema auaste peaks muutuma, kui seal on üks kompanii rohkem või vähem? Sama on meie väeliikide ja -juhatustega (kellel see tuju heaks teeb, võib "mikro" ja jutumärgid juurde mõelda). Õhuväe ülem (ja tema staap) peab tegelema kogu õhukaitse planeerimise ja arendamisega, pidama vastavaid läbirääkimisi Eesti sees ja väljas. Selleks on vaja nii pädevust kui autoriteeti. Paraku on meie peastaabist saanud peamiselt kahe brigaadi juhtimise ja tagamisega tegelev diviisistaabi moodi staap ja selle võrra on väeliikide ja -juhatuste roll suurem.

Kolmandaks ei saa ülema auastet otseslt tuletada talle alluvate inimeste arvust. (Off topic, aga kui köievedamiseks läheb, siis Eesti õhuväes on "päid" rohkem kui mereväes.) Jalaväepataljonis on rohkem sõdureid kui tankipataljonis. Mida see pataljoniülema auastme kohta ütlema peaks? Lennuväe sama ekvivalendi üksuses on ilmselt veel vähem inimesi. Laevadega läheb asi veel imelikuaks: "laev üks tükk" või olla nii miinijahtija kui lennukikandja. Esimese komandör on vanemleitnant-kaptenmajor, teise komandör on mereväekapten.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Z03
Liige
Postitusi: 1136
Liitunud: 22 Juul, 2016 10:09

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Z03 »

Kah asi, mille peale vihastuda. Mulle kui kõrvalseisjale tundub protsess pigem tippjuhi poolt oma meeskonna koostamisena. Juht valib oma meeskonda eelkõige need inimesed, kes jagavad tema eesmärke, püüdlusi ja väärtusi. On see kusagil või mingil ajal teisiti olnud? Mulle näib, et praegu on nõudmised sõjaväelisele kompetentsusele ja pühendumisele kõrged, lisaks isikuomadustele nagu näiteks võimu kehtestamine eelkõige autoriteedi, mitte agressiivsusega, suhtlemine ja oma seisukohtade selgitamine "keelan, käsen, poon ja lasen" mõtteviisi asemel.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See meeskonna teema ei puutu praegu üldsegi asjasse.
Küss on jätkuvalt selles, et kui võime suurus on maksimum pataljon, siis miks on seal vajalikud strateegilised juhtimispädevused/tasandid, kui see võime suudab tegelikkuses täita heal juhul taktikalise tasandi ülesandeid? Ja sealt edasi järgmine küsimus, et milleks on vajalikud taolised, suurriigile omased pompöössed struktuurid?

Tanki ja jalaväepataljon pole ka head näited. Seal on koosseisu arv siiski samas suurusjärgus ja väiksema koosseisu tasalülitab keerukam opereerimine (tankidega keerukam kui jalaväega). Meil on jutt ikkagi suurusjärgu vahest (nt võrdluses Soome või Iisraeliga). Äsja teatati KV spordirühma sulgemisest, põhjenduseks 300 tuhat eurot iga-aastast kulu. Sellistest väikesest kildudest see eelarve koosnebki.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas nimetu »

Küss on jätkuvalt selles, et kui võime suurus on maksimum pataljon
Kas meie vägi on siis maksimaalselt pataljoni suurune?

Küsimus on ju konkreetne - milline kindral ei vääri/vaja oma auastet? Kui vastad sellele, siis saame aruteluga edasi minna.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Leo »

See on täiesti õige, et kõrgel rahvusvahelisel tasandil enda ning esindatava riigi kuuldavakstegemiseks on oluline omada teatud auastet ning on teada palju juhtumeid, kus välisteenistuse ajaks on auastet ajutiselt tõstetud, näiteks kapten majoriks vms. Samas olukorras, kus mõnesaja tuhande € suunamiseks väeosade spordiinstruktorite ja füsioterapeutide palkamiseks on vaja teiselt poolt sportlaste rühm ära koondada, sest KJ ametikohtade piirarv on täis ning palgafond nagiseb ähvardavalt, tekib täiesti õigustatult loogiline küsimus, et kas see rahvusvahelistes organisatsioonides teenivate valdavalt vanemohvitseride kompanii on ikkagi õigustatud? Äkki tõmbaks sealt ka rühma võrra koomale ja kindlasti sääst oleks oluliselt suurem ja saaks oluliselt rohkem spordi-instruktoreid?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist