Relvajõudude loomine
Eesti vallutamine ei võta aega 15 minutit, see asi juba käib aastaid. Kui see asi saavutatakse siis see pole ju 15 minuti teema. Praeguses olukorras aga selle saavutamisest saaks meie sõjaks valmis olevad isikud sellest teada nende hommikusest postkastist võetud "Kesknädala" esilehelt.Lemet kirjutas:Aaaa...et tänapäeval peetakse sõda HOOPIS teistmoodi...raketid ja patsiga poisid ja arvutid. Ja muidugi võtab vaenlasel EV vallutamine aega 15 minutit. Kui sedagi...
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 548
- Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
- Kontakt:
Austet Wrangel.
Siiski peab todema, et yksiku sahvatuste vahepeal kostab vaid siirast ja sygavat ambrikolinat. Ei tasu siiski sona votta teemadel, kus tiivad ei kanna. Naiteks lahingu juhtimine ja staabid. Voiks ju lihtsalt viisakalt nentida, et jahe, sellest teemast ei te ma suurt midagi, aga yldine pohimote voiks oll jargmine ...
Lihtsalt lahmides ja puusalt porutades saab kyll suurema arvu postitusi, aga kirjutatu tekitab rohkem kysimusi, kui vastuseid.
Veelkord - Wrangeli vaide on, et tulevikus nn kasuliini ja sundust ei ole ja koik kaib kuidagi muudmoodi. Otse ja oigesti. Ei usu. Pean siinkohal tunnistama, et eriti kehva on muidugi naiteid tuua praegustelt operatsioonialadelt, aga kahjuks paremat ei ole hetkel. Afganistanis on asjad rohkem poliitilised, kui sojalised. Piiranguid rohkem, kui lubadusi. Ja tahan teha veel ka sellise piirangu, et staabist voiks rakida alles brigaadist ylessepoole. See brigaadi staap on kah juba piiripealne asi, aga las olla.
Niisiis veelkord need nn pohimottelised kyysimused:
1. Kui mingit kamandamist ei ole, siis kuidas see jalavaelane sinna yleyldse sai?
2. Kuidas see lennuk sinna ohku sai? Ei ole piisav vaita, et neid on seal palju ja nad tiirutavad kogu aeg ohus.
3. Miks see taotlus siiski otse lennukisse ei lahe? Tanapaeval ei ole ju vaja teada mobiilinumbrit - raadiosagedustel on info edastatav ka ilma konkreetse numbrita.
4. Miks see info kulgeb just seda teed mooda nagu Wrangel kirjeldab j kas info liigub kogu aeg yhtemoodi? Kes maras selle liikumise viisi, kui kamnamist pole?
5. Miks peab andma loa moona kasutamiseks, kui kamandamist pole?
6. Miks teatakse vaid staabis millist moona on lennukitel? Lennukiyksuses ei teatagi?
7. Kes need staabid yleyldse loi? Miks?
Ehk siis veelkord - motle labi, palun, enne kui usinalt kirjutama hakkad.
Aga tagasi tulles Wrangeli heade motete juurde:
1. Tegelikult voimaldab tanapaevane tehnoloogia loomulikult staapi yle maailma laiali jaotada. Vaga plju on ametikohti, mida mehitades ei pea fyysiliselt operatsioonialal olema. Eeskatt peab see paika korgemate staapide kohta (mida siis Afgnistanis on kokku 6). Kuid ka seda tuleb teha moistlikult.
2. Erinevlt Wrangelist vaidan, et just korgemate staapide lahingujuhtimise saab kergema vaevaga opertsioonialalt valja viia. Motelge selle vaite yle ...
3. Tegelikult on tahtis saavutada jarjepidevus. 6 kuud on liiga vahe. Normaalne rotatsioon peaks kestma kolm aastat. Muidugi mitte kogu aeg kohal (sed ei suuda isegi ameeriklased vist) ja samasuguse intensiivsusega, vaid kasutades ara just infotehnoloogiat. Kaid vahepeal operatsioonialal, moni nadal kuni moni kuu ja siis jalle koduses Euroops sama asjaga moni kuu tootada. Suhted sailivad jne.
See eelpool nimetatud asi kehtib loomulikult vaid CRO kohta.
Ja Wrangeli ees palun personaalselt vabandust tapitahtede puudumise parast.
Siiski peab todema, et yksiku sahvatuste vahepeal kostab vaid siirast ja sygavat ambrikolinat. Ei tasu siiski sona votta teemadel, kus tiivad ei kanna. Naiteks lahingu juhtimine ja staabid. Voiks ju lihtsalt viisakalt nentida, et jahe, sellest teemast ei te ma suurt midagi, aga yldine pohimote voiks oll jargmine ...
Lihtsalt lahmides ja puusalt porutades saab kyll suurema arvu postitusi, aga kirjutatu tekitab rohkem kysimusi, kui vastuseid.
Veelkord - Wrangeli vaide on, et tulevikus nn kasuliini ja sundust ei ole ja koik kaib kuidagi muudmoodi. Otse ja oigesti. Ei usu. Pean siinkohal tunnistama, et eriti kehva on muidugi naiteid tuua praegustelt operatsioonialadelt, aga kahjuks paremat ei ole hetkel. Afganistanis on asjad rohkem poliitilised, kui sojalised. Piiranguid rohkem, kui lubadusi. Ja tahan teha veel ka sellise piirangu, et staabist voiks rakida alles brigaadist ylessepoole. See brigaadi staap on kah juba piiripealne asi, aga las olla.
Niisiis veelkord need nn pohimottelised kyysimused:
1. Kui mingit kamandamist ei ole, siis kuidas see jalavaelane sinna yleyldse sai?
2. Kuidas see lennuk sinna ohku sai? Ei ole piisav vaita, et neid on seal palju ja nad tiirutavad kogu aeg ohus.
3. Miks see taotlus siiski otse lennukisse ei lahe? Tanapaeval ei ole ju vaja teada mobiilinumbrit - raadiosagedustel on info edastatav ka ilma konkreetse numbrita.
4. Miks see info kulgeb just seda teed mooda nagu Wrangel kirjeldab j kas info liigub kogu aeg yhtemoodi? Kes maras selle liikumise viisi, kui kamnamist pole?
5. Miks peab andma loa moona kasutamiseks, kui kamandamist pole?
6. Miks teatakse vaid staabis millist moona on lennukitel? Lennukiyksuses ei teatagi?
7. Kes need staabid yleyldse loi? Miks?
Ehk siis veelkord - motle labi, palun, enne kui usinalt kirjutama hakkad.
Aga tagasi tulles Wrangeli heade motete juurde:
1. Tegelikult voimaldab tanapaevane tehnoloogia loomulikult staapi yle maailma laiali jaotada. Vaga plju on ametikohti, mida mehitades ei pea fyysiliselt operatsioonialal olema. Eeskatt peab see paika korgemate staapide kohta (mida siis Afgnistanis on kokku 6). Kuid ka seda tuleb teha moistlikult.
2. Erinevlt Wrangelist vaidan, et just korgemate staapide lahingujuhtimise saab kergema vaevaga opertsioonialalt valja viia. Motelge selle vaite yle ...
3. Tegelikult on tahtis saavutada jarjepidevus. 6 kuud on liiga vahe. Normaalne rotatsioon peaks kestma kolm aastat. Muidugi mitte kogu aeg kohal (sed ei suuda isegi ameeriklased vist) ja samasuguse intensiivsusega, vaid kasutades ara just infotehnoloogiat. Kaid vahepeal operatsioonialal, moni nadal kuni moni kuu ja siis jalle koduses Euroops sama asjaga moni kuu tootada. Suhted sailivad jne.
See eelpool nimetatud asi kehtib loomulikult vaid CRO kohta.
Ja Wrangeli ees palun personaalselt vabandust tapitahtede puudumise parast.
Uues KVÜÕA poolt aretatud laiguliste kaantega raamatus kaitseväe lahingutegevuse alustest oli mäletamist mööda ka kirjas, et personaliskeem peab olema püramiidjas. Huvitav, kas see raamat on käsitletav dokumendina. Kui jah, peaks keegi astuma samme, et antud asi ka kaitseväes toimima saada.
Mulle ei meeldinud esmavaatusel seal allüksuste nimistus kirjas olev allüksus nimega "pooljagu". See "poolitamine" tuleks jaost väiksema allüksuse põhinimetuses lõpetada. Jaost väiksema allüksuse standardnimi peaks olema rahvakeeli "grupp" (team, trupp, zveno, partio). Nii mitmel pool tegelikult ka kasutatakse.
Mulle ei meeldinud esmavaatusel seal allüksuste nimistus kirjas olev allüksus nimega "pooljagu". See "poolitamine" tuleks jaost väiksema allüksuse põhinimetuses lõpetada. Jaost väiksema allüksuse standardnimi peaks olema rahvakeeli "grupp" (team, trupp, zveno, partio). Nii mitmel pool tegelikult ka kasutatakse.
ma saan aru et STVP's tulemeeskonda väga ei poolitata, aga kus sa elanud oled? Pooljaod (ja ka pooljao ülemad/jaoülema abid) on kaitseväes olnud juba aastaid.hummel kirjutas:Uues KVÜÕA poolt aretatud laiguliste kaantega raamatus kaitseväe lahingutegevuse alustest oli mäletamist mööda ka kirjas, et personaliskeem peab olema püramiidjas. Huvitav, kas see raamat on käsitletav dokumendina. Kui jah, peaks keegi astuma samme, et antud asi ka kaitseväes toimima saada.
Mulle ei meeldinud esmavaatusel seal allüksuste nimistus kirjas olev allüksus nimega "pooljagu". See "poolitamine" tuleks jaost väiksema allüksuse põhinimetuses lõpetada. Jaost väiksema allüksuse standardnimi peaks olema rahvakeeli "grupp" (team, trupp, zveno, partio). Nii mitmel pool tegelikult ka kasutatakse.
Muuseas, Sinu jaoks on see trükis täitmiseks...Uues KVÜÕA poolt aretatud laiguliste kaantega raamatus...
Väsitama hakkab sedasorti tarkus, mida Sa siin jagad!
Võta hommikul jalad alla ja vuta-vuta kõige kõrgema ülemuse juurde ettekandele!Mulle ei meeldinud...
Enne suupruukimist võiksid trükist pisut põhjalikumalt uurida. Näiteks autorite nimesid...
Millal Sa viimati usaldusväärset informatsiooni said seal toimuvast?Mida aeg edasi, seda rohkem jõuab justkui kohale, et võiksime paljuski eeskuju võtta naabrimehe tegemistest armee reformimisel ja lahinguvõime suurendamisel.
Pidin konjakipitsi maha pillama seda lugedes...
terv
o
Viimati muutis oleeg, 20 Mär, 2011 23:06, muudetud 1 kord kokku.
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
Frederic Manning
Olen elanud Eestis!
STVP-s ei ole tulemeeskondi, on relvameeskonnad (võrne jaoga). Lisaks on ka näiteks üksikuid erialaseid gruppe, mis ei kuulu ühegi jao ega meeskonna külge. Pooljagude nimedest on minuteada loobunud või siis praktiliselt loobunud ka Scouts, kus on kasutusel grupid. Põhjenduseks, et jagu ei pruugi jaotuda kaheks võrdseks pooleks. Allüksuse nimi peaks aga olema ühene.
Tagatipuks on sõna "grupp" lühem ja mugavam kasutada, kui "pooljagu"
Pole normaalne, et allüksuse ametlik nimetus on "pool" või veel mingi "mitmendik" millestki. Näiteks kas oleks normaalne, kui jagu nimetataks standardselt "ükskolmandikrühm" või rühma "ükskolmandikkompanii". Ja kas iga EKV rühm koosneb alati 3 jaost ning iga jagu 2 poolikust.
Kelle geniaalne lingvistiline leid EKV-s 1990ndail on "pooljagu", vääriks omaette uurimistööd.
STVP-s ei ole tulemeeskondi, on relvameeskonnad (võrne jaoga). Lisaks on ka näiteks üksikuid erialaseid gruppe, mis ei kuulu ühegi jao ega meeskonna külge. Pooljagude nimedest on minuteada loobunud või siis praktiliselt loobunud ka Scouts, kus on kasutusel grupid. Põhjenduseks, et jagu ei pruugi jaotuda kaheks võrdseks pooleks. Allüksuse nimi peaks aga olema ühene.
Tagatipuks on sõna "grupp" lühem ja mugavam kasutada, kui "pooljagu"
Pole normaalne, et allüksuse ametlik nimetus on "pool" või veel mingi "mitmendik" millestki. Näiteks kas oleks normaalne, kui jagu nimetataks standardselt "ükskolmandikrühm" või rühma "ükskolmandikkompanii". Ja kas iga EKV rühm koosneb alati 3 jaost ning iga jagu 2 poolikust.
Kelle geniaalne lingvistiline leid EKV-s 1990ndail on "pooljagu", vääriks omaette uurimistööd.
Tänan paranduse eest, sulandasin tulerühma ja relvameeskonna ühte oma ajus miskipärast. Mu jutu mõtet see siiski ei muuda.hummel kirjutas:Olen elanud Eestis!
STVP-s ei ole tulemeeskondi, on relvameeskonnad (võrne jaoga). Lisaks on ka näiteks üksikuid erialaseid gruppe, mis ei kuulu ühegi jao ega meeskonna külge. Pooljagude nimedest on minuteada loobunud või siis praktiliselt loobunud ka Scouts, kus on kasutusel grupid. Põhjenduseks, et jagu ei pruugi jaotuda kaheks võrdseks pooleks. Allüksuse nimi peaks aga olema ühene.
Tagatipuks on sõna "grupp" lühem ja mugavam kasutada, kui "pooljagu"
Pole normaalne, et allüksuse ametlik nimetus on "pool" või veel mingi "mitmendik" millestki. Näiteks kas oleks normaalne, kui jagu nimetataks standardselt "ükskolmandikrühm" või rühma "ükskolmandikkompanii". Ja kas iga EKV rühm koosneb alati 3 jaost ning iga jagu 2 poolikust.
Kelle geniaalne lingvistiline leid EKV-s 1990ndail on "pooljagu", vääriks omaette uurimistööd.
Kuidagi kumab läbi su jutust see, et sulle lihtsalt ei meeldi oma harjumuspärast keelekasutust muuta, tont teab miks.
Kuid olgu, hakkame siis punkt punkti haaval laiali lammutama su juttu. Minuteada vähemalt eelmisel aastal veel kasutasid Scoutsi inimesed sõna "pooljagu" täiesti vabalt ja ilma kompleksideta.
Kui jagu ei jaotu kaheks täpselt võrdseks grupiks ei tähenda veel see seda et ei võiks pooljagu olla, 4 ja 5 meest ei ole väga suur erinevus 9 mehelises jaos.
Aga miks ei ole normaalne kui kasutatakse sõna "pool" eesliitena? Ei ole pikk ja lohisev nagu "ükskolmandik" mida sa polemiseerides näitena tood.
Mul on ausaltöeldes savi kas ta on pooljagu, grupp, lüli või kana, aga kui ametlikult on sätestatud, et on pooljagu siis on pooljagu. See ei sobi, et mõned mehed, lihtsalt sellepärast, et nimi ei meeldi, segadust külvama hakkavad noorte ajateenijate peadesse.
Ei teadnud, et minule spetsiaaltrükis välja on antud. Ma muuseas arvasin, et on ka teistele.Muuseas, Sinu jaoks on see trükis täitmiseks...
Mis on usaldusväärne informatsioon? Kas kõik, mis pärit idapoolt, on automaatselt ebausaldusväärne ja kõik, mida kirjutab näiteks kasutaja oleeg on usaldusväärne?Millal Sa viimati usaldusväärset informatsiooni said seal toimuvast?
Mina näiteks ei tarbi alkoholi samal ajal, kui foorumisse kirjutan. Soovitan seda ka teistele.Pidin konjakipitsi maha pillama seda lugedes...
Kui ei soovi või väsitab, ei pea lugema ega vastama. Kui aga vastad, paluks mitte lihtsalt lahmida, vaid võtta siis vaevaks oma seisukohta viisakamalt või vähemalt sisukamalt selgitada, kui Sul endal seda tarkust nii palju on nagu siin mõista annad...Väsitama hakkab sedasorti tarkus, mida Sa siin jagad!
Näib, et isand hummel soovib keelt teritada?
Proovime...
Vaevalt, et seda Sulle nimeliselt välja anti. Laenutati parimal juhul.Ei teadnud, et minule spetsiaaltrükis välja on antud. Ma muuseas arvasin, et on ka teistele.
Kuna Sa igal sammul rõhutad omi seisukohti sõjaväe osas ja arvad kõike teadvat, siis rõhutasin spetsiaalselt: Sulle kui sõjaväelasele on täitmiseks. Andsin ka märku, et tegu pole mingi "aretusega"...
Paraku näid Sa üksnes iseenda naba imetlevat...
Ut homo possum falli! Seda arvestades jätan alati endale eksimise võimaluse mõningate protsentide ulatuses. Ida poolt tuleva avaliku info osas olen aga tunduvalt ettevaatlikum tõesti. Olen NL-i ajal seda armeed näinud ja tunnen ka vene propagandat piisavalt väitmaks, et vanasõna - kui poolt usud, saad poolega petta - kehtib.Mis on usaldusväärne informatsioon? Kas kõik, mis pärit idapoolt, on automaatselt ebausaldusväärne ja kõik, mida kirjutab näiteks kasutaja oleeg on usaldusväärne?
Igaüks läheneb asjale vastavalt rikutuseleMina näiteks ei tarbi alkoholi samal ajal, kui foorumisse kirjutan. Soovitan seda ka teistele.
Sõna "konjakipits" ei tähenda joomist ega ka alkoholi manustamist
Aitüma, et viisakusele oma sõnavõtus koha oled leidnud. Tarkusega on mul aga alaliselt kehvasti - pidevalt jääb väitlustes puuduKui ei soovi või väsitab, ei pea lugema ega vastama. Kui aga vastad, paluks mitte lihtsalt lahmida, vaid võtta siis vaevaks oma seisukohta viisakamalt või vähemalt sisukamalt selgitada, kui Sul endal seda tarkust nii palju on nagu siin mõista annad...
terv
o
PS. Kui oled hommikusel ettekandel ära käinud - anna teistele ka teada, millal Sinu parandused "KVÜÕA poolt aretatud laiguliste kaantega raamatus" ära trükitakse...
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
Frederic Manning
TTA kirjutas:
Enamus kaitseväelasi ilmselt küll ei hooli sellest, miks üht või teist asja nii ehk naa tehakse ega soovi ise mõelda. Kas see riigikaitsevõimele kokkuvõttes positiivselt mõjub, on iseasi.
Scoutsi asjadest ei tahaks täpsemalt rääkida, aga üldiselt olen kuulnud ametlikus vestluses ja näinud ametlikes dokumentides märkimisväärsel määral juba grupi nimetust.
Siiski suudan tuletada meelde, et ka jalaväes on grupi nimetust kasutatud väljaõppes juba 1990-ndail. Jalaväerühmas oli näiteks TT-grupp.
Grupp on täna koosseisudes ka täitsa ametlikult kasutusel. Kõik grupid ei kuulugi konkreetselt jao koosseisu, vaid alluvad näiteks otse rühma juhtkonnale - kuidas nad siis saaksid olla pooljaod. Samuti on mõne spetsiifilise jao koosseisus 3 gruppi.
Kahtlustan, et KVÜÕA raamatust on grupp välja jäänud koostajate tagasihoidlikust süvenematusest. Ega EKV vanemohvitserid sageli eriti teagi/mäleatgi, mis pataljonist-kompaniist allpool toimub.
Pooljao nimi ei meeldi sellepärast, et ta pole militaarselt terminoloogiliselt asjalik, loogiline ega väga põhjendatud. Samuti on pooljagu pisut pikk ja ebasuupärane võrreldes grupiga.
Aga no eks EKV-s valitseb kahjuks personalisüsteemis tegelikult nagunii üks segadus ja ka muudes asjades, kui see grupp vs pooljagu...
Kui olin märksa noorem ja ei jaganud niipalju seda sõjanduse värki, pidasin samuti pooljagu täitsa tavaliseks. Eks aja jooksul ole silmaring avardunud ja hakkad mõtlema pisut ka sellele, mida mõni asi tegelikult tähendab või miks ta nii on. Samuti saab juba võrrelda kogemusega piiritagant.Kuidagi kumab läbi su jutust see, et sulle lihtsalt ei meeldi oma harjumuspärast keelekasutust muuta, tont teab miks.
Enamus kaitseväelasi ilmselt küll ei hooli sellest, miks üht või teist asja nii ehk naa tehakse ega soovi ise mõelda. Kas see riigikaitsevõimele kokkuvõttes positiivselt mõjub, on iseasi.
Scoutsi asjadest ei tahaks täpsemalt rääkida, aga üldiselt olen kuulnud ametlikus vestluses ja näinud ametlikes dokumentides märkimisväärsel määral juba grupi nimetust.
Siiski suudan tuletada meelde, et ka jalaväes on grupi nimetust kasutatud väljaõppes juba 1990-ndail. Jalaväerühmas oli näiteks TT-grupp.
Grupp on täna koosseisudes ka täitsa ametlikult kasutusel. Kõik grupid ei kuulugi konkreetselt jao koosseisu, vaid alluvad näiteks otse rühma juhtkonnale - kuidas nad siis saaksid olla pooljaod. Samuti on mõne spetsiifilise jao koosseisus 3 gruppi.
Kahtlustan, et KVÜÕA raamatust on grupp välja jäänud koostajate tagasihoidlikust süvenematusest. Ega EKV vanemohvitserid sageli eriti teagi/mäleatgi, mis pataljonist-kompaniist allpool toimub.
Pooljao nimi ei meeldi sellepärast, et ta pole militaarselt terminoloogiliselt asjalik, loogiline ega väga põhjendatud. Samuti on pooljagu pisut pikk ja ebasuupärane võrreldes grupiga.
Aga no eks EKV-s valitseb kahjuks personalisüsteemis tegelikult nagunii üks segadus ja ka muudes asjades, kui see grupp vs pooljagu...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: A.T ja 24 külalist