Uued Kaitseväe ehitised ja baasid

[Toddie]

Siinkohal Trummiga nõus, ma arvan, et kogu olukorda võiks vaadata sedasi, et parem varblane peos kui Karlsson katusel.

Nagu asjade ehitamise/ostmise/tegemise aeglus on näidanud, siis kaitseväes võtab alati kõigel hoo maha see kui üritatakse leida sellist lahendust, mis oleks absoluutselt kõige kõige kõige. Paraku on sellistel puhkudel tulemuseks aastatepikkune venimine, visioonide kirjutamine, töögruppide moodustamine etc. Kui Tapa linnakusse oleks ka nii suhtutud, oleks seal tänaseni vb staap ja üks killustikuga kaetud plats, täiesti normaalselt funktsioneeriva sõjaväeosa asemel.

Alati saaks paremini, aga parem olgu meil midagi olemas kui see, et paberi peal on kõik hästi ilus, aga reaalsuses pole kottigi.

[Lemet]

Tegelikult müstika. Terve Eestimaa on täis eeskujusid, kuidas peaks olema kasarmu ehitatud(alates Tondi omadest, igati normaalne koht eeskuju võtmiseks) ja meil üritatakse ikka jalgratast leiutada. Traditsionaalselti- tahtsime parimat, välja tuli nagu alati. Aga ärme jumalapärast kuskilt eeskuju võta.

[hillart]

hummel:

Need U-kujulised on siis kasarmud ning igasse korrusetiiba mahub normaalselt elama u 50 ajateenijat, kuigi mõeldud olid algselt 45-le. Reaalselt elab tavaliselt ühes korrusetiivas sõltuvalt konkreetsest väeosast-allüksustest u 50-75.

Mis sa põed? MedVÕK-is on näiteks ametlikule 42-le kohale pandud 80 - ja kõik on rahul. Eelmise aasta lõpul taheti panna isegi üle 110, aga viimasel hetkel tuli otsustajatel siiski mõistus koju ja leiti, et tervet rühma lebomattidel koridoris magatada ei ole siiski nagu sobiv.
Ja see pole veel kõik (nagu reklaamis ). Soojast veest ma parem ei räägigi. Isegi külm vesi on pesemisaegadel luksus.
Aga peldikukohad? Noh, mis te ise arvate?
Rivistamine? Saab hakkama. Need, kes tubadesse mahuvad, mahuvad üheaegselt külg-külje kõrvale ka koridori rivvi.
Vaat sellised lood on.
Oh, ei. Mitte nii ei tasu seda mõista, et ma taolist majutust normaalseks peaks. Seda enam, et juba pea 20 aastat on kaitseväge olnud.

Milles on siis asi? S.t., et mida arvan mina? (Ühe VÕK loomise näitel.)
Planeerimine on selle tänase probleemi idu. Ka meie kasamu ja väljaõppepinnad planeeriti 6 aastat tagasi igati ametlikele prognoosidele tuginevalt. Lihtsalt toonased nn. pika aja plaanid nägid ette üheaegset majutust ja väljaõpet 1 rühmale + 1 jaosuurusele erialaõppegrupile. (Eks see viimased 4-5 aastat ole kaitseväes n-ö. silmade avanemise aeg olnud ja iga aastaga jõuab "suurte sõjameeste" mõistus ka meditsiiniteenistuse valdkonnas aina enam ja enam sinna, kus see olema peab. Koos vastavate MedVÕK väljaõppemahtude tõusuga enesestmõistetavalt). Aga nagu lugupeetud kommentaatoritele väga hästi teada on, siis neid nn. pika aja plaane (mis peaksid andma planeerimisaluse pikaks ajaks!!) tehakse iga-aastaselt ju ümber ja nii siis saamegi (saimegi) just sellise tulemuse, nagu saame (saime).
Eks neis olemasolevais kasarmuis väljendu kah see üldine EKV tendents, kus tähelepanubalanss "raua" ja seda käitava elavõu vahel on sageli ikka väga paigast ära. Pean silmas, et - elavjõu kahjuks, paraku. Nii võibki ühel heal päeval (kui see päev tuleb) tekkida olukord, kus laod ja platsid on hirmkallist sõjamaterjali pungil täis, kuid - pole piisavalt motiveeritud ja lojaalset bioloogilist materjali, mis seda soovitud otstarbel pruukima hakkaks.
Kuna olen seoses eelpoolkirjeldatud kasarmu- ja õppekompleksi projekteerimis- ning ehitustööde käiguga omal ajal kursis olnud, siis oskan ka tõenäoliselt miskit sellest protsessist tuletada. Kõigepealt muidugi see, et kui miskit projekteeritakse, siis kahjuks võetakse aluseks just "täna ja nüüd" kehtivad plaanid ning normid. Ja seda isegi teades (möödunud pea-aegu 20 aasta kogemus), et need juba järgmisel aastal muutuvad (koormusenumbrid - aina suurenemise suunas). Varu prognoosida ju võib, kuid seda ehitustegevuses realiseerida pole võimalik, kuna selle planeerimiseks puudub ametlik alus (kehtiv nn. pika aja plaan ja arengukava). Lisakes eelpoolöeldule paneb igas asjas omad piirid RAHA, mida just sellises koguses selle konkreetse tegevuse (ehitamise) peale ette nähtud on. Seega - kas saada midagi vähemas ulatuses, või üldse mitte. Loomulikult on valik selge. Variant, et üldse mitte midagi ei saada ei lähe kohe mitte. Ja nii siis saadaksegi see, mille me reaalselt käegakatsutavalt kätte saame. Ja peame sellega ka hakkama saama.

Rivistuste koha pealt tahtsin kah miskit vahele öelda.
Nimelt seda, et - rivistusel (riviline korrastatus, liikumine jne.) sõjaväelises struktuuris pole mitte ainult praktiline, n.ö. käegakatsutav eesmärk (info jagamine jne.), vaid see on ka koostoimimise, sisemise sideme ja distsipliini kasvatamise vahendiks. Nii see paraku on. S.o. selline kindel sõjaväeline rutiin, ilma milleta paraku läbi ei saa.
(Oli selline aeg meie EKV lähiajaloos, kus üritati igasugustest rivistustest üldse loobuda, kuid - asi hakkas distsipliinile ja sõjaväelisele elukorraldusele ikka nii laostavalt mõjuma, et sellest eksperimendist loobuti.)

Seega! Minu arvamus neist EKV-s tehtavatest ehitamistest ja tegemistest on selline, et - Kui juba on meil miskit planeerimistegevuse aluseks, siis olgu need tõepoolest sellised alused, millele ka toetuda saab. Ja raudse kindlusega, et need kehtivad just selleks ajaks, milliseks nad ette nähtud on. S.t., et kui on olemas näiteks arenguplaan kuni aastani 2018, siis seda selliselt ka järgitakse. Kui on olemas nn. pika aja detailne plaan, siis see raudselt ka etteantud ajaks kehtiks. Jne. Muidugi pole välistatud igasugustest erakorralistest olukordadest või muust sarnasest tingitud väikemad korrektuurid, kuid need ei peaks mõjutama seda alusdokumenti selle põhipunktides. Nendeks korrektuurideks peavad selles alusdokumendis olema lihtsalt planeeritud omad selleks ette nähtud ressursid. Või siis taotletakse erakorraliselt olukordade lahendamiseks, tekkinud soodsateks hangteks jne. lisafinantseeringut riiklikest ressurssidest.
Ja muidugi minu poolt juba korduvalt toonitatud tõsiasi, et - elavjõud on siiski see, mis määrab meie riigi kaitsevõime tegeliku efektiivsuse ja kõik sellega seonduv peab olema selliselt kajastatud ka vastavates riiklikes planeerimisdokumentides. Kui probleemid meie sõduritega juba käes on, siis on tavaliselt ka juba hilja midagi selle likvideerimiseks ette võtta. Ja tagajärgedega tegelemine on alati lõppkokkuvõttes kulukam, kui neid ennetada (missugune suhtumine "nüüd ja kohe"-poliitikutele aga suuremat korda ei lähe).
Mis puudutab aga seda teemaks olnud Tapa uut kasarmut, siis võib-olla ongi see just selleks ehitatav, et seda teema algataja poolt esile toodud kasarmute väidetavat ülekoormust selles linnakus vähendada? Rehkendage pisut! (kui viitsimist on.) Kui palju ikka läheb teistes olemasolevates kasarmutes lahedamaks, kui sellele olemasolevale pinnale lisandub see ehitamisele tulev?

P.S.
Üritage siiski mingite käegakatsutavate probleemide juures näha ka nende tõelisi algpõhjusi ja siis nende üle arutelu üleval hoida
Arutelu-kritiseerimine sellises laadis, et - seal on (oli) koni maas, või et see mees sülitas maha, või selles toas ei ole ruumi tahvli seina panekuks jne. ei vii paraku asja karvavõrdki edasi. Selline "tänitamine" on küll primitiivselt lihtne ja n.ö. igale matsile arusaadav, kuid ... Kas ka mingisuguse progressi ergutava tulemiga? Kahtlen selles.

[John]

Järgnev vastus on mõeldud eelkõige Kapten Trummile ja Tiamile:

Praegu on minu meelest arutlus olnud rohkem selle ümber, et kas olemasolevate kasarmute (eestiaegsed, Kupi 4-s või kasvõi hummeli pakutud soomlaste oma) põhjal ei saa teha täpset koopiat, millele lisaks vb mõne täienduse vastvalt üksuse vajadustele. Nagu olen aru saanud, siis praegu uus kasarmu tehakse inspireeritud vanadest Tapa omadest, mis aga on siin vähemalt kahe Tapa kaadri poolt pälvinud kõva kriitikat, seda siis pealmiselt:

a)kohati ülemuste kaduv kontroll laiali paigutatud allüksuste üle
b)varustuse kehv hooldamis- ja ladustamisvõimalus
c)ehituse omapärade tõttu puuduv võimalus kogu allüksust kiiresti üles rivistada.

Selliste praktiliste probleemide kõrval on duši all käimine teisejärguline.

Ning kuna tegelikult on praegu uus projekt vanade Tapa omade maha kopeerimine suures osas siis miks mitte võtta aluseks eelnimetatud hooneid, millest vähemalt 1-e puhul on ka suhteliselt värske ehitamiskogemus (Kupi 4-s valmis kuskil 2000ndate keskpaiku) võtta.

hillart:

(Oli selline aeg meie EKV lähiajaloos, kus üritati igasugustest rivistustest üldse loobuda, kuid - asi hakkas distsipliinile ja sõjaväelisele elukorraldusele ikka nii laostavalt mõjuma, et sellest eksperimendist loobuti.)

Püha Jeesus, mis see oli mõne palgaarmee eufoorias väljamõeldud lollus?

EDIT:
hummel:

Tapa kasarmutel on paar plussi ka ehk näiteks mitmete õppeklasside olemasolu kasarmus koridori lõppudes. Kui need ka Kupi projekti kasarmu otstesse liita, siis palju paremat enam tahta ei oskakski.

Unustasin mainimata, et Kupi 4-s on ka puhkeruum/klass korruse peal. Mahutavus umbes 40 meest. Kuigi jah, kui mõlematel rühmadel on vaja korraga klassi kasutada, peab üks teise hoonesse/korrusele minema. On ka tehtud magala ümber klassiruumiks (mahutavus üle 50) aga ülevõtmise ja sellest tuleneva ruumipuuduse tingimustes see väga rentaabel lahendus ei ole.

[Kapten Trumm]

Noh, N. armeel on kogemused olemas, seal oli kohati terve rood ühes saalisuuruses ruumis ja ega need Tondi kasarmud ka väga sellest süsteemist erinenud.

[setu]

kuidas teha nii, kui koosseis väheneb-suureneb:
all valik konteinerehitist (või osaliselt - see viimane on point'iga)








elik, kui konteinerite põhine lisaehitus on võimaldatud, siis kaadrimuutused jm logistilised planeerimised tulevad lihtsamalt. Lihtsalt tuleb projekteerimiskonkursi lähteülesandesse sisse kirjutada - nii lihtne see ongi.

[hummel]

Lisakes eelpoolöeldule paneb igas asjas omad piirid RAHA, mida just sellises koguses selle konkreetse tegevuse (ehitamise) peale ette nähtud on. Seega - kas saada midagi vähemas ulatuses, või üldse mitte. Loomulikult on valik selge. Variant, et üldse mitte midagi ei saada ei lähe kohe mitte. Ja nii siis saadaksegi see, mille me reaalselt käegakatsutavalt kätte saame. Ja peame sellega ka hakkama saama.

Raha ja kokkuhoid ongi asja põhiküsimuseks. Kui raha niigi napilt, peaks topelt läbi mõtlema, kuidas ja mida sellega peale hakata. Tapa kohta ei julgeks väita, et kokkuhoid see peamine näitaja on, kuigi osalt on kokkuhoid mõjunud jälle raiskamisena.

Vaadake palun pisut seda linnaku pilti, mille linkisin.

1) Olen näinud ajalehes ilusat 3D skeemi, kus iga kasarmu ees oli ka 1-korruseline väike laohoone. Need otsustati ilmselgelt rahalise puuduse tingimustes ära jätta. Loomulikult ei tulnud keegi selle peale, et kasarmud oleks võinud näoga "sissepoole keerata". Sellise lükke tulemusena poleks mitte ainult säästetud allüksuste aega/närve linnakusisesel liikumisel (ja lumekoristusressursse), vaid ilmselt oleks ära jäänud ka vähemalt paarsada m asfaltteed, mis uhke ringina ümber kasarmute kulgeb.
Miks ainult paarsada m? Sest linnak on ehitatud ebasümmeetriliselt (jälle kokkuhoid?) - tagumiste kasarmute ja söökla-staabi-õppehoone vahele oleks tulnud sõidutee ehitada nagu see on teisel pool. Praegu on söökla kõrval sedavõrd kitsas rada, et allüksused ei mahu 3-4 kaupa rivis käies üksteisest söökla juures mööda.

2) Pääslast sisenedes jääb vasakule parkla. Parka otsal lipumastid. Miks on parklasse vaja lipumaste? Aga sellepärast, et algul plaanisid tublid projekteerijad selle platsi linnaku riviplatsiks. Peagi selgus, et sinna ei mahu õppes olnud allüksused ei korralikult rivistuma, ega isegi riviõpet tegema, rääkimata totrusest, et riviplats on lükatud linnaku nurka (mingi ebavajalik "õppekoht" vist?), mitte kesksel kohal.
Õnneks on tublid väejuhid ilmutanud nutikust ja läbilöögivõimet ning nagu näha, on Tapal tänaseks olemas korralik riviplats, milleta sõjaväeelu ette ei kujutaks.

3) Peale linnakusse kesktee (mis ühendab eesmist ja tagumist osa) ja muudegi teede ehitamist ning proovimist selgus peagi, et neil pole tänu kitsusele vms võimalik korralikult sõita veoautodega. Seega tuleb pääslast/kasarmute/söökla (sinna on loomulikult siiski lubatud veokaga sõita) juurest linnaku tagaosas paiknevate hallide juurde platsile jõudmiseks teha jälle - sedakorda veoautodega - auring. Maa pole pikk, kuid kui seda kildist tiiru sõidetakse iga tööpäev keskmiselt kümneid kordi, on tegemist ikkagi stabiilse lisakuluga. Statistikat pole teinud (tööd vaja pigem teha... ), kuid, kui võtta ringi pikkuseks u 1 km/1 min, siis lihtsate arvutuste tulemina kulub ringidele aastas summaarselt 4-kohaline arv veoautokilomeetreid ja ajaliselt paar päeva. Pole küll tappev, kuid sedagi oleks saanud ilmselt ratsionaliseerida, ehitades 500 m teed 1-2 m laiemana.
Jah, tagalakeskus asub ka 1,5 km teises kohas Vana linnaku juures, kuid seda peaks antud kontekstis vääramatumaks asjaks.

Tegelikult on ilmselt teemasid, mida mul kas pole au teada või huvi avaldada, kuid see on siis väike iseloomustus, kuidas on asi "planeeritud".

Mis puudutab aga seda teemaks olnud Tapa uut kasarmut, siis võib-olla ongi see just selleks ehitatav, et seda teema algataja poolt esile toodud kasarmute väidetavat ülekoormust selles linnakus vähendada? Rehkendage pisut! (kui viitsimist on.) Kui palju ikka läheb teistes olemasolevates kasarmutes lahedamaks, kui sellele olemasolevale pinnale lisandub see ehitamisele tulev?

Lahedusest ma eriti aru ei saa. Kas siis peaks ühe rühma kompaniist/patareist 150-500 m teepikkuse kaugusele üksikuks asustama? Ja kui iga väeosa saadab sinna ühe rühma, siis mismoodi hakkab käima vastutus korra eest. Muidugi, eks asi oleks lahendatav ka nii, et näit erialakoolid saaks endale kasarmu vms, aga see teiste kasarmute täituvuse probleem ei tohiks märgatavalt muutuda. Pole teenistuslikult just arukas lahend, kui 2/3 kompaniist elab ühes majas ja 1/3 teises.

Aga kui aega saan, kirjutan ka ühe enda arvates hea linnakuplaneeringu näite koduvabariigist.

[hillart]

Aga muidugi on võimalik. Seda enam, et konteinerite paigaldamiseks ei pea must miljon luba taotlema, kuna tegu on ajutise rajatisega.
Kuid mis puutub sellesse, et kas need ka vastu peavad, siis - Camp Bastionis on sama skeem kasutusel. Ja ka Kosovos. Toimib küll. Ja kuidas veel.
Tegelikult on hea näide meil ka omast käest, siit samast Eestist võtta. VaP territooriumil asuv SP 2-korruseline konteinermaja. Peaks olema üle 20 konteineri kokku pandud (pole täpselt üle lugenud).
Arvata võib, et seda SP-konteinermaja lähiajal ka suurendatakse veel ca. 2X. Igatahes on seda varianti täiesti reaalselt ka kaalutud.
Ainuke asi, mis meie tegijatele selle variandi puhul ei meeldi, on - konteineri maksumus, mis ikka kaunis kaalukas on. Eelmise aasta seisuga ca. 3 000 000 EEK-i tk. + sisseseade. Ja muidugi ei tohi unustada kommunikatsioone - vesi, kanalisatsioon, elekter, side jne.
Vastavalt vajadusele saab neid konteinereid siis ükskõik kuhu teisaldada, või - kas või maha müüa, kui enam vaja pole.
Samas aga - see ei saa olla pikaajaline ja jätkusuutlik variant. Kuid! Ikkagi parem ja jätkusuutlikum, kui aastaid kestev (praeguseks juba aastakümneid kestev) ebanormaalselt ahtad (mõnikord pole mitte liigne öelda ka, et - ebainimlikud) elamistingimused. Sageli isegi sellisel tasemel, et kasutusel on majutus telkidesse (ja-ja, ka selline variant pole EKV-le majutusprobleemide lahendamisel võõras).
Kui seda kirjeldatud olukorda nüüd teemapüstitaja probleemidega võrrelda, siis - pole vist üldse kohane poleemika. Ühele ei meeldi see või teine nurk ja koridori laius, teises üksuses on aga sõduritel üleüldse hea meel, et lausa lageda taeva all magama ei pea ja, et näiteks pidupäevadel oma toitu päris katuse all ja taldrikult ning mitte telgis ja katelokist süüa saab.
Aga eks elu ei peagi Kaitseväes üks lust ja lillepidu olema. Sõjas saab asi ikka kordades hullem olema ja sealt tulevad vaid tugevad ja karastunud läbi. Liigsed mugavused ei saa sõduri kujundamisel kah mitte kasuks tulla.

Aga need viimased lõigud on niisama, kommentaari mõttes. Minu isiklik arvamus asjast ja - teemasse, kus arutlus tüüpprojektide nüansside üle käib, ei puutu.

[Lemet]

konteineri maksumus, mis ikka kaunis kaalukas on. Eelmise aasta seisuga ca. 3 000 000 EEK-i tk. + sisseseade

Hull unenägu, kasutatud konteiner ei maksa ELUILMASKI nii palju, isegi Eestis on 40 jalaste hind 2000 EURi tuuris. Hamburgis hind veelgi odavam. Uut konteinerit pole aukude lõikamisega retsida mõtet, aga auke tuleb konteineri elamiskõlblikuks kohendamise käigus sisse lõigata omajagu.

[hillart]

Vabandust, ma pidasin silmas ikka elamukonteinerit, mitte tavalist plekist merekonteinerit (hind ca. 70000-80000 EEK), või siis labaselt öeldes plekk-kasti. Vaat see variant ei ole juba tõepoolest enam mingi variant sõdurite majutuseks ja valiku korral eelistaks mina isklikult taolisel juhul küll telki, või siis lebomatil koridoris külitamist. On mul olemas nimelt ka vastav kogemus nii elu-, kui merekonteineriga, ja ka kuid kestva telgieluga.
Ja minu poolt minitud konteinerlinnakud Camp Bastion´is ja ka SP oma VaP-s, on tehtud just selliselt, kombineerides elukonteinereid, missuguseid saab siis vastavalt vajadusele ja funktsioonile paigutada. Eluruumid, õppeklassid, san. sõlmed jne., jne. Ka igasugu mugavused pole võimatud. Näiteks saunad.
Ah, jaa. Tuli meelde, et LogP-s on neid konteinereid kah ikka päris mitu õppeklassideks tehtud. Seal on need küll vaid ühes kihis paigas.

Kuid kui nende konteinerite all,milliseid tahetakse majutuseks kasutada, vaid tavalisi plekkkaste silmas peetakse, siis - see ei ole tõepoolest üldse mingi variant ja võib kohe eos arvestusest maha kriipsutada.

[oliver]

Tegelikult oleks huvitav teada küll miks Tapal vanu eestiaegseid kasarmuid ei renoveeritud?

[Lemet]

Ei ole mõtet uisapäisa otsustad, isand Hillart Kõlbab norra merebioloogidel ja -geoloogidel sellistes konteinerites kuudekaupa merel elada ja tööd teha(ja näeb jumal, et nende seas on ikka parajaid pirtsper...d ning sihukesi esteete, mida norm. inimene ettegi ei kujuta), siis poleks meite sõduritelgi neis häda midagi. Merekonteiner on ju vaid algmaterjal, ukse- ja aknaavad lõigatakse sisse, soojustatakse ja viimistletakse seest. Muideks, ka nende piltidel olevate nn. "elamukonteinerite" algmaterjaliks on tavaline 30 või 40 jalane merekonteiner. Aga ka lõpptoodanguna ei küüni sellise asja hind kolme millini, usu mind... Või õigemini, küsida võib ju igasugu hinda, aga fakt on see, et tegelikult läheks see asi ikka kordi vähem maksma. Kui vähegi asjale mõistusega läheneda. Seda võib ju igaüks isegi välja arvutada, soojustus- ja viimistusmaterjalide hind ei ole ju riiklik saladus, töötunni hind kah mitte. Seda hinda pole reaalne küsida isegi mitte IMO sertifikaadiga varustatud materjale kasutades. Mida maismaaehituselt ei nõuta.

[Kapten Trumm]

Elamiskonteiner - 3M

Ei pea ju USA-st ostma. Kui keegi maksaks mulle pildil kujutatud mõõtudega elamiskonteineri tegemise eest 1M tükist, siis homme tulen töölt ära ja hakkan sellega tegelema.

Kui keegi äkki usub, et, soojustus, aknad ja kliimaseade, siis need kokku maksavad ehk paarsada tuhat.

Edit: tegelikult pole see konteineri-idee midagi nii imelik, erinevalt kapitaalehitusest saab nendest moodustatud baase kiirelt ühest kohast teise vedada, kui peaks tekkima vajadus või nt julgeolekuolukord eeldab armee suuruse muutmist.

[hillart]

Ei ole mõtet uisapäisa otsustad, isand Hillart

Ei võta ma seda asja mitte lambist, ja pole ma ka mitte otsustaja.
Olen lihtsalt selle liiniga tiba kursis ja ka n.ö. kõrvaltvaataja vastavasisulistes EKV tegemistes. Sestap tean ka seda, mida välja ütlen. Mingil määral olen ka nn. huvitatud pool, sest ka meie töövõime jätkusuutlikkuse tagamiseks oli (ja ka on) see kunteinerivariant üks lähitulevikuvõimalus. Ja tuleb öelda, et erinevatest lahendusvariantidest seni parim.

Kuid, mis puudutab hinda, siis - nagu olete isegi tõenäoliselt tähele pannud, siis vähemalt EV ettevõtjate seas on väga tugevasti kinnistunud arusaam, et EKV on see koht kust saab maksimaalselt raha välja pumbata. Vähemalt olen mina seda korduvalt täheldanud. Ka isiklikult, oma allüksusega seoses. Nii mõnedki edumeelsed asjad on n.ö. riiulisse paremaid aegu ootama pandud, ootamaks mõistusepäraseid pakkumisi. Aga mõistusepärane on loomulikult selline pakkumine, mis üldist konjuktuuri arvestades, oleks võrdväärne muude analoogiliste tegemistega, kus EKV ei osale.

[Lemet]

Ja tuleb öelda, et erinevatest lahendusvariantidest seni parim.

Ja seda kolme milli eest... Nagu ütlevad klassikud- tule taevas appi. Rahaga pole siis enam tõesti MITTE MIDAGI mõistlikku peale hakata. 28 ruutmeetrise eluruumi (40 jalase PW konteineri puhul- 12, 1x 2,4 miinus soojustus) maksumuseks kolm milli????? 107 000 vana raha ruutmeetrist. Keegi saab ikka VÄGA ruttu VÄGA rikkaks... . Nii mõnigi röövellik kinnisvarahai nutaks neid numbreid lugedes veriseid kadeduspisaraid, nende numbrid kipuvad koos kasumiga ikka kordades väiksemad olema. Kui mitte kümnetes kordades. Peale seda hakkavad igasugu seltsimeeste targa näoga leelotused hangete planeerimise jms teemadel ning põhjendused varustuse ja relvastuse mitteostmisest tunduma laussonimisena. Loomulikult raha pole...Ootaks huviga A4 või tommy kommentaari sellisele konteinerihinnale, nad paistavad ses asjas kodus olevat.