Uued Kaitseväe ehitised ja baasid

[aht0]

Kamin võiks muidugi ka mõelda, et miks selliseid sihtmärgialasid elurajooni kõrvale tekitada.

+1

[A4]

Kamin võiks muidugi ka mõelda, et miks selliseid sihtmärgialasid elurajooni kõrvale tekitada.

+1

Kas nimetatud autopargi rajamine muudab Võru linna või kitsamalt selle ühe elamupiirkonna rohkem sihtmärgialaks, kui seda teeb juba Kuperjanovi jalaväepataljon oma tänases „formatsioonis“ koos oma juba olemasolevate parklate, seisuplatside ning SA-üksuste ladudega? Või kas mõtlema peaks ka näiteks Tallinna südalinna piirkonnas oleva KVPS-i ja sealsamas kõrval laiutava Staabi- ja sidepataljoni autode väljanäituse nihutamise peale? Või siis meie Tapa linnak, mis on küll targasti linnast suti eemal, kuid täna samas kasvanud juba nii suureks, et rentaabel oleks selle garanteeritult rivist väljalöömise jaoks kasutada taktikalist tuumarelva? Ja kui jätta kõrvale väeosade ja ladude rahuaegne paiknemine, siis kas me sõja korral Võru ja teiste olulisemate linnade pärast lahinguid kavatseme hakata lööma? Või kuulutame need koheselt „avatud linnadeks“ a la Pariis 1940?

Aga äkki tasuks hoopis Vene Föderatsiooni kaitseatašeele anda juba aegsasti, rahu ajal üle detailsed kaardid ja koordinaadid meie linnakute ja ladude kohta, et nad sõja korral saaksid võimalikult täpselt oma lööke planeerida niimoodi, et ümbritsevad tsiviilrajatised maksimaalselt puutumatuks jääksid?

Kui naljad kõrvale jätta, siis meie ilmselge kavatsus pidada sõja korral lahinguid kõikide olulisemate linnade pärast muudab kogu selle heietuse „sihtmärgialadest“ täiesti totakaks. Või mis siis see lahendus oleks? Autopargi ärajätmine on ju ilmselgelt poolik meede. Siis tuleks asjale läheneda printsipiaalselt ning kuskile metsagarnisonidesse rajada uued linnakud mitte ainult Kupile, vaid kõigile Tallinna väeosadele ja asutistele, Paldiski garnisonile, Jõhvi jalaväepataljonile jne. Hinnalipiku peale võivad kõik ise mõelda.

Jah, ei pruukinud kõik 1992. aastal tehtud paiknemisotsused olla tagantjärele tarkusega kõige mõistlikumad (Võru minu arust on ka täna mõistlik) ja aegamööda on mõningaid neist ka juba korrigeeritud (Marja tn, Rahumäe tee, Meegomäe koloss). Aga tehti neid olukorras, kus kellelgi veel „suurt plaani“ või visiooni ei olnud, nagu ka selgelt arusaamist sellest, kui palju ruumi ja millist taristut üks tänapäevane kaitseväelinnak üldse endast kujutab. Oli lihtsalt vajadus luua võimalikult paljudesse Eesti piirkondadesse Kaitseväe kohalolek ja kasutada neid ruume, mis tollal saada oli. Ei olnud ka Vene armee veel kõikidest „sobivatest“ linnakutest veel siis lahkunud – ja kui ta 1994 lõpuks ka lahkus, siis ei olnud enam inimesi või vahendeid selleks, et uusi linnakuid üle võtta või olemasolevaid kohe uuesti kolima hakata.


Samuti juhiks tähelepanu sellele, et juba täna paikneb suur osa Kaitseväest juba piirkondades, mida just suurteks tõmbekeskusteks või väga ägeda elukeskkonnaga kohtadeks on keeruline pidada (Jõhvi, Tapa, Paldiski, mingis ulatuses isegi seesama Võru). On aastate jooksul niigi toimunud „kahanemine“ Tallinna lähedase Jägala, Tallinna enda, Tartu (kunagi oli seal lisaks KVÜÕA-le ka pataljoni-laadne toode), Pärnu osas. Ja kasv on juba niigi toimunud seal, kus on ruumi ja perspektiivi linnakute laiendamiseks ja üldjuhul ka harjutusalad võimalikult lähedal käepärast – Tapa, Jõhvi, Ämari, natukene ka Võru. Aga kuhu tegevväelaste jt palgaliste leidmine või töölesuunamine on kindlasti keerukam kui see oleks Tallinna või Tartu puhul. Kui kaugele provintsi või kui sügavale metsa on veel mõistlik edasi „liikuda“ nii, et Kaitseväe personal – kelle pereelu juba niigi kannatab täna – laiali ei hakka jooksma?

[Kapten Trumm]

Ära demagoogitse, A4.
Mis on paigas (KVPS), seda enam muuta ei saa, aga tuleb siiski vahet teha, kas tegu on Nursipaluga/Sännaga kuskil karumustikas või elamurajoonis üle tee.
Vastuseis kohapeal oli ette näha (ma isegi imestan, et vastuargumendina ei toodud välja ohtu tsiviilasustusele VF rünnaku korral), kuid noh kamin otsustas kivipalliga peale lennata.
Eks näis, kas jõutakse mingi vahepealse lahenduseni, aga praegu saab ka laps aru, et sedasi peale lennates kohalikud nõus pole ja linnavalitsus kamina poolele ei asu.
Mulle on platsi sinna tegemise argumendid suurepäraselt arusaadavad (pole vaja juurde ühte valvatavat eraldiseisvat ala, platsi valve saab ühildada Taara linnaku omaga ja veelvähem on vaja kuskil miljoni eest masuuti koristada). Samas igasugu tsentraalsete suurladude loomine linnakute juure (mis nagunii sihtmärgialad on) on asi, mille taktikaline iva mulle mõistmatuks jääb.
2. brigaadi varud võiks ikka asuda kohas, kus vastase reaktiivsuurtükivägi seda lihtsalt (koos linnaku ja ümbritseva asustusega) lihtsalt sodiks ei tulista.

Ja veel üks asi. KVPS või Tallinnas asuv kraam asub õnneks 200+ km piirist, Jõhvi ja Võru asuvad aga piiri taga asuva vene reaktiivsuurtükiväe tuleulatuses ega eelda ballistilisi rakette ega lennurünnakuid.

[A4]

Olukorras, kus (minu subjektiivse hinnangu järgi) 90+ Kaitseväe paiknemisest ja asukohtadest on paigas ja enam muutuma ei hakka, on demagoogia hakata äkitselt hädaldama veel juurde tekkima hakkava 5 või 10% osas.

Teiseks, kui meil eelhoiatust ja sellest tulenevat mobilisatsiooni, ladude tühjakstegemist ja/või maatikule hajutamist ei toimu, siis pole ilmselt suur vahet, kas laod paiknevad vastase reaktiivsuurtükiväe tuleulatuses või mitte. Need, mis ei paikne, saavad oma paugud kirja siis Iskanderi vms asjaga, või õhurünnakutega – eeldusel, et selline võime ja täpsus vastasel ikka on.

Kolmandaks, nõus, et iga hinna eest ei pea võimalikult palju 2. brigaadi asju justnimelt Võrus asuma. Aga kui me samas teise suupoolega räägime sellest, kui kiiresti on vaja mobilisatsioon läbi viia ja üksustel oma planeeritud positsioonid ette võtta (2. brigaadi puhul justnimelt sealsamas Kagu-Eestis, mitte kuskil mujal), siis on täitsa tugev loogika selles, et üksuste tehnika ja laod asuvad seal, kuhu selle konkreetse väeüksuse enamikel reservväelastel on suhteliselt lihtne ja harjumuspärane tulla, kus on kohapeal sama väeüksuse tegevväelastest ülemad, kus on kohapeal laopersonal ja taristu formeerimise võimalikult kiireks läbiviimiseks ja kus need üksused ka tegutsema hakkavad. Usun, et formeerimise kiirus kaalub üle need teisejärgulised riskide maandamised, mis oleksid variandi korral, kus nt 2. brigaadi tehnika ja varud on mitte Lõuna-Eestis, vaid nt kuskil Haapsalu all. Ei maksa meie mobilisatsiooni planeerijaid ikka täitsa rumalateks ka pidada.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Aga noh, kohalike vingumine on igal pool enamvähem ette prognoositav. Ühe kohaliku hädaldamine oli muidugi jama - 350 autot küll erilisi helisid ei tekita ja kui kedagi häirib eestikeelne rivilaul 0,5 km kauguselt, soovitaks soojalt Pihkvasse kolida..

Nõus.
Ja halb öelda aga enim vinguvadki KV infra vastu just nood võrokesed - vist on neil midagi geenides viga
Aga nagu Trumm ütles - koligu siis Pihkvasse, affid.. aiiraisk, nüid tuli mul küll vääga ebakultuurselt ja halvasti a nomissteha - mis meelel, see keelel

[Kapten Trumm]

Haapsalust pole mõtet demagoogitseda, A4. Et mobilisatsioonivarud asuvad väljaspool vastase maaväe taktikaliste tulevahendite mõju-ulatust (Iskander ja lennuvägi seda pole) ning piisavalt kaugel piirist, et üle piiri tulev vastane ei kimaks tunni aja pärast lihtsalt BTR-ga väravast sisse, on kaunis elementaarsed väekaitse põhimõtted. Selle loogika järgi peaks põhiosa varudest asuma kuskil Tartu-Jõgeva joonest lääne pool (kus ka 1. brigaadi asjad on). Kiviviske (õigemini Uragani raketi) kaugusel piirist on iva hoida vägesid, kes on juba valmisolekus (st formeeritud ja maastikule paigutatud). Vastsel juhul on risk, et vastane on kiirem.

Lisaks tähendab formeerimise läbiviimine taoliselt asuvates baasides seda, lisaks varustusele seatakse suure riski alla ka kogunevate reservväelaste elud. Kriitilisel hetkel tekib üks kole suur inimeste ja varustuse kuhjumine, mille relvastatud mõjutamiseks on ahvatlus väga suur. Mina vene operatiivohvitserina ei jätaks sellist võimalust kasutamata. Kui lennukite ja Iskanderite vastu võib kohal olla tõrjevahendeid, siis reaktiivmürske ei tõkesta millegagi.

Vaatasin just Google Earthist - Taara kasarmud asuvad 29 km piirist. Selline kaugus on lähitulevikus lastav mitte ainult 270 mm reaktiivmürskudega, vaid ka uute 152 mm liikurhaubitsatega. Ja peagi ka 122 mm Gradi uuemate moonadega (mis on lausa brigaaditasemele antud seal). Siin ka vaks vahet - kuna väljaõppekeskus Taara linnakus sõjalist väärtust eriti ei oma, siis pole seda erilist iva ka tulistada, küll on iva tulistada mobilisatsioonipunkte ja ladusid, eriti selliseid, kuhu sul 1 km2 suurusele alale koguneb PAT+ kokku (sest seal toimub reaalse üksuse moodustamine).

Tulles aga puhkenud "apelli" juurde tagasi, siis tõsiseid argumente nagu sõjaline oht elanikele pole ju veel lauale pandud. On vaid aja küsimus, millal keegi kohalik, kes matsu jagab, selle ära tabab.
Nutulaul rivilaulust ja käsklustest, mida natuke kase- ja lepapadrikut pati taga justkui summutab, ei ole kuigi tõsine. Kui sa A4 tähele oled pannud varasematest teemadest, siis ma pigem ironiseerin neid "apelle". Antud juhul aga häirib mind rohkem taktikaliste kaalutluste vaba kivipall - et sinna Taara linnakusse varanduse virna ladumist väga taktika ei toeta ja seetõttu on antud kivipall ka suuresti mõttetu. Ma ei pea mobilisatsiooni planeerijaid rumalaks - ka neil on ette antud teatud piirangud ja meil kahjuks pole operatiiv-taktikalised nüansid alati määravad, sest kamin loeb peamiselt raha. Rahalises mõttes on kõige soodsam kuhjatagi asjad ühte kohta kokku ja päeval X kuhjata sinnasamma ka reservistid koos väärtusliku kaadriga - kaotasime küll, aga see-eest odavalt.

[Chupacabra]

Kui VF hakkab suurtükipatareisid ja raketiheitjaid üles seadme 1km kaugusele Eesti piirist ja meil endiselt mehed kasarmutes, siis on meie eelhoiatussüsteem ikka jubedalt läbikukkunud.

[Kapten Trumm]

Ju sa ikka saad ise ka aru, et kui piirile lähemad mobilisatsioonilaod ja garnisonid, kus algab formeerimine, on mõjutatavad juba brigaaditaseme relvastusega, on asjade seis päris ohtlik. See pole enam Iskander või Su-30'd Kaliningradist, mida terve Euroopa radarist näeb. Pole see Jõhvi ka palju kaugemal, mõõtsin kaardilt 37 km.

Taara linnaku puhul ei saagi ma aru, miks seda tüli seal tekitada, oleks veel tegu kuidagi eriti soodsa kohaga või nii. Soodne on see asukoht ainult kulude mõistes. Taolise asukohaga objektid töötavad eelhoiatuse (ja sellele järgneva otsustava ja väga kiire tegutsemise) korral. Kui üks neist puudub, siis suure tõenäosusega ootab kogunevaid reservlasi ees hulk suitsevaid varemeid/vrakke ja hea, kui nad ise pihta ei saa.

[Chupacabra]

Kui VF hakkab suurtükipatareisid ja raketiheitjaid üles seadme 1km kaugusele Eesti piirist ja meil endiselt mehed kasarmutes, siis on meie eelhoiatussüsteem ikka jubedalt läbikukkunud.

PS: meelega panen kaks korda, et Trumm loeks kaks korda ja võib-olla jõuab midagi kohale. Aga võib-olla ka mitte...

[Dr.Sci]

IMHO võiks KV olla kohalikega ikka sõber (nagu mões teises teemas võiks olla tselluloositehas, kanala või mis iganes ehitatakse) Linnainimene, korterielanik, inimene kes kodu vaid magamiseks kasutab, ei pruugi seda hoomata aga eramurajooni kõrval asetsev mets on kohalikele oluline lisandväärtus.

Ja Taara linnaku strateegilisest asukohast üldse - ammu on silma jäänud kui mõttetu, vähemalt Vene suunast lähtuva välkrünnaku mõttes. Pihkvas baseeruval väel on mõned tunnid teed Eesti piirini, teist samapalju Võruni. Kaua antakse reservväerlasel aega kohale jõudmiseks? (Tallinnast, Pärnust, Hiiumaalt); ning kohalejõudnuna - kaua võtab aega tema valmis seadmine lahingukõlbulikuks ja seejärel lahingupositsioonile viimine? Ehk siis mitu tundi/päeva/nädalat enne Vene vägede liikumist me peaks reservi kogumisega peale algama?

[kuido20]

Taara linnaku puhul ei saagi ma aru, miks seda tüli seal tekitada, oleks veel tegu kuidagi eriti soodsa kohaga või nii. Soodne on see asukoht ainult kulude mõistes. Taolise asukohaga objektid töötavad eelhoiatuse (ja sellele järgneva otsustava ja väga kiire tegutsemise) korral. Kui üks neist puudub, siis suure tõenäosusega ootab kogunevaid reservlasi ees hulk suitsevaid varemeid/vrakke ja hea, kui nad ise pihta ei saa.

Samas see endine Võru Naftabaasi territoorium tuleb millalgi nagunii ära puhastada, ehk keskkonna jaoks 1 mil. EUR leidmine ei tohiks olla üle mõistuse keeruline. Koos Keskkonna ministeeriumiga saaks Naftabaasi territooriumi puhtaks ja tehnikale parkimisplatsi, no asukoht jääb üle tee.

[Dr.Sci]

Taara linnaku puhul ei saagi ma aru, miks seda tüli seal tekitada, oleks veel tegu kuidagi eriti soodsa kohaga või nii. Soodne on see asukoht ainult kulude mõistes. Taolise asukohaga objektid töötavad eelhoiatuse (ja sellele järgneva otsustava ja väga kiire tegutsemise) korral. Kui üks neist puudub, siis suure tõenäosusega ootab kogunevaid reservlasi ees hulk suitsevaid varemeid/vrakke ja hea, kui nad ise pihta ei saa.

Samas see endine Võru Naftabaasi territoorium tuleb millalgi nagunii ära puhastada, ehk keskkonna jaoks 1 mil. EUR leidmine ei tohiks olla üle mõistuse keeruline. Koos Keskkonna ministeeriumiga saaks Naftabaasi territooriumi puhtaks ja tehnikale parkimisplatsi, no asukoht jääb üle tee.

No aga metsa saab maha võtta ja maha müüa... reostunud pinnasest naftat paaki kütteks ei korja.

[Kapten Trumm]

Ja Taara linnaku strateegilisest asukohast üldse - ammu on silma jäänud kui mõttetu, vähemalt Vene suunast lähtuva välkrünnaku mõttes. Pihkvas baseeruval väel on mõned tunnid teed Eesti piirini, teist samapalju Võruni. Kaua antakse reservväerlasel aega kohale jõudmiseks? (Tallinnast, Pärnust, Hiiumaalt); ning kohalejõudnuna - kaua võtab aega tema valmis seadmine lahingukõlbulikuks ja seejärel lahingupositsioonile viimine? Ehk siis mitu tundi/päeva/nädalat enne Vene vägede liikumist me peaks reservi kogumisega peale algama?

Taara linnak kui Kuperjanovi väljaõppekeskus st rahuagne administratiivüksus, võib seal väga kenasti edasi olla. Eriti peale suuri renoveerimistöid. Sest meil väljaõppekeskus kui selline mingit kandvat sõjalist rolli sõja puhkemisel ei oma.

Teine asi on Taara linnak kui 2. jalaväebrigaadi ehk sõja-aja võitlusüksuse formeerimise koht ja varustusladu. Seal sellise asja olemisel ei ole muud iva kui rahaline kokkuhoid ja admin mugavus, sest meie formeerimiskiirust arvestades võib vastane sinna jõuda enne ja keskus kui selline võib kõige magusamal hetkel langeda koos inimestega rünnaku alla - muutes vähemalt osa 2. brigaadist lahinguvõimetuks.

Soomes on analoogses operatiivses olukorras Karjala brigaadi keskus, kuna see on sinna rajatud juba ammu, siis asub see kõigest 70 km piirist ja sinna vene piirilt mingeid otseteid ei vii. Muud brigaadi keskused asuvad veel sügavamal sisemaal.

[Kriku]

Edasine arutelu mobiliseerimisest jms. läks õigesse teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... start=1650

[Runkel]

Taara linnaku puhul ei saagi ma aru, miks seda tüli seal tekitada, oleks veel tegu kuidagi eriti soodsa kohaga või nii. Soodne on see asukoht ainult kulude mõistes. Taolise asukohaga objektid töötavad eelhoiatuse (ja sellele järgneva otsustava ja väga kiire tegutsemise) korral. Kui üks neist puudub, siis suure tõenäosusega ootab kogunevaid reservlasi ees hulk suitsevaid varemeid/vrakke ja hea, kui nad ise pihta ei saa.

Samas see endine Võru Naftabaasi territoorium tuleb millalgi nagunii ära puhastada, ehk keskkonna jaoks 1 mil. EUR leidmine ei tohiks olla üle mõistuse keeruline. Koos Keskkonna ministeeriumiga saaks Naftabaasi territooriumi puhtaks ja tehnikale parkimisplatsi, no asukoht jääb üle tee.

Justament, olen akf kuido20 mõttega päri. Kui kaitseväele oleks naftabaasi territoorium asukoha mõttes iseenesest vastuvõetav, siis võiks naftareostuse, koleehitise riigi ja ka ELi fondidega ära koristada ja peale seda anda territoorium üle KV-le oma rajatiste ehitamiseks. Siin peavad muidugi paljud asjad klappima - reostuse ulatus ja likvideerimise hind, kuidas õnnestub rahastus (riik, KOV, EL, jt), ajaline plaan (kui kiire on KV-l). Ma poolvõrokesena ütleks, teeme ära ja teeme rohkemgi ära.