Palgad

Vasta
Lemet
Liige
Postitusi: 19937
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Palgad

Postitus Postitas Lemet »

Võõrasse rahakotti piilumine pidada inetu komme olevat. Aga siiski- palgad ja pensionid Vene sõjaväes ja mujal. Meil sealhulgas. Tõlkima ei hakka, riikide nimed ja auastmed kõlavad sarnaselt, numbridki peaks vast mõistetavad olema. Lisaks veel, et vene rubla kurss eelmise aasta lõpul oli 0,38. Ehk siis üks kroon peaks võrduma ligi kahe ja poole rublaga, . See veel praegu vast mõistetavam.

Кто и сколько получает?
Звание (тыс. рублей)
Рядовой к. с 8 - 11
Сержант к. с. 11 - 13
Лейтенант 12 - 13
Старший лейтенант 13 - 14
Капитан 14 - 15
Майор 11 - 17
Подполковник 12 - 18
Полковник 14 - 21
Генерал-майор 25 - 30
Генерал-лейтенант 35 - 40
Генерал-полковник 50 - 60
Генерал армии 75 - 85
Обратите внимание на генеральские ДД. Говорят, что «быть полковником - судьба, стать генералом - удача». Для сравнения: машинист поезда метро - до 60 тыс. руб.; помощник - до 40 тыс. руб. (обучение полгода); уборщик перрона - 25 тыс. руб. (обучение не требуется), соцпакет, жилье предоставляются.
РАЗМЕР ВОЕННОЙ ПЕНСИИ
Звание Размер пенсии (руб.)
Мин. Макс.
Рядовой 2800 5200
Сержант 3200 6000
Прапорщик 3500 6600
Ст. пр-щик 3800 7100
Капитан 4800 8000
Майор 5100 9500
Подполковник 5400 10 100
Полковник 6000 11 100
Генерал-майор 8500 13 300
Генерал-лейтенант 15 200 *н/д
Генерал-полковник 17 600 н/д
Генерал армии 19 000 н/д
Примечание: расчет пенсии взят на осень 2009 года. Дополнительные выплаты не учтены. Следует иметь в виду, что с 1 января 2010 года размер пенсии с учетом надбавок, предусмотренных законом, не может быть ниже прожиточного минимума пенсионера, установленного в субъекте Федерации. Если расчетный размер пенсии ниже - неработающим пенсионерам назначаются доплаты из федерального или регионального бюджета.

* н/д - нет данных.
Азербайджан

ДД солдат-призывников - около $5 в месяц. Контрактник (рядовой) имеет $35 - 40. Зато лейтенант получает уже около $600, а генерал - чуть больше $1200. Но долги за неиспользованные выходные дни, за невыданные обмундирование и продукты, за пребывание в зоне боевых действий и т. д. государство отдает своим военным очень неохотно.

Армения

Cолдат-призывник получает в месяц примерно 3 доллара. Рядовые шутят: «Мы троечники! В советское время получали три рубля, а сейчас - три доллара!» Офицеры утверждают, что их материальный статус гораздо выше, чем у простого жителя: средний заработок преподавателя в школе - от $30 до 50. А ДД офицеров в среднем $400 - 470, прапорщиков - $250 - 285, солдат-контрактников - $200 - 230, а гражданских служащих - $100 - 155.

Беларусь

У сябров ДД состоит из окладов по званию и должности, надбавки за выслугу лет и премий, которые увеличивают его примерно в 1,5 раза. А без премий? Тогда рядовой-контрактник получает $200 - 230, прапорщик - $250 - 300, лейтенант - $280 - 380, майор-подполковник - $400 - 500. Надбавка за классность - $33. Пенсия майора составляет $200, подполковника - $265. Для сравнения: средняя зарплата в Беларуси $356, а у чиновников - $505. Солдаты и сержанты по призыву получают $4 - 5 в месяц.

Грузия

Часть грузинской армии (которую готовят по американским военным программам) уже давно состоит на финансовом довольствии США. Благодаря этому Саакашвили еще в 2004 году смог увеличить зарплаты «элитных» военных сразу аж на 300%. И средняя зарплата у них подпрыгнула до $232.

Сейчас среднее ДД офицеров «элиты» - $600. Офицеры простых частей получают в 2 - 3 раза меньше. А когда в августе 2008-го Саакашвили готовился к походу на Сухум и Цхинвал, он повысил ДД офицерам разведрот сразу на $180 в месяц. При этом пожиратель галстуков посулил знатокам иностранных языков (надо думать, русского) надбавку в $90.

Молдавия

ДД «ориентируется» на среднюю зарплату в республике - $600 леев (42 евро). Оклады военных до недавнего времени были всего на 5 - 8% выше. Сейчас для солдат-контрактников и младших офицеров их слегка нарастили - ДД стало выше на 10% от средней зарплаты по стране. А вот старшие офицеры (майор, подполковник, полковник) получают от $75 до $140 в месяц со всеми надбавками. Солдат по призыву получает чуть больше $3. Кстати, правительство неоднократно и на полном серьезе заявляло о том, что запущенные оппозицией злостные слухи о том, будто зарплата военным выдается овсом, всего лишь слухи.

Украина

В незалежной средняя зарплата - $240. А лейтенант-комвзвода получает $180 - 190. Капитан - $300. «Украинский капитан с высшим образованием получает меньше, чем киевский дворник», - отмечала украинская сетевая газета Focus. Армейским майорам отстегивают $350 в месяц. Лейтенанты СБУ - службы безопасности Украины (аналог нашей ФСБ) - начинают карьеру с $200 - 250 в месяц. Средняя зарплата офицера СБУ - $400. В конце марта кабмин предложил повысить необходимую для пенсии выслугу до 30 - 35 лет, а сами военные пенсии ограничить $700.

Казахстан

Зарплата призывника-рядового - $24 в месяц. Солдаты и сержанты-контрактники получают $250 - 300. А прослужившие 10 лет - $400. Лейтенант - $470 в месяц. Офицеры в среднем получают $670 - 700. Генерал армии - $380 только «за звезды». Существуют компенсации и доплаты. Например, коммунальные - $23 в месяц и лечебные - до $200 в год. Полтора года назад ежемесячное ДД военнослужащих Казахстана было повышено сразу аж на 40%. Руководство минобороны республики утверждает, что по уровню ДД казахская армия скоро будет превосходить любые вооруженные силы СНГ.

Киргизия

ДД солдата-призывника - $3 в месяц. Контрактникам платят $65 - 70. Младшие офицеры (от лейтенанта до капитана) получают до $200. Майоры, подполковники и полковники - до $300. Для сравнения: в Киргизии главный архитектор района получает $30, а рядовой сотрудник госпредприятия - $10 - 15. Чтобы хоть как-то улучшить материальное положение своих солдат и офицеров, правительство Киргизии решило узаконить «откос»: кто не хочет служить, должен заплатить сумму, равную $300. Но и такая мера на ДД служивых никак не повлияла.

Таджикистан

ДД военных настолько мало, что они стыдятся называть цифры. Например, полковник таджикской армии получает в месяц $120 - 130. Это почти в 2 раза меньше, чем имеет российский сержант-контрактник. А ДД российского сержанта-контрактника из 201-й бригады (стоит в Душанбе) примерно в 10 раз превосходит жалованье сержанта армии Таджикистана. Рядовому солдату-призывнику платят $1,5 в месяц. Лейтенанту - $56, майору - $80.

Для сравнения: таджикский учитель зарабатывает $20 в месяц.

Туркмения

О деньгах, которые получают туркменские офицеры, ходят легенды. По сообщениям официальных туркменских СМИ, зарплата военных настолько высока, что превосходит уровень жалованья в других армиях СНГ. Но это, оказывается, всего лишь пропагандистская похвальба. На самом деле все обстоит так: рядовой получает $3,5, лейтенант - $250, майор - $450, полковник - $650. Министр обороны - $3 тыс.

Узбекистан

Срочник получает $2. Солдат-контрактник - $60. ДД младших офицеров составляет $120 - 130, старших - $200. Это не дотягивает даже до официальной средней по стране - $220 (правда, реальная зарплата редко превышает $60 - 70).

Латвия

Грозная латвийская армия насчитывает 4800 человек и рулит ею генерал-майор. Но табель о рангах сделана на вырост: в ней числятся генерал-лейтенанты и вице-адмиралы. Которых, правда, еще нет. Но если бы они были, то при выслуге в 25 лет «призраки» получали бы $2421. А вот лейтенанту отстегивают $781 (при средней по стране «на бумаге» в $995). Капрал-инструктор имеет $705, рядовой - $603. Большой плюс - доплата за специальное образование и ежемесячная компенсация за съем квартиры по $180.

Литва

В литовской армии - 12 тыс. человек. Контрактнику-рядовому причитается $300, сержанту - около $590 в месяц. Зарплата лейтенанта - $660, капитана - $880, майора - $1030, полковника - $1100, генерала - $1300.

Эстония

Под ружьем - 5400 человек (2700 кадровых и 2700 срочников). Вот как им платят: генералу - $2560, полковнику - $2200, майору - $1300, лейтенанту - $1000, сержанту - $980, рядовому - $730. Оценивая материальное положение прибалтийских военных, можно сделать общий вывод: чем меньше армия, тем толще кошелек.

Венгрия

Для рядового-контрактника с надбавками на транспорт, еду, одежду и талонами на отдых выходит где-то $800. Это, кстати, средняя зарплата по стране. Для офицеров ставки выше: лейтенант имеет $1300 плюс надбавки ($130 - 200). Полковник получает уже $2730 плюс надбавки.

Германия

Если данные о ДД военных в бывших республиках СССР или странах - участницах Варшавского договора надо собирать по маковому зернышку, то у немцев финансовых секретов ни от кого нет. Заходите на сайт минобороны и читайте. Много любопытного.

ДД в бундесвере - одно из самых высоких среди армий НАТО и регулярно увеличивается. Основной оклад зависит от звания и выслуги, а общая льготная надбавка - от тарифной группы и семейного положения. Военнослужащие, имеющие детей, получают ежемесячные детские пособия: $125 на одного ребенка, $250 на двух, $565 на трех, $880 на четырех и по $132 на каждого следующего ребенка.

Кроме того, предусмотрены надбавки за каждый сверхурочный час службы - от $0,88 до $3,75 в зависимости от должности. Доплаты летному составу ВВС достигают $611 в месяц. Личный состав, регулярно прыгающий с парашютом, имеет надбавку $150 в месяц. Спецназ и боевые пловцы - $1170 к основному окладу. Персонал надводных кораблей - $105 в месяц, а подводники - $300. В длительных походах прибавляется еще $150. Надбавки за командировки зависят от категории района командирования. Таких категорий шесть. Первая - там, где условия проживания незначительно отличаются от пунктов постоянной дислокации. Тем не менее $33 в сутки получи! Вторая - житье в палатках, сложные бытовые условия, затраты на жизнеобеспечение и звонки близким. Тут уж меньше чем $53 в сутки не обойтись. Самая высокая категория, шестая, - районы боевых действий с риском для жизни. Здесь выплаты - $120 в сутки. Помимо денег, в бундесвер заманивают возможностью получить образование и одну из 60 гражданских специальностей.

Великобритания

В армии Ее Величества - только контрактники. И платят им на первый взгляд неплохо. А вот генерал сэр Ричард Даннатт назвал самой острой проблемой... «чрезвычайно низкую» зарплату военнослужащих: мол, работники на автопарковках зарабатывают больше, чем солдаты на передовой.

Франция

Всем военным, принимающим участие в миссиях за рубежом, полагаются надбавки, равные окладу. А еще во Франции есть Legion Etrangere - Иностранный легион. Здесь прапорщику - с боевыми и заграничными - платят $5650. В дополнение к зарплате - премии в зависимости от выполняемого задания. Одежда, еда, жилье и медобслуживание - бесплатно. Принимают всех с 17 и до 42. Гражданством и облико морале не интересуются.

В Индии платят даже слуге офицера

Офицеры - элита индийского общества. Получают около $1000 в месяц. Средние же доходы индийцев - около $100. Питание и проживание офицеров - за счет государства. Плюс к этому они имеют скидки на любые товары вплоть до 50% в специализированных магазинах. Офицеру предоставляется дом, а если у него семья, то площадь жилья определяется количеством ее членов. Жилье (с последующей приватизацией) выделяется сразу после присвоения первого офицерского звания. Каждый офицер - от командира роты и выше - имеет право обзавестись военной прислугой (sahayak). Прислуга, или денщик, живет в доме офицера и получает жалованье из бюджета. Индийский офицер имеет право на дополнительное заочное образование, оплачиваемое государством. А еще - на двухмесячный ежегодный отпуск с «оздоровительными» рупиями.

Израиль

Рядовые в зависимости от места службы получают $100 - 200 в месяц. Солдату-одиночке выплачивается двойное денежное содержание: рассчитаться за квартиру и «коммуналку». А если его родители проживают за границей, раз в год в течение службы он имеет право на 21-дневный отпуск для посещения родных. И билет оплачивается в оба конца!

Средняя зарплата генерала составляла $11 000 в месяц. Лейтенант получает около $1200, и армия все время жалуется на низкие зарплаты офицеров низшего звена. Однако, когда речь заходит о прибавках к зарплате, их обычно получают высшие офицеры. Если в среднем их зарплата повышается примерно на 7% в год, то младшие офицеры довольствуются повышением в 1,5%.

Кто и сколько получает в долларах?
Звание Германия Великобритания Франция
Рядовой 1668 - 2839 1625 - 1750 1400 - 1700
Сержант 2401 - 3559 4000 - 5000 1700 - 2600
Лейтенант 2913 - 3999 3500 - 3800 2300 - 2900
Полковник 6008 - 8413 9500 - 10600 5000 - 5500
Генерал 9015 - 13 798 11700 - 12000 6000 – 8000


http://www.rusichi.lact.ru/e
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Hea teemaalgatus - kasutan kohe juhust ning panen oma viis kopikat ka sisse :twisted:

Nimelt mede oma kaitseväe palgad viimasel ajal ikka hullu vähikäiku teinud. Millest ma seda siis järeldan:

1) viimased neli-viis aastat on riigi eri tegvusalade keskmiste palkade võrdlustabelis meil riigikaitseala langenud igal aastal ning hetkeks on tabeli esikolmikust kukutud juba tabeli keskele (kusjuures tabelis on nii umbes 12-15 tegevusala)

2) kui koalitsioon kohustas kõiki ministreid ühtlaselt vähendama oma valdkonna palku, siis ilmselt täht-tähelt järgiti seda vaid KaMinis (ja kaitseväelaste palkade arvelt)

3) selle tõestuseks on see, et juba pool aastat tagasi väitis meie statistika, et avaliku sektori palgatase hakkab justkui taastuma

4) kui avaliku sektori summaarne palgatase taastub aga kaitseväes on selle vähendused tuimalt külmutatud, saab see tähendada vaid kahte: (a) avaliku sektori palgakärped olid väiksemad kui kaitseväes ja (b) avaliku sektori palgad on suures osas taastunud või isegi ületavad masueelset taset

5) mis omakorda selgitab seda, miks/kuidas meil riigikaitseala keskmine palgatase on tabeli esiotsast kukkunud tabeli keskele...

Kokkuvõttes julgen väita, et ülalöeldu valguses meie muidu tubli ja tõhus kaitseminister ei ole üldse nii populaarne ja armastatud kaitseväelaste keskel - sest nad oskavad muuseas ka mõelda ja arvutada lihttehete piires... :evil:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

Borja kirjutas:
...mede oma kaitseväe palgad viimasel ajal ikka hullu vähikäiku teinud...
:|
Vastupidise väitmiseks puudub mul igasugune alus. Samas pole ma veendunud, et olukord lähiajal muutuma hakkab.
Sellest teemast ei maksa vast siiski pelgalt "nutumüüri" kujundada :dont_know:

terv
o
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Lähema aasta jooksul ei muutu midagi, palgajuhend kinnitatakse aastaks. Ning igapäevaseid eelarvekärpeid nähes (viimasel ajal IGA PÄEV jõuab alla korraldus ühte või teist rida kärpida) ei usu muutust ka järgmisel aastal.

Nagu viimasel ajal kombeks on öelda: üks või teine asi (antud juhul palgatõus) ujub Aadeni lahel.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

kangelaspioneer kirjutas:Lähema aasta jooksul ei muutu midagi, palgajuhend kinnitatakse aastaks. Ning igapäevaseid eelarvekärpeid nähes (viimasel ajal IGA PÄEV jõuab alla korraldus ühte või teist rida kärpida) ei usu muutust ka järgmisel aastal.
Asi pole üldse kaitseväe palgajuhendis - kaitseväelaste palgavähendused 2011. aastaks külmutas KaMin. Mis saab 2012. aastal, ei tea praegu keegi :(

Siin ülal toodud SNG-maade statistika foonil näevad ju meie kaitseväelaste palgaolud muidugi OK - aga tasuks ikka silmas pidada hullu erinevust meie ja nende maade hinnatasemetes :lol:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

http://www.epl.ee/artikkel/592563

...no ja selle info valguses siin oleme oma kaitseväe palkadega varsti isegi Venemaaga võrreldes kääbikud :cry: :cry: :cry:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6222
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Venemaal lähenevad ka valimised. Sõjaväes on 1,2 miljonit inimest. Kui palju on nendega seotud pereliikmeid? Päris arvestatav kogus hääletajaid. 2007. sõitis Putin Münchenis lääneilmale pasunasse ja pagunikandjate rind paisus uhkusest. Nüüd tahetakse moderniseeruda (mis ilma lääneta on võimatu) ja tuleb teisi präänikuid kapinurkadest otsida.

Borja, kas kõik sõjaveteranid on korterid saanud?

Mis on saanud lubadustest, et sõjaväelaste eluasemete probleem lahendadakse kohe, kohe?

Paistab, et EPL on selle Interfaxi uudise ümber jutustanud. Vt ka kommentaare.

http://twower.livejournal.com/488306.html
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hillart »

Et mingisugust võrdlust käima panna on vaja sellele kompotile lisada ikka hoopis enam komponente, kui vaid ihualasti astmepalga number.
Lisatasud (auaste, haridus, täiendused, kvalifikatsiooni tõstmine, perekonnaseis, laste arv, jne., jne.), kindel sõjaväelise motivatsiooni tõstmise süsteem, erinevad sotsiaalsed tagatised, keskmine sissetulek erinevate ametite lõikes, keskmine hinnatase erinevate kaupade-teenuste lõikes, töövõimelise elanikkonna tööhõive jms.

Eelpool antud loetelus kõike seda aga välja ei loe, mistõttu polegi mõtet mingit arutelu selle najal püsti ajada.

Kunagi vää-ääga amm-mm-uu-uu :lol: :lol: , 1994. aastal, kui sai esimest korda väljamaale täienduskursusele mindud, siis tuli ka sellel teemal ühe USA majoriga, kelle kodu külastatud sai, juttu.
Sellest ajast alates hakkaski see valdkond mind kangesti huvitama ja kahjuks pean tõdema, et - pole meil mitte selle asjaga siin Maarjamaal asjad korras. Vähe sellest. Senini polegi mitte keegi (või, kui keegi ongi, siis vähemalt pole sellel "keegil" antud küsimuses mingit otsustusõigust) aga meil mingit sellist korrastatud süsteemi loonud. Ja ei paistagi loovat. (Kuigi just see on kaadriprobleemide lahendamise juures olulisimaks komponendiks.)
Mis siis tookord meie vestlusest selgus? Oma majori ametikohani oli see mees teeninud armees juba10 aastat. Päris edukalt, tuleb öelda. Tegu oli nimelt kunagi tsiviilkõrgkooli lõpetanuga. Ja oma kõrgkooli õpingute tarbeks (päris kallis lõbu ikka vaid puhtalt oma tasku peal läbi teha!!) oli ta end kohustanud õpingute jooksul läbima sõjaväelise väljaõppe (sõjaline algväljaõpe, allohvitseri kiirkursus, reservohvitseri väljaõpe), et siis lõpetamisejärgselt lepingu alusel reservi jääda. Kuna aga kohe peale kõrgkooli lõpetamist tsiviilis sobivat ametikohta ei leidnud, siis võttiski vastu armee pakkumise ja tegi esimese 3-aastase (oli vist nii see esimene leping, aga võin ka eksida :roll: ) siduva lepingu. Ja nii see läks. Ka peale seda 3 aastat ta ei lahkunud ja tegi taas uue lühiajalise lepingu, sest taas polnud (polnud mahti saanud) tsiviilis töökohta leidnud. Ja seejärel kordus sama asi veel üks kord. Nii saigi juba 9 aastat täis.
Süsteem oli aga selliselt üles ehitatud, et iga teenitud aasta, auastmes tõstmine, ametikohal edutamine jne. andis midagi juurde (nii rahaliselt, kui ka erinevate soodustuste osas). Järjekordse lepingu lõppedes, hakkas mees tahes-tahtmata vaagima teenistusest lahkumise ja edasijäämise poolt-vastu argumente. Süsteem (just nimelt -kindel ja konkreetne SÜSTEEM) aga selles seisneski, et sellise kalkulatsiooni ja vaagimise tulemuseks ei saanudki muud olla, et vältimatu oli teenistuse jätkamise otsus. Ise ta muidugi oli pisut pahur, et oleks ta kohe asja mõistlikult läbi mõelnud, siis oleks kohe pidanud pikaajalise lepingu tegema, sest siis oleksid ka paljud soodustuse hoopis-hoopis varem toimima hakanud. Viimati siis tegigi oma järjekordse tegevteenistuse lepingu kohe 12 aastaks ära. Pooltargumendid olid selle läbitud teenistuskäigu jooksul lihtsalt juba nii kaalukateks muutunud, et mingit muud varianti edasiseks eluks ta ette ei kujutanudki.

Mõni vend võib seda küll "destruktiivseks halamiseks" nimetada, kuid siiski tahan tuua teatavaid paralleele EKV-ga. Läbi kogu selle viimase 20 aasta.
Mida me siis näeme? Mida aasta edasi, seda enam on igasugused sotsiaalsed tagatised äranullimise suunas kulgenud. Võrdluseks tooksin meie ESIMESED tegevteenistuse lepingud (1991-92), mis oli selles valdkonnas maailmas üldlevinud praktikat järgivad, kuid missugused õige ruttu (paari aasta pärast) pidime ringi tegema. Trükiti valmis uus paber ja sellele andsime siis uuesti allkirja. Ja selle uue paberi järgi jäi neid juba mainitud sotsiaalseid tagatisi muidugi vähemaks. Ega väga täpselt enam ei mäletagi, kuid oma 2-3 korda on selle viimase 20 aasta jooksul olnud neid tegevteenistuslepingu ümbertegemisi küll. Ja ikka selles suunas, et kaitseväepoolseid kohustusi kärpida ja kaitseväelase sotsiaalseid tagatisi vähendada.
Ja nüüd RAHAST kah. Viimati tehti seda siis n.ö. läbipaistvaks, mille tulemusena süsteem rahalistes väljamaksetes sisuliselt kaotati, ehk siis - muudeti lapsikult primitiivseks. Muidugi oli jumalast õige see, et seda toona olemas olnud süsteemi väga sageli tõlgendati meelevaldselt ja ka see süsteem iseenesest oli veel suurte-suurte puudustega, kuid nüüd otsustati endale asja lihtsaks tegemise nimel n.ö. laps koos pesuveega välja visata. Selle asemel et tagada kindel kontrollmehhanism ja spsteem selles valdkonnas, valiti lihtsam variant - kaotati üldse ära. :roll: (Analoogia EKV valvelsammuga - ei osatud-suudetud korralikult õpetada ja kaotati hoopis ära :lol: :lol: :lol: )
Üldiselt võib aga öelda, et ajapikku on kaitseväelased alandatud riigi teenistuses tavalise töölepingu alusel tegeleva riigiametniku tasemele, kelle suhet riigiga reguleerivad vaid puhtpragmaatilised (ja primitiivsed) rahalised suhted. Kummaline on sealjuures aga tõik, et tavakodanikega samade õiguste juures (kuigi ka need on tegelikkuses ka seadusega piiratud), on kaitseväelase kohustused hoopis tüsilikumad, kui seda tavakodaniku omad on. Seda õiguste piiramist ja kõrgendatud kohustusi ei ole aga millegagi kompenseeritud (ehk siis - tahetakse taas saada midagi, ise mitte midagi vastu andmata). Ütleksin, et - äärmiselt lühinägelik käitumine meie riigi poolt.
Kõige ilmekamaks näiteks eelpoolkirjeldatud suunas liikumisest on peagi kehtima hakkav uus KVTS. Saadakse rahaline kokkuhoid küll n.ö. nüüd ja kohe (nagu ka eelpoolkirjeldatud palgajuhendiga), kuid pikemas perspektiivis - ???? Õigemini - pikemat perspektiivi ma selle KVTS valguses EKV kaaderkoosseisu ei kvaliteedile, ega ka kvantiteedile ei näe. (Mina ei näe, aga võib-olla tõepoolest keegi teine näeb?)
Igatahes pole see seadus suunatud mitte EKV (ja ka KL) lojaalse ja motiveeritud kaaderkoosseisu tagamisele.

Seega - mitte ainult raha pole see näitaja, mis tagab riigi relvastatud struktuuride lojaalsuse, motiveerituse ja kõrge lahinguvõime.
Ja ei tarvitse selles palganumbri suurendamises mingit "võluvitsa" näha meie praeguse EKV kaadriprobleemi lahendamises, sest see pole seda mitte.
Kuid kaadriprobleem EKV-s ja KL-s vaieldamatult on. Väljaõppinud, kogemustega kaader lahkub pidevalt ja sageli juba esimesel võimalusesel. Asemele tulevad noored ohvitserid-allohvitserid seda kvalifikatsiooni ja kogemuse puudujääki aga ei korva, sest ka nende hulgast lahkuvad paljud juba (eelpoolnimetatud põhjustel) peatselt. Reakoosseis (niipaljukest, kui neid rea- ja nooremallohvitserkoosseisu kohti ongi) on reeglina suhteliselt ajutine ja lahkub samuti esimesel võimalusel, kui aga kusagil tsiviilis midagi tasuvamat silmapiirile tuleb. Ja mitte miskit ei hoia neid kinni, sest mitte midagi pole ju kaotada. Ei konkreetses rahanumbris ega heaolus. Ollakse ju tavaline palgatööline.

P.S.
Ei saa siiski märkimata jätta, et teema algataja poolt antud tabelis äratoodud riikides on sõjaväelastel valdavalt EV-st hoopis-hoopis kõrgem sotsiaalse kaitse osakaal. Näiteks, kas või tasuta meditsiiniline teenindamine, mis haarab reeglina ka sõjaväelaste pereliikmeid ja hoolealuseid. Kuna tegu pole hoopiski mitte tähtsusetu ja, tuleb tõele au anda, ka mitte odava valdkonnaga, siis seepärast ma selle ka ära märkisin. Tõin selle vaid näiteks.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Lemet
Liige
Postitusi: 19937
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Paistab, et artikkel on kellelegi hirmsasti vastukarva olnud, igal juhul on ta kahest kohast eemaldatud. Või on siis lihtsalt vanaks saanud. Siiski õnnestus netiavarustest kirjatükk üles leida, aadressil http://www.newsland.ru/news/detail/id/505434/cat/42/ Seal on pisut ka sotsiaaltagatistest juttu.
А еще есть компенсации

Например, выплачиваемая раз в год компенсация на санаторно-курортное лечение. 600 рублей на военного и 300 рублей на его жену. Вкупе - 900 рублей. Для справки: сегодня - это суточная цена за проживание одного служивого в санаторном номере. А как же государство компенсирует военному, скажем, проживание на съемной квартире? Есть такая выплата! Минимум - 2700 рублей в месяц. А вот в Москве и Санкт-Петербурге положено выплачивать 15 000 рублей. Это на одного. А если с ним проживают еще трое и более, тогда + 50% (15 000 + 7500) - 22 500.


Samuti ka ametikohtade tasudest.

За командование (руководство) воинскими подразделениями и воинскими частями - от 300 до 500 рублей (заму командира не положена). Итого от 10 до 16 руб. и 66 копеек за день неусыпной заботы о горячо любимом личном составе. Хоть взводному, хоть комбригу. Что за 20 бойцов, что за 3,5 тысячи!

Есть еще надбавки за особые условия боевой подготовки (например, для наших частей в Чечне) - от 2700 до 5000 рублей в месяц. Еще «приварки»:

За сложность и напряженность службы - одна из самых значительных (кроме надбавки по приказу № 400-А). Может составлять от 30 до 200% от ОВД, и ее выплачивают всему личному составу контрактной службы. Ежемесячные выплаты (ЕДВ) по приказу № 400-А могут составлять от 30 000 до 200 000 рублей. Но контрактникам и прапорщикам, а также офицерам, стоящим на сержантских должностях, это счастье не положено, что вызывает у них резонное недовольство. Как же так, «пахали» все, но одним - вершки, а другим - корешки?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

hillart kirjutas:
Et mingisugust võrdlust käima panna on vaja sellele kompotile lisada ikka hoopis enam komponente, kui vaid ihualasti astmepalga number.
Tea kas on mõtet? Pilt olukorrast jääb sarnaseks ikka, vaata kust ja kuidas tahad. Mis selle mõte on? Kas see võrdlus siin foorumis muudaks midagi?
Ega väga täpselt enam ei mäletagi, kuid oma 2-3 korda on selle viimase 20 aasta jooksul olnud neid tegevteenistuslepingu ümbertegemisi küll.
Pigem on neid 4-5 korda ümber tehtud.

terv
o
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hillart »

Tea kas on mõtet? Pilt olukorrast jääb sarnaseks ikka, vaata kust ja kuidas tahad. Mis selle mõte on? Kas see võrdlus siin foorumis muudaks midagi?
Aga kas meie foorumijahumisest üldse midagi muutub? Arvata võib, et mitte. Aga miks me siis ikka siin kiimleme? Eks ikka seepärast, et hing rahu saaks. Aga muidu lähevad asjad ikka nii-kui-nii, et - las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi.
Aga kui ma siin seda või teist selgitada püüan, siis seda vaid selleks, et teemavõõrastele kamraadidele üldisemat ja mõnikord ka täielikumat pilti ette maalida. Muidu mõnikord vaatad, et ... noh, kirjutatakse ikka selliselt, et hoia ja keela, nagu ei teaks elust kohe mitte mütsigi. Aga võib-olla ei teagi? Seepärast siis.
Pigem on neid 4-5 korda ümber tehtud.
Võib tõepoolest nii ka olla, sest mul endal on ammu arvepidamine segi läinud. Ja kui nüüd lambist küsida, et missugune see viimane just täpselt oli, siis - jään küll vastuse võlgu. :roll:
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

Aga kui ma siin seda või teist selgitada püüan, siis seda vaid selleks, et teemavõõrastele kamraadidele üldisemat ja mõnikord ka täielikumat pilti ette maalida.
Sellest saan ma eru ja olen igati päri - muidu on arusaam et "hiired juusturõngas" :wall:

terv
o
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

oleeg kirjutas:
Aga kui ma siin seda või teist selgitada püüan, siis seda vaid selleks, et teemavõõrastele kamraadidele üldisemat ja mõnikord ka täielikumat pilti ette maalida.
Sellest saan ma eru ja olen igati päri - muidu on arusaam et "hiired juusturõngas" :wall:

Ma siiski ei arva, et laiem avalikkus kaitseväelaste rahulolematust palgaoludega just "juusturõnga kallal hiirte" sündroomiga seletab - selleks on kaitseväe palgataseme langus tegevusalade tabelis esikolmikust tabeli keskele liiga ilmne fakt :x
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

Laiem avalikkus ei ela tegevusalade tabeli alusel ega tegele alaliselt tabeli ja iseenda elu-olu kõrvutamisega - sealt ka ettekujutused...
Laiemat avalikkust ei kammitse elu ja tegevuse arendamisel piirangud, mida kaitseväelastel on piisavalt. Nö tsivilistid lihtsalt ei tea neist. Sellelt pinnalt olen küll kuulnud kõikvõimalikke arvamusi ja näinud hämmeldust: "kuidas nii, ma ei teadnudki..."
...kaitseväe palgataseme langus tegevusalade tabelis esikolmikust tabeli keskele ...

Jah, see on fakt. Ja faktiks jääbki niikaua, kuni keegi kogemata mõne laiema analüüsi raames selle tagajärjed või mõju ulatuse sõnastab...
Ma siiski ei arva, et laiem avalikkus kaitseväelaste rahulolematust palgaoludega ...
Kus seda väljendatud on või ka kes seda väljendanud on? Või on see pelgalt meie ettekujutuse vili, et "küllap teavad" ?

terv
o
A4
Liige
Postitusi: 1833
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas A4 »

Borja kirjutas:
kangelaspioneer kirjutas:Lähema aasta jooksul ei muutu midagi, palgajuhend kinnitatakse aastaks. Ning igapäevaseid eelarvekärpeid nähes (viimasel ajal IGA PÄEV jõuab alla korraldus ühte või teist rida kärpida) ei usu muutust ka järgmisel aastal.
Asi pole üldse kaitseväe palgajuhendis - kaitseväelaste palgavähendused 2011. aastaks külmutas KaMin. Mis saab 2012. aastal, ei tea praegu keegi :(

Siin ülal toodud SNG-maade statistika foonil näevad ju meie kaitseväelaste palgaolud muidugi OK - aga tasuks ikka silmas pidada hullu erinevust meie ja nende maade hinnatasemetes :lol:
Täpsustaks, et mitte Kaitseministeerium ei külmutanud kaitseväelaste palkasid, vaid valitsuskoalitsiooni otsusega on 2011. aastaks külmutatud kogu avaliku sektori palgad eelmise 2010. aasta tasemele. Ja 2010. aasta palgafond oli omakorda külmutatud 2009. aasta viimane palgafond, selline, nagu ta pärast seda kärperallit alles jäi. Palku on teoreetiliselt võimalik küll tõsta, kuid seda saab teha vaid olemasoleva palgafondi raamides, mis sisuliselt tähendab seda, et tõsta on võimalik kas marginaalselt kõikide palku või siis märgatavalt vaid üksikute inimeste palku.

Mis puudutab neid varasemaid kärpeid, siis tegi valitsus 2009. aasta jooksul kaks negatiivset lisa-eelarvet ning aasta lõpus veel ühe, 2010. aasta eelarvet puudutava kärpe (sisuliselt oli see kolmas negatiivne lisaeelarve). Nende kärbete käigus anti kõikidele ministeeriumitele ka korraldus igal korral oma palgafonde kokku tõmmata. Ei tea täpselt, kuidas ja mille arvelt täpselt tehti seda mujal, kuid selles mõttes tuleb au anda Aaviksoole, et kärped:
1. viidi läbi karmilt, kuid sisuliselt, mitte ainult kärpides igasuguseid lisatasude- ja preemiafonde, mis mõnedes riigiasutustes on moodustanud päris suure osa riigiasutuste palgafondis;
2. viidi kogu valitsemisalas läbi solidaarselt, st. iga kärpega lõigati ära võrdne protsent nii KM-i enda, KV, KL-i kui ka KRA palgafondist ning ajateenijate toetustest.

See, kuidas need palgafondi kärped igas asutuses sisuliselt läbi viidi, jäeti asutuse enda juhtide otsustada. Aga näiteks Kaitseministeeriumis endas tähendas see kärperalli seda, et esimese hooga kaotati igasugused lisatasud ja preemiad (mis seni olid olnud iga töötaja palga loomulik osa ning millega iga inimene oli arvestanud), teise ringiga kärbiti kõiki palku 8% ning kolmandaks koondati ära pea iga kümnes inimene (st. „elav“ ja palgafondist raha saav inimene, mitte täitmata ametikohad). Ja seda kõike üheainsa aasta jooksul. Sisuliselt tähendas see igale ametnikule umbes 15-20% suurust sissetuleku langust ning teisalt töökoorma suurenemist, sest keegi peab ju kingastatud ametnike eest ka töö ära tegema. Suures pildis tähendas see seda, et kui enne kärpeid olid KM-i palgad olnud teiste ministeeriumite võrdluses suuruselt esimese kolmandiku hulgas, siis aastaga kukkusid need viimasesse kolmandikku. Mis iseenesest näitab seda, kui „tõsiselt“ mõned teised ministeeriumid valitsuse korraldustesse suhtuvad.

Iga üksiku ametniku või kaitseväelase jaoks on palgakärped loomulikult kurb nähtus, kuid suures pildis oli sellel kõigel ka üks positiivne nähtus. Kui mujal Euroopas on igasugused eelarvekärped kaitsesektoris viinud palgakulude suhtarvu järsule tõusule kogu kaitse-eelarvest (st. see kõik tuleb hangete ja investeeringute arvelt), siis Eesti kaitse-eelarves on palgakulude protsent jäänud sisuliselt muutumatuks või isegi pisut langenud. Ja see kohati üsnagi jõhker ja sisuline kärpimine andsid kaitseministrile valitsuskabineti läbirääkimistel vähemalt niipalju kapitali, et hoida ära kaitsekulude suur ja sisuline kärbe – kaitsekulud jäid kogu selle ralli juures siiski tasemele 1,8-1,9% SKP-st. Ning kurval kombel on meie kõigi väiksemad palgad see hind, mida me maksame selle eest, et me suudame ka masu tingimustes endiselt ehitada Ämarit, Tapale uut kasarmut, mobilisatsiooniladusid, osta Soomest haubitsaid, Hollandist soomukeid, Saksamaalt veokeid; laskemoona ja tulejuhtimisseadmeid suurtükiväele jms.

Seda viimast – suhet personalikulude ja investeeringute vahel – tuleks alati silmas pidada ka siis, kui räägitakse vajadusest tõsta hüppeliselt kaitseväelaste palkasid või suurendada igasuguseid „mitterahalisi“ sotsiaalseid tagatisi. Raha palgatõusuks ei kasva puu otsas ning igasugused „mitterahalised“ tagatised ja toetused maksavad samuti raha, ja mitte vähe. Kaitseväelane võib ju kaitseväe korteris maksta üüri „vaid“ 5 krooni ruutmeetrilt, aga selle korteri ehitamine ja ülalpidamine makstakse ikkagi kinni sellestsamast kaitse-eelarvest. Kaitseväelaste eripensionid neelavad täna kaitse-eelarvest veel üsna väikese osa – aga see tuleneb eelkõige meie kaitseväe ohvitserikorpuse noorusest – piisava staažiga eruväelasi on meil alles ehk paarsada – aga need on alles õied. Kui näiteks Belgias neelavad palgad ja pensionid kuni 80% kaitse-eelarvest, siis põhjus ei ole mitte „neetud“ palgaarmees (kaadrikaitseväelaste arv on pidevalt vähenenud, mitte suurenenud), vaid selles, et kunagi aastakümnete eest keerati igasugused „mitterahalised“ hüved ja tulevased pensionid „põhja“, mõtlemata sellele, mis saab paarikümne aasta pärast.

Sellega ei taha ma öelda, et palgad kaitsesektoris ei peaks ega võiks lähitulevikus kasvama hakata – aga selleks tuleb ära oodata reaalne, vähemalt aastakese kestev majanduskasv ning kaitse-eelarve suurenemine, et palgakasv ei sööks ära investeeringuraha.

Teiseks ei usu mina, et kui täna tõsta hüppeliselt kaadrikaitseväelaste palku (ükskõik, mille arvelt), siis väheneks kaadrivoolavus ja hea kaadri väljavool eriliselt. Väidetavalt näitab statistika, et kaadrivoolavus on olnud suhteliselt samal tasemel nii 2007.-2008. aasta palgatõusu perioodil kui ka kärpe-aastatel, mil loodeti, et mahajahtunud majandus ja suur tööpuudus löövad kaitseväe read automaatselt täis. Sellest võib üsna üheselt järeldada, et palk ei ole ainukene ega isegi mitte peamine põhjus, miks inimesed tegevteenistusest lahkuvad.
On ammu juba teada, et palk ja muud rahas mõõdetavad hüved ei ole ainukesed asjad, mis tekitavad inimestes motivatsiooni ja lojaalsust organisatsiooni vastu. Loomulikult on oluline, et inimesel oleks selline sissetulek, mis lubaks enamvähem normaalset elatustaset nii endale kui oma perele, kuid normaalses turumajanduses ei jõua avaliku sektori palgad niikuinii kunagi samale tasemele erasektoriga. Tunduvalt olulisemad on aga igasugused mitterahalised „motivaatorid“, nagu näiteks:
- normaalne sisekommunikatsioon, mis pidevalt ja arusaadavalt selgitab igale töötajale tema panuse olulisust ning juhtkonna poolt tehtavaid otsuseid, sealhulgas kasvõi neidsamu palgakärpeid;
- toimiv personalisüsteem, mis annab kõikidele töötajatele selge ja kindla perspektiivi tuleviku suhtes;
- atesteerimissüsteem, mis soosib edasipürgivaid ja arenemisvõimelisi;
- ja eemaldab saamatuid, laisku ja stagneerunuid (vallandades neid reaalselt, mitte lükates neid kuskile silma alt ära, kus nad ei saa rohkem „kahju tekitada“), tekitades seeläbi normaalselt konkurentsi;

Ja seejuures ei nõua need asjad mingit erilist raha, vaid lihtsalt arusaamist tänapäevasest organisatsioonikultuurist ning tahtejõudu nende asjade reaalseks rakendamiseks. Senikaua, kuni neid samme ei rakendata, võib kaadrikaitseväelaste palku iga-aastaselt kasvõi 30% tõsta, aga kaadrivoolavus seeläbi eriliselt ei muutu.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: k6rsik22, lugeja ja 8 külalist