Kaitseväe juhataja täielikult valitsuse alluvusse

[Kapten Trumm]

Täna kuulutab sõjaseisukorra välja kas Riigikogu või president. Lugeda tuleb asja vast sedapidi, et president sekkub siis, kui Riigikogu pole võimalik kokku saada või too ei suuda otsustada.

Sõja-aja riigikaitse seadusest:

(1) Sõjaseisukord on Riigikogu või Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud riigi eriõiguslik kord, mille erisused määratakse kindlaks seadusega ja selle alusel kehtestatud muude õigusaktidega.

Sõjaseisukorra kuulutab lõppenuks ainult Riigikogu (presidendi ettepanekul).

[tuna]

Ehk siis kordan taaskord mitmes kord oma küsimust just sõjaseisukorra puhul. Kellest saab keelan-käsen-poon ja lasen? On keegi selle osa lahti dešifreerinud? Kas otsustamine-vastutus ongi kollegiaalne või saab selleks otsutusahela tipuks kaitseminister ja/või peaminister?

Saade Vanamehed kolmandalt 17.4.2011 peastaabi ülem kolonel Terras minutitel 25.00-27.30: erinevus kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja vahel kaob ära, rahu- ja sõjaaja erinevused kaotatakse ära, peab olema selge käsuliin ja selle tipus olijal piisavad vahendid, sõja algus on hall tsoon, milles peab ühel inimesel olema võimalus struktuure käivitada.

Seda saab siis dešifreerida niimoodi, et kaitseväe juhatajal on kogu aeg ülemjuhataja õigused. Teisiti ei ole nagu võimalik, kaitseväe juhataja õigustega ei ole võimalik tegutseda sõja ajal, küll aga on ülemjuhataja õigustega võimalik tegutseda rahu ajal. Tõsi, siis nimetatakse seda sõjaväeliseks diktatuuriks.

Minule tekitas see osa rohkem küsimusi, kui ma sain vastuseid. Ta rääkis umbisikuliselt käsuliini tipust, kuid jättis siiski minu arust selgelt markeerimata, keda ta selle tipuga silmas pidas? Pidas ta ikka tegelikult kaitseväe juhatajat silmas või siis uut korda, mille puhul käsud lähtuvad... Kellelt nad siis täpsemalt nüüd lähtuvad? Kaitseministrilt või peaministrilt või on sõjaaja seadusesse tehtud märkus, kes konkreetselt juhib kaitseväe tegevust? Mina ei suutnud seda tuvastada?

Ega minagi sellest eriti aru saanud. Konteksti järgi tundus, et ta rääkis siiski kaitseväe juhatajast - ta arutas sama hingetõmbega, kuidas uus olukord on parem, sest kaob ära ooteperiood, millal otsustatakse, kes saab ülemjuhatajaks. See käsuliini tipus olev üks inimene, kellel on kogu aeg ühesugused õigused, saab vajadusel kohe tegutsema hakata. Muidugi tekib siis küsimus, et sellisel juhul jääb riigi poliitiline juhtkond täiesti kõrvale. Kui kaitseväe juhatajal on õigus sõja alguse "hallis alas struktuure käivitada", siis on tal sisuliselt ju õigus otsustada sõja ja rahu üle.

[tuna]

Vanamehed kolmandalt
Kuku 17.4.2011
Ülle Madise, Riho Terras, Jüri Adams

25:04-27:27

TERRAS: Me peame arvestama siin just seda, et meie geograafilist asukohta ja meie riigi ressursside piiratust. Me oleme väga väike riik, väga, väga väike riik ja võibolla mitte majanduslikult, võibolla isegi suurem kui me ise arvame, aga just nimelt territooriumilt väike ja eriti tähtis ka, et me oleme ka inimeste arvult väike. Mistõttu mängib ressurss, aeg väga olulist rolli. Ja selle tõttu peavad otsused, ükskkõik millised need siis on, olema kiired, selged, ja seda saab tegelikult ainult niiöelda väga selge käsuliiniga, üks inimene juhib ja teised alluvad. See on meile sõjaväelastele üldiselt väga elementaarne ja arutelud mingisuguses koosoleku formaadis selle üle, kas sõda alustada, mitte alustada või... Probleem on ju pigem selles, et sõda ei kuulutata enam välja. Sõda on suhteliseks mõisteks... Minu arust viimane kord kuulutati sõda nüüd meie moodsal ajal, et... Taani kuninganna oli sunnitud sõja kuulutama Iraagile, selleks, et Taani lennukid saaksid Iraagis lennata. Mis iseenesest... kõik said aru, et see on absurd, mis ta tegi, aga kuna see oli selles niiöelda rahvusriigi-tüüpi põhiseaduses kirjas, siis nad pidid seda tegema.

See on nagu see... see oht on kõige suurem siis, kui on selline hall ala, kus ei osata... kus ongi vaja ühe inimese otsuseid, midagi... mingisuguseid struktuure ja süsteeme käivitada. Peab olema väga selge käsuliin ja see käsuliin peab olema võimalikult sarnane kõikides olukordades, nii rahuajal kui sõjaajal. Seetõttu praeguse põhiseaduse muudatuse kindlasti positiivne külg on see, et kaob ära selline mõiste nagu ülemjuhataja või see vahe kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja vahel, sest see eeldas seda, et on mingi periood, kus arutatakse ja otsustatakse, kes on ülemjuhataja. See jälle nõuaks aega ja teeks selle otsuseprotsessi väga lühidaks... või väga pikaks. Selge käsuliin, sarnane käsuliin rahu ja sõjaajal, need on olulised. Ja tähtis on ka see, et see, kes selle käsuliini kõige ülemises tipus on, sellel on ka piisav ressurss, seda käskusid tagada.

[Kapten Trumm]

I hate to be right

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 7&l=fplead

[Kapten Trumm]

Kui agendaks on nt kiire üleminek palgaarmeele, siis kes valitaks:

1. see, kes pooldab totaalkaitset ja iseseisvat kaitsevõimet
2. see, kes arvab, et riigikaitse on araabia kõrbetes ning me oleme mutrike NATO masinavärgis.

Sellised seaduslikud kanalid võimaldavad üsna efektiviselt mehitada kõik esimese otsa ametipostid "vajaliku suundumusega" inimestega ja muuta KV juhtkond poliitagendadele kaasa lauljaks.

Ja need, kes arvavad, et õige julgeolek ongi 2 pataljoni palgalist jalaväge kuskil kolmanda maailma "rahutagamisoperatsiooni" pole kuskile kadunud - mulle tundub, et nad on asunud väga jõuliselt pead tõstma.

Siikohal demagogiseerida "ja mis siis" on lihtsalt ülim ignorantsus - soovitaks soojalt soetada endale kanister bensiini ja tikud....

[Bokser]

Selles kõiges on veel üks konks. Pole ju saladus, et kaitseväe juhataja ametikoht on juba täna politiseeritud ja uues valguses muutub see veel poliitilisemaks. Seetõttu oligi sõjaaja riigikaitseseadusega jäetud võimalus nimetada amtisse ülemjuhataja, kes on sõjaliselt pädev isik ja EI PEA tingimata olema senine kaitseväe juhataja. Sellist võimalust on praktiseeritud maailmas palju, kus tegelikku tegevust pannakse juhtima hoopis teine mees kui see, kes rahu ajal relvajõude juhtis. Meie tingimustes võiks see tähendada näiteks seda, kui poliitiliselt sobiv kaitseväejuhataja asendatakse sõja ajal näiteks kompetentse väeliigi või operatiivülemaga. Muidugi ei kao see võimalus ka nüüd, sest minister võib ju edaspidi kaitseväe juhataja sõrmenipsuga välja vahetada. Samas, kuidas sa ikka ütled oma kamraadile, et "sorry, sa oled ikka tegelikult tropp ja ma pean praeguses keerulises olukorras kaitseväege juhtima panema teise mehe".

[Kapten Trumm]

Üldiselt on seaduseparandus minu arustki siiski selgelt viltu ja eeldab, et tsiviilvõimud on kompetentsed, apoliitilised ja visionäärid oma otsustes riigikaitsepoliitika puhul. Juhul kui mingi faktor siiski annab "tagasilöögi" - olgu selleks poliitiline väiklus või visooni puudumine või ebakompetentsus on riigikaitse juhtimine äärmuslikes oludes minu arust üsnagi "ausõna peale" viidud...

Siia see koer maetud ongi. Ja muu maailma kogemus (nt USAs toimunud Pentagoni (Dept of Defence) valed liigutused) näitab kahjuks, et tsiviiilvõimud ei vasta ühelegi su toodud kriteeriumile (seal on pikem kogemus, rohkem asjatundjaid ja suuremad rahad). Nad lihtsalt ARVAVAD, et teavad, kuigi tegelikult ei tea, ei oska, ei suuda ega taha.

Pentagonis on asi veelgi kaugemale läinud (meil läheb varsti ka) - seal on kombeks sekkuda isegi taktikalis-tehnilistesse asjadesse ning puksida kohe auti neid, kes hoosiannat laulda ei taha. Sündinud paska on mõistagi pidanud sõjavägi klaarima - mõistagi elude hinnaga ning pole need Pentagoni visionäärid just ülearu tihti ka võllas rippunud.

Ja veel nende "ohvitseride teema" juurde - Pentagonis on ka muide arvukalt ohvitsere ametis. Hoiavad lolluste puhul kenasti suu kinni.

[Kapten Trumm]

Ära pane sõnu suhu. Nii mõttetu posti peale ei jää tõesti muud kui soovitada seda va Statoili paketti.

Ma evin arusaama, et tsivilistid ministeeriumis peaks tegelema eesmärkide püstitamise ja finantsidega, sõjapidamine peaks jääma asjatundjate hooleks.

[setu]

1. see, kes pooldab totaalkaitset ja iseseisvat kaitsevõimet
2. see, kes arvab, et riigikaitse on araabia kõrbetes ning me oleme mutrike NATO masinavärgis.

Kaitseliidu kohta eelnev ei küüni. Kuid poliitilisest aspektist "oma jope" valimisest saab muutuda vaid see, et tulev ladvik on veelgi nürima mõtlemisega, ega muud.

[tommy]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 7&l=fplead

Tundub, et see eelnõu on kannab endas pitserit, "pressime algvarjandis niipalju kui võimalik, sest nagunii kärbitakse vähemaks"..
See, et iga riigiasutus tahab endale võimalikult palju otsustusõigust,...seega ka võimu ja raha.....on muidugi ka loomulik.


IMHO, KV juhataja nimetamine valitsuse poolt ministri ettepanekul tundub igati loogiline.
Kas sama peaks kehtima ka peastaabi ülema kohta, tundub kahtlane...No äkki tõesti.
Aga KL ja väeliikide ülemad võiks küll jääda KV juhataja otsustada.

Saab näha, mis tulevik toob.

[Kapten Trumm]

See on üsna universaalne põhimõte, et iga juht koostab ise oma meeskonna ja vastutab selle eest. Ehk siis KVJ nimetatakse ametisse, tema valib ise endale staabiülema ja muu meeskonna, kellega tööle hakkab. Ja kui keegi neist saamatu on, siis ise vastutab.

Kõnealune PS muudatus on lihtsalt üks protsess paljude reas, millel on oma eesmärk, kuid seda avalikult ei presenteerita. PS muudatusele järgneb terve rivi igasugu muudatusi (osa on juba avalikustatud), millest on juba praegu näha poliitikute ja kamina poolset survet tugevdada oma võimu KV üle.

Muidugi võiks sellist soovi üritada selgitada nt sellega, et KV-s on rida probleeme, mis tulenevad KV-st endast (kasvõi seesama tohutu bürokraatia). Samas vaadates, mis isikud seisavad nende muudatuste taga, on sügavalt kahtlane, et protsessi lõpptulemus on senisest kõvem iseseisev kaitsevõime ja üks pagana hästi töötav KV.

Mina isiklikult arvan, et tsiviilametnike ja poliitikute "tsiviilkontroll" meile küll mingit sõjajõudu juurde ei too, pigem hakkab eelarves jõudsalt kasvama igasugu välis- ja ühisvõimekuste osa ning muu läheb allavett. Ma lihtsalt ei suuda näha lisandväärtust, mida annab kamina otsus, et maaväe ülemaks saab nt see või too kolonel? Kaminas ju sisuliselt puudub kompetents, et hinnata ohvitseride sooritust omal alal.

[Kapten Trumm]

Corvus, ehk on su ajumaht piisav, et "teisi" riike - st tavaliselt neid, kus "tussovkat" ei toimu, pole mõtet näiteks siia tuua?

Soomes pole eales totaalkaitse asendamine missiooniüksustega päevakorras olnud ja lähiajal ei tule ka (vaadates, mis sõnumi andis Soome valija viimasel nädalavahetusel). Seepärast võib Soomes kasvõi sotsiaalminister peastaabi ülemat määrata, kuna poliittussovkat pole karta.

Meil aga tuleb selliseid asju vägagi karta, sest nendest võib alguse saada lammutustegevus, mida juba kord Eestis üritatud on teha.

[Kapten Trumm]

Äkki siis lugupeetud multitalent võtab valgustada meid pimedas ekslevaid lambukesi sellest, mis on aktuaalse muudatuse eesmärk ning millist kasu saab sellest väljund elik riigikaitse?

[Kapten Trumm]

Kodan küsimust:

mis on aktuaalse muudatuse eesmärk ning millist kasu saab sellest väljund elik riigikaitse?

Protsesside ühtlustamine või arenenud riikide praktika ei ole eesmärgid.

[Kapten Trumm]

Arenenud riikide praktikast rääkides ei saa ainult protsess ise eesmärgiks olla, vaid eesmärk on tulemus.

Ehk siis antud juhul nimetagu või Vastse-Kuuste vallavolikogu neid KV juhte, peaasi, et asi toimiks. Kui antud protsessi läbi nähtav eesmärk oleks üks tegija KV, siis oleks mul savi, milline korp seal kedagi nimetab.

Paraku protsessiga tegelevaid isikuid vaadates on juba praegu näha, et mingi tegija KV-ga protsess ei finaliseeru. See finaliseerub lähimas tulevikus sobivate asjaolude kokkulangemisel Creveldi, Fukujama, Rumsfeldi või tont teab kelle teooriate kriitikavaba rakendamisega, mille tagajärjel pannakse taas parandamatu põnts vahepeal pead tõstnud KV tegelikule sõdimisvõimele. Algab reform number 4, 5 või 6 (järg läheb segi)....

Juba neli aastat sai asi rahulikult õiges suunas minna - on aeg muutusteks, seltsimehed, uraa, uraa....