Hurt: Masinavärk, mis toodab paljaid mehi

[Wrangel]

Tähtis pole mitte siseneva asja pikkus vaid see osa kehast, mis sissepistmisel välja jääb. Tegelikult toimub elu peas, mitte s-elundites.

[Madis22]

Seega EKV puhul arvestades GDP-d ja rahvaarvu oleks need arvud siis ca 20-25 tanki ja 30-50 moodsat IFV-d. Mis on aga sellise väikesehulgalise soomuse tegelik jõud lahinguväljal? Mina usun küll siiralt, et 300-500 "Estmogist", mis suudab kinni pidada enamikku vastase "kiirtulerelvade saddetistest" ning mille roll lahingus oleks piiratud lahingtakso omaga on enam kasu kui neist 24 tankist.

Tuletaks siinkohal meelde arutlust, millele siingi foorumis on varemalt viidatud: http://defense-and-freedom.blogspot.com ... sheet.html. Pika jutu lühike kokkuvõte oleks: kinnisel maastikul, kus vaateväli on piiratud, on võimalik saavutada sama väheste tankidega, milleks avatud maastikul kuluks neid palju. Piiratud oludes on vähese soomustehnikaga võimalik saavutada lokaalne ülekaal vastase suhtes, kel muidu on tehnikat märgatavalt rohkem.

Lisaks - väga palju on olnud juttu, et tanke ei ole mõtet soetada vähem, kui pataljon, või kui siis rühmajagu vaid väljaõppe toetamiseks. Samas on üsna tähelepanuta jäetud, et näiteks venelased ei kasuta eriti tanke eraldi pataljonina (see näikse neil olema sisuliselt logistiline mitte taktikaline üksus) ega ka mitte kinnisel maastikul pataljonina brigaadi koosseisus, vaid segatuna jalaväega enamasti mehhaniseeritud pataljonile tankiroodu või kahe lisamisega. Ka Rootsi mehhaniseeritud üksustes http://home.swipnet.se/~w-42039/armored ... fantry.htm manipuleeriti peamiselt mehhaniseeritud pataljonidega, mille relvastuses viimasel ajal olid tankikompaniid pooleks mehhaniseeritud jalaväe kompaniidega. Taktikaliselt leiti tihti olema otstarbekas kasutada viidatud pataljoni jagades teda veel omakorda tanki- ja mehhaniseeritud jalaväekompaniide paarideks.

Mehhaniseeritud jalaväega tugevdatud tankikompanii ründelaius on suurusjärgus pool kilomeetrit kuni kilomeeter, mis on vasturünnakute puhul kinnisel maastikul juba piisav, et seda võiks edasi arendada/laiendada ka kergejalaväega. Lühidalt 20-25st tankist, koos vastava hulga jalaväelahingumasinatega võiks luua vasturünnakute tuumiku või isegi kaks. [/tugitooli-kindrali targutamine]

[oliver]

Rahu härrased
Võibolla on seal Ämaris kõik OK, äkki me ei peagi sellest midagi teadama?
Küll aga on mul üks küsimus Haapsalu lennuvälja kohta, miks see on lastud nii käest ära minna?
Iseenesest väga tiptop koht, aed ümber, kohalik KL valvama ja hädapärane rajavalgustus korda.
Ulmesummasid ilmselt ei nõuaks aga häda korral korralik trump tagataskust võtta.

[Wrangel]

Tankide tegutsemine koos jalaväega ongi lahinguväljal kohapeal taktikalise üksuse loomine. Mingi eesmärgi tarbeks liidetakse jalaväe pataljoni juurde soomus-kompanii vmt. Samas ei kuulu see soomus-kompanii pikemas ajalises mõistes mitte selle jalaväe alla vaid on liidetud vaid teatud ülesande raames samale staabile.

Soomus-kompanii tagala on sisuliselt sama suur kui pataljoni oma, seega ongi tegu pigem "logistilise kui taktikalise" üksusega.

[Wrangel]

Haapsalu on "ei kala ega liha". Seal midagi teha on selge raha vette viskamine. Ta ei ole logistiliselt sobilik koht õhutranspordiks ega ka hävitajatele, lisaks veel muud.

Pikemas vaates on lennuvälja ja selle ümbruse kaitseks vaja luua struktuur, mis koosneb rahuajal koondpataljonist, mis sõjaohu korral kasvab kiirelt brigaadiks. Meil pole vaja luua igale poole mingeid "pooletoobiseid" asju, sest reaalse ohu korral ei saa nende toimimisega arvestada.

[toomas tyrk]

Haapsalu on "ei kala ega liha". Seal midagi teha on selge raha vette viskamine.

Haapsalu ei ole "kala ega liha". Haapsalu on lennuväli, mille kasutamine mingikski tsiviilotstarbeks nõuab lisainvesteeringuid.

Küsimus on selles, et kas neid investeeringuid teha? kui teha, kui siis kui suures mahus? jne...

See aeg, kui ka Pärnu lennuväli pea-aegu et maha kanti, on juba möödas.

Haapsalu lennuväljast on suur ja oluline osa stardiraja näol tänaseni KL kaitse all säilinud.

Mis sellest edasi saab - see on järgmise arenguetapi küsimus...

[Wrangel]

Pärnu lennuvälja pole samamoodi vaja. See kui keegi kõvatab asja ei tähenda, et Eesti kaitseressurside ratsionaalse kasutamise seisukohalt asjal mõte oleks.

[Lemet]

Toomas, on Sul kogemust minimaalselt 10 miljonit dollarit maksva haagise (tegelikult pole haagis oma 13,5 x 2,48 x 2,68 päris korrektne võrdlus lennuki 15 x 9,96x 4,88ga) manööverdamisest piiratud ruumis, kus vaba ruumi jääb kummalegi poole 60 cm. Ilmselgelt mitte, muidu Sa ei väidaks sellist vahemaad OK olevat...Ja proovi selle 0,6 meetri sees ka tiivaotsa seda va jurakat kinnitada. Ikka veel OK??

Pilt F-16 varjest...tundub olevat midagi tõhusamat plekkangaarist



MiG-23 hoiti angaaris kokkupööratud tiivaga



Tiiva kõrgus sel ülatiivalisel masinal tiiva tipus oli piltide järgi otsustades kuskil poolteist meetrit.

[Wrangel]

Haapsalu lennuväljast on suur ja oluline osa stardiraja näol tänaseni KL kaitse all säilinud.

Mis sellest edasi saab - see on järgmise arenguetapi küsimus...

Järgmise arenguetapi tegemiseks peaks silmad materiaalosalt eemale viima. Seni ongi 20 aastat imetletud vaid oma lehvivat saba peeglist.

See, mis meil on ei tähenda seda, et meil seda vaja oleks.

KL tegeleb olematu asja valvamisega ja samal ajal seega laseb tuulde ressursi mida saaks mujal kasutada. Niisama on tsiviilkäibest väljas suur ala, mis muud otstarvet täites tooks riigile raha sisse, millest omakorda osa läheks kaitsevõime suurendamise tarbeks.

[toomas tyrk]

Toomas, on Sul kogemust minimaalselt 10 miljonit dollarit maksva haagise (tegelikult pole haagis oma 13,5 x 2,48 x 2,68 päris korrektne võrdlus lennuki 15 x 9,96x 4,88ga) manööverdamisest piiratud ruumis, kus vaba ruumi jääb kummalegi poole 60 cm. Ilmselgelt mitte, muidu Sa ei väidaks sellist vahemaad OK olevat...Ja proovi selle 0,6 meetri sees ka tiivaotsa seda va jurakat kinnitada. Ikka veel OK??

Hm, pea meeles, et suur osa neist mõõdetest on vaid Sinu pakutud. Pädevaid Ämari angaaride mõõtmeid pole ma kohanud seni veel üheski postituses. (Ja palun ärge tulge siin nüüd rääkima, et see on riigisaladus ja venelased ei tea, kui suured angaarid nad siia ehitasid).

Tõde on see, et nii F-16, kui Eurofighter, kui SAAB JAS leiab seal angaarides vajadusel kaitset...

[Some]

Kas mõtled neid nõukaaegseid angaare või seda tulevast kahele NATO hävitajale mõeldud angaari?

[Lemet]

Hm, pea meeles, et suur osa neist mõõdetest on vaid Sinu pakutud

Mille üle Sa nüüd vaidled või mida tõestada tahad??? Haake mõõtude üle?? Palun, SCHMITZi TIR poolhaage. Koos mõõtudega.
http://www.trailway.ee/est/#/haagised/

F-16 mõõdud?? Jällegi-
Length: 49 ft 5 in (15.06 m)
Wingspan: 32 ft 8 in (9.96 m)
Height: 16 ft (4.88 m)

http://en.wikipedia.org/wiki/General_Dy ... ing_Falcon

Tiiva kõrgus- kui oletada F-16 tiiva all seisva inimese pikkuseks 1,75, siis peajagu kõrgemal olev tiib on ligikaudu 2 meetri kõrgusel.

Ämari mõõdud- aga kes keelab mõõdulindiga asja üle mõõta...

Mis puudutab NATO standardeid, siis möödunud sajandi 80-90ndatel oli nende taktikalise lennuväe varjamiseks ette nähtud betoonangaari pikkuseks ette nähtud 30 meetrit, laiuseks keskosas 15 meetrit ning kõrguseks 8 meetrit.

Tõde on see, et nii F-16, kui Eurofighter, kui SAAB JAS leiab seal angaarides vajadusel kaitset...

Otse loomulikult...kui jõud on taga, paneb kana ka sahinal mesipuu lennuavast sisse, ühed linnud puha...Aga väita, et sellisest august kallist lennumasinat sisse pukseerida on OK...

Lõppu veel pilt F-16 masina jaoks ette nähtud betoonangaaris

[Qtec]

Käisin ise aprillis Ämaris. Kui kõrvale jätta pealtnäha vinged ehitised, mis lähemal vaatlusel paistavad olevat kõik kõige odavamatest materjalidest valmistatud (negatiivses mõttes), siis sai küsitud riivamisi ka angaaride ning nende kasutuse kohta. Mitte, et vastus mingile suurele tõele pretendeeris (võibolla vastaja leidis, et ta avaldab mingeid saladusi täpsemalt kommenteerides), siis minu küsimusele, kas põhjuseks on liiga väiksed mõõtmed, vastati vähemasti jaatavalt. Kordan, ma ei pretendeeri mingile absoluutsele tõele. Lihtsalt, mul oli seoses tööga sinna asja ning võimaluse avanedes ka küsisin. Kas aga ma ka tõtt teada sain, on juba iseasi.

[Madis22]

Ämari angaari laius on 12,87, kõrgus 6,84, sügavus 27,92. Laius meetri kõrguselt 12,81; kahe meetri kõrguselt 12,46. https://docs.google.com/viewer?a=v&pid= ... y=CLDOipEN

[Qtec]

Nojah, eks siis tuleb Gripen võtta. Sel ju tiivulatus 8,4m ehk üle meetri vähem kui F-16'l Lisaks asub tiib veidi madalamal.