www.militaar.net

Tõesti põnev arutelu, ühelt poolt aina "---" ja teiselt poolt sügavamõtteline "---".

Vait...siis ehk Jumal annab teile andeks, et te kõik olete joodikud, vargad, liiderdajad, laiskvorstid... taignapead! Ja tehke endale ometi kord selgeks väljendi margaritas ante porcos tähendus. Te pole lihtsalt väärilised

Muide Kaitseväe areng arenguks, aga mis toimub viimasel ajal meie mereväes. Alles oli seal üks reivivideo ja nüüd siis vormel 1 ja lisaks muud tantsustiilid.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=66273834

Taanlased näikse Pitkat vist mitte tagasi tahtvat...

...Kaitseministeeriumi teavitas Admiral Pitka tagastamisest Taani riigile, sest nii nägi ette 2000. aastal Taaniga sõlmitud laeva kinkeleping. Pärast mõningast analüüsi andis Taani riik Admiral Pitka saatuse üle otsustamise õiguse Eestile...

...Kaitseministeerium annab Eesti mereväe endise lipulaeva Admiral Pitka üle Eesti Mereakadeemiale, kes rajab selle seadmete baasil õppelabori tulevastele meremeestele.

Vastavalt kaitseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, Tallinna tehnikaülikooli ja Eesti mereakadeemia kokkuleppele hakkab Tallinna tehnikaülikool korraldama laeva utiliseerimist ja vajalike seadmete demonteerimist oma tulevase kolledži Eesti Mereakadeemia õppelabori tarbeks....

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=67479888

Taanlased ei taha selle lammutamisega jännata ja selliste laevade müümine mõnele aregumaale lammutamiseks ei ole valges ilmas heakskiidetud tegu.
Probleem selles, et tolle perioodi sõjalaevad sisaldavad suures koguses igasugu toredaid aineid, mis tänaseks keelatud on, näiteks asbesti.
Seepärast on nt Suurbritannia oma maha kantud sõjalaevu ka uputanud merel - ohutusnõuete järgi sellise asja lammutamine ei tasu ära ja arengumaal taolist tööd tegevad paljasjalgsed isikukaitsevahenditega töömehed (kes pärast vähki surevad) on mitmeid kordi meedia uudiskünnist ületanud ning pahameelt põhjustanud.

Ei tasu hankida relvasüsteeme millest jõud hiljem üle ei käi. Huvitav, palju sinna nende aastatega seda raha on hakkama pandud? Või milleks raisata nappe riigikaitselisi vahendeid üksusele, mille riigikaitseline kasutegur on praktiliselt ümmargune 0. Oleks tal siis vähemalt mingigi riigile eluliselt vajalik funktsioon aga see vanade meremiinide demineerimine oleks rohkem nagu Päästeameti rida.

Pitkal pole küll meremiinide koristamisega mingit seost.
Pigem on tema zanr Eestis üldse küsitav, sest taolise ookeanil kasutuseks mõeldud hiigelsüvisega laeva tarvitamine meie madalates randades pole just teab mis terav idee (samal põhjusel tarvitas ka NSVL piirivalve Eesti rannavete valveks umbes meeter+ süvisega nn soomuskaatreid, mis olid mõeldud muidu suurtele vene jõgedele). Pitka on tüüpiline "suure laevastiku" abilaev, ilma "suure laevastiku" toetuseta on sellega võimalik tegeleda piraadijahi või muu assümmeetrilise tegevusega, päris sõjas on see lihtsalt sihtmärk, mis natuke vastu tulistab.

Kapten Trumm kirjutas:Pitkal pole küll meremiinide koristamisega mingit seost.
Pigem on tema zanr Eestis üldse küsitav, sest taolise ookeanil kasutuseks mõeldud hiigelsüvisega laeva tarvitamine meie madalates randades pole just teab mis terav idee (samal põhjusel tarvitas ka NSVL piirivalve Eesti rannavete valveks umbes meeter+ süvisega nn soomuskaatreid, mis olid mõeldud muidu suurtele vene jõgedele). Pitka on tüüpiline "suure laevastiku" abilaev, ilma "suure laevastiku" toetuseta on sellega võimalik tegeleda piraadijahi või muu assümmeetrilise tegevusega, päris sõjas on see lihtsalt sihtmärk, mis natuke vastu tulistab.

Selle vähesõjalise paadi mõte meie tublidel mereväelastel oligi staabilaevana mööda NATO meremisse taarutada... Kasu iseseisva kaitse võimele muidugi ümmargune null

Lisaks on selline kurb tõsiasi, et umbes poole ühe miinijahtija hinna eest on võimalik soetada moskiitolaevastik ühe kergjalaväepataljoni suuruse seltskonna maandamiseks jäävabal ajal ja laine kõrgusega mitte üle 2 meetri ehk siis päramootoritega RIB-paadid, üks paat per jagu ja paatidest ülejääva raha eest saaks ka paatidele kuulipildujad, TT rakette ja Manpadse osta. Pataljoni tiibmanööver merelt oleks meie kontekstis kõva sõna.

Üks taoline tutikas paat koos mootorite ja treileriga ei maksa suurt üle 30 000 euro, 750 mehe+nänni veoks on vaja jämedalt 100 alust, see maksab 20% ühe miinijahtija ostuhinnast..........
Lisaks veab taolist asja enda sabas isegi G-mersu, rääkimata suurematest veoautodest, mis tähendab, et suured jõed, Peipsi, Võrtsjärv või nt Daugava poleks meil eriline probleem (taolises kohas pole meil üldse mingitki võitlusvõimet).

Ma olen samasisulist postitust kpt Trummilt lugenud mōne teise teema all. Küll aga on seda väitnud paljud, et ennem igasuguste lisaväärtuste peaksime keskenduma ikka sellele kōige nōrgemale osale ja selleks on Eesti Kaitseväe juures enamasti puudulik ja nōrk tulejōud. Tuleb kasvatada esmase ülesandena musklit, siis aga tegeleda kolmandajärguliste küsimustega.

Lugedes selle teema esimest postitust (keskel on suurem osa müra ja aiaaugu juttu minumeelest) võib enamusega kusjuures nõusse jääda. Olen sageli mõelnud, et kuhu küll kaob meie kaitse-eelarve? Araabia rinne? SOL? ...?
Jah, mõned asjad on toredad nagu näiteks keskuued veokid 2000-ndate keskpaigast alates, mis vahetasid välja senise otsese mõttes romula (mis siis, et seni pole suudetud rakendada toimivat ja efektiivset hoodesüsteemi ja uued on max 10 a jooksul samasugused romud, kui vahepeal mahakantud vanad).

Väga muret teeb Maaväes soomusväe täielik puudumine. Seda on ajateenijad ka jätkuvalt osutanud küsitlustes. Eesti inimene isegi ei oska enam vahet teha, misasi on tank. Kuuldavasti olukord võib paraneda.
Samuti teeb muret õhuväe ja mereväe puudumine, kuigi mõlemasse valdkonda on maetud kümneid ja kümneid miljoneid investeeringuid. Riigikaitseline kasutegur on kahjuks jäänud seni minimaalseks. Siinkohal võib meie Mereväge siiski pidada pisut paremas seisus olevaks, sest neil on vähemalt mõned (misiganes, aga) sõjalaevad ette näidata, kuna ÕHUväel pole näidata mitte ainsatki sõjalennuvahendit. Oleks Maavägi saanud pooltki niipalju investeerida, sõidaksime kõik soomuskaitse all jne jne. Kuuldavasti olla asi kaugeltki mitte vaid rahalises vaakumis, aga ka vastavate isikute enda tahte puudumises midagi võimekamat omada. Kõik on juba eluga harjunud ja neid, kes on päris kuskil sõjaväge seestpoolt näinud, jääb järjest vähemaks.

Tundus (??), et Laari ajal hakati pungestama nišivõimeid kiitvat kaitseväge konkreetselt riigikaitselise efektiivsuse suunas, aga eks asi ole uue pisut vähemaktiivse ministri ajal jälle pisut "rahunenud".

Mis on minumeelest positiivne, on Laari algatatud ja propageeritud staapide arvu vähendamine. Iseasi, kuidas see lõpuks õnnestub, aga näis.
Maaväes 5 suure 50...70-liikmelise brigaadi ekvivalendi tegeva staabi-kontori omamine, kui samas on väeliigis vaid 20 tegevkompaniid (max 350...400 tegevohvitseri ja -vanemallohvitseriga), on personalisüsteemile liig, mis liig. Vahele tuleks lisada tegelikult ka u 10 pataljonistaapi, kus võiks arvestuste järgi kokku teenida oma 200 ohvitseri ja vanemallohvitseri. Elik 1 allüksuses teeniva tegevväelase (v a kaadrisõdurid palgalistes allüksustes) kohta tuleb komplekteerida 1,5 tegeväelase ametikohta kuskil lähemas staabis. Ärme unusta ka kaadri voolavust - paljud kaovad kaitseväest allüksusest kaugemale jõudmata ja lisaks on veel siin mainimata kontoreid. Tagajärg saab olla, et kas staapidesse imenduvad aegamisi suuresti teenistuslikult vähekogenud (või karjeristid) või siis jääb suur osa staabi ametikohtadest lihtsalt täitamata. Meie oma (eriti Kunnase kiidetud) ringkondadega olime tegelikult jõudmas optimaalselt kuhugi sinna kahe vahele. Peale 1. JVBr on väekoondise juhtimiseks sobiva staabi pädevuse enam-vähem välja andnud seni vaid Kirde KRK oma - sinna on aga olnud "hoovi pealt" tõmmata pealekasvu ja spetsialiste ning lisaks on nähtud ka vaeva.

Miks ma seda personaliküsimust siin üldse nii pikalt puudutasin? Aga sellepärast, et kui armee rahuaja struktuur sarnaneb korralikule sõjaväeteenistuslikule (ehk püramiidjale) struktuurile, hakkab süsteem toimima pisut realistlikumalt ja aegamisi hakkab tekkima struktuuris ka järjest sõjaväelisem realistlikum mõttemaailm ja vastav arendusprioriteetide seadmine. Arvan, et paljuski just mõttemaailmas peitub ka meie riigikaitse arengu võti...


....... ja häid pühi ka kõigile lõpetuseks

hummel kirjutas:...kuuldavasti olla asi kaugeltki mitte vaid rahalises vaakumis, aga ka vastavate isikute enda tahte puudumises midagi võimekamat omada. Kõik on juba eluga harjunud ja neid, kes on päris kuskil sõjaväge seestpoolt näinud, jääb järjest vähemaks...

...maaväes 5 suure 50...70-liikmelise brigaadi ekvivalendi tegeva staabi-kontori omamine, kui samas on väeliigis vaid 20 tegevkompaniid (max 350...400 tegevohvitseri ja -vanemallohvitseriga), on personalisüsteemile liig, mis liig...

...kui armee rahuaja struktuur sarnaneb korralikule sõjaväeteenistuslikule (ehk püramiidjale) struktuurile, hakkab süsteem toimima pisut realistlikumalt ja aegamisi hakkab tekkima struktuuris ka järjest sõjaväelisem realistlikum mõttemaailm ja vastav arendusprioriteetide seadmine. Arvan, et paljuski just mõttemaailmas peitub ka meie riigikaitse arengu võti...

Väga head mõttepunktid - polegi nagu midagi lisada.

Elik siis suht lootusetu olekski eeldada, et vaid administratiivsetest (staabi)ollustest koosnev (eba)püramiidjas kooslus suudaks midagi asjalikku toota (loe: asiseid arenguid planeerida)...

Pinnasondeerimine on alanud....
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kristi ... d=67619652

No palju õnne uuele erakonnale Põle jõund veel alatagi kui juba väidetav uus liituja pii-erris kuldmune loobib

Keegi täispika artikli saab ümber kopeerida meile mitte-EPL lugejatele? Praegu sellest nähtavast osast jääb mulje, et Ojuland tahab seda kuulsat kahte protsendikest hakata "nälgivatele lastele ja pensionäridele" ümber jagama. Jutt vähemalt tundub küll selles suunas liikuvat.

Muidugi Ojulandist ma seda ei imestaks:

http://www.postimees.ee/2654668/ojuland ... iinlikkust