Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Kuigi kindlustatakse paberil, et kõik riigiasutused valmistuvad oma riigikaitseliste ülesannete täitmiseks võimalike ohtude korral ning üritatakse sõnaliselt tagada, et sõjaline kaitse ei areneks ülejäänud ühiskonnast eraldiseisvalt pole siiani ühtegi eesmärki ega võtmerolli proovitudki täita. Strateegilistes dokumentides kõlavad ka õiged põhimõtted, samuti on mõned ametkonnad sõlminud omavahel praktilised koostöölepped. Aga need lepped ei ole riigiüleselt piisavalt koordineeritud ega igapäevaselt vajalikult korrastatud. Hetkel napib meie ministeeriumides mõistmist, et enamikul riigiasutustel on oma roll riigikaitses, oma kohustuslikud ülesanded sõja-, kriisi- ja rahuajal.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Eestis on taolise planeerimise korraldamisel kasutusel ebaefektiivne vorm nimega "kollektiivne meetod".
Need, kes tihedalt sõdivad, kasutavad "ühe juhi meetodit". Näiteks USA ja Venemaa.
Kollektiivse meetodi peamiseks puuduseks on tavaliselt see, et asjad ei liigu, sest kui päris sõda uksele juba koputa, siis puudub tegelikult liikumapanev jõud, mis sunnib tegutsema ja sedasi käibki aastatepikkune asjade edasi veeretamine ja tulevikku lükkamine, sest "kollektiivi" iga liikme jaoks on enda asutuse bürokraatlikud huvid märksa tähtsamad kui mingi abstraktne "kaitsevõime" või "valmisolek". Näiteks see, et tsiviilkaitse osas siin vene ajal midagigi valmis saadi, tulenes isikustatud vastutusest - tsiviilkaitse ülem oli konkreetselt ministrite nõukogu esimees (ehk peaminister) ja igapäevasju ajas tsiviilkaitse staabi ülem (kelle alluvuses tööd tegi kutseline staap), kes raporteeris nii ministrite nõukogule kui Balti sõjaväeringkonna ülema asetäitjale tsiviilkaitse alal. Ei viljeletud mingit töögruppi ega mokalaata.
Eestis on see ka kinnitust leidnud praktilises kriisireguleerimises - kui on tööle võetud spetsiaalne nägu isikustatud vastutusega, siis asjad liiguvad märksa kiiremini kui seal, kus viljeletakse lihtsalt kriisikomisjoni perioodilist kooskäimist ja kus koosolek algab tavaliselt tõdemustega, et eelmine kord lubatud asjad on tegemata, sest see ja too olid kiiremad ja elulisemad....täpselt samamoodi on sündinud esmased planeerimisdokumendid ilma spets ametnikuta seal, kus on taibatud mõni konsultant palgata, kes asjad ära teeks. See, kus kollektiivselt üritatakse kuldmune muneda, on tavaliselt kõige rohkem teistest maas. Nii on näiteks osades omavalitsustes päris head planeerimistööd juba tehtud, samas teistes on asi piirdunud paar lobakoosolekuga.
Need, kes tihedalt sõdivad, kasutavad "ühe juhi meetodit". Näiteks USA ja Venemaa.
Kollektiivse meetodi peamiseks puuduseks on tavaliselt see, et asjad ei liigu, sest kui päris sõda uksele juba koputa, siis puudub tegelikult liikumapanev jõud, mis sunnib tegutsema ja sedasi käibki aastatepikkune asjade edasi veeretamine ja tulevikku lükkamine, sest "kollektiivi" iga liikme jaoks on enda asutuse bürokraatlikud huvid märksa tähtsamad kui mingi abstraktne "kaitsevõime" või "valmisolek". Näiteks see, et tsiviilkaitse osas siin vene ajal midagigi valmis saadi, tulenes isikustatud vastutusest - tsiviilkaitse ülem oli konkreetselt ministrite nõukogu esimees (ehk peaminister) ja igapäevasju ajas tsiviilkaitse staabi ülem (kelle alluvuses tööd tegi kutseline staap), kes raporteeris nii ministrite nõukogule kui Balti sõjaväeringkonna ülema asetäitjale tsiviilkaitse alal. Ei viljeletud mingit töögruppi ega mokalaata.
Eestis on see ka kinnitust leidnud praktilises kriisireguleerimises - kui on tööle võetud spetsiaalne nägu isikustatud vastutusega, siis asjad liiguvad märksa kiiremini kui seal, kus viljeletakse lihtsalt kriisikomisjoni perioodilist kooskäimist ja kus koosolek algab tavaliselt tõdemustega, et eelmine kord lubatud asjad on tegemata, sest see ja too olid kiiremad ja elulisemad....täpselt samamoodi on sündinud esmased planeerimisdokumendid ilma spets ametnikuta seal, kus on taibatud mõni konsultant palgata, kes asjad ära teeks. See, kus kollektiivselt üritatakse kuldmune muneda, on tavaliselt kõige rohkem teistest maas. Nii on näiteks osades omavalitsustes päris head planeerimistööd juba tehtud, samas teistes on asi piirdunud paar lobakoosolekuga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Juhtus ette selline uuring: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/ ... sivaru.pdf
Kuna käesolev teema veidi haakus, lisasin siia.
Kuna käesolev teema veidi haakus, lisasin siia.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9151
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Huvitav lugemine. Sümptomaatiline Eesti puhul on allolev lõik:HeiniR kirjutas:Juhtus ette selline uuring: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/ ... sivaru.pdf
Kuna käesolev teema veidi haakus, lisasin siia.
Aga sõjaline rünnak Eesti Vabariigi vastu ilmselgelt ei ole märkimist vääriv olukord, millega tasuks arvestada. Sõnu "sõda", "sõja*" jne. pole uuringus üldse mainitud. Äkki see peabki nii olema aga ma kahtlen.HÄDAOLUKORRAD, MIS VÕIVAD MÕJUTADA TOIDU
KÄTTESAADAVUST
Vastavalt Siseministeeriumis väljatöötatud riskianalüüsidele mõjutavad toidu kättesaadavust
järgmised hädaolukorrad:
1) Torm - toob kaasa elektrikatkestusi, mis võib häirida toiduainete tootmist ja säilitamist.
2) Ulatuslik tulekahju või plahvatus tootmis- või laohoones.
3) Ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju, mis võib häirida nii elektritoidet kui transporti.
4) Üleujutus tiheasustusalal, mis võib tuua kaasa elektritoite väljalülitamise ja evakueerimise
vajaduse.
5) Ulatuslik maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostus sisemaal, mis häirib puhta joogivee
ja tooraine kättesaadavust.
6) Episootia (looma ja linnutaud), mille tulemusel võib olla toiduohutuse tagamiseks vajalik
likvideerida suur osa loomadest või lindudest.
7) Massiline mürgistus inimestel, mis võib häirida toiduainete tootmist ja transporti.
8.) Epideemia, mis võib häirida toiduainete tootmist ja transporti.
9) Ulatuslik küberrünnak, mis võib tuua kaasa internetikatkestusi ja häirida sellest sõltuvat
tootmist ja transpordikütusega varustamist.
10) Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetus, mis toob kaasa massilise evakueerimisvajaduse,
kiirguse levimise taimedele, loomadele, toiduainetele ja joogiveele.
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Sümptomaatilist ei ole siin midagi, tuleks osata eristada sõjaseisukorda, hädaolukorda ja erakorralist seisukorda.
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Tegu ju Põllumajandusministeeriumiga. Pole nö "nende rida". Sellises olukorras jääb igal teinekord midagi nägemata.Kilo Tango kirjutas: Aga sõjaline rünnak Eesti Vabariigi vastu ilmselgelt ei ole märkimist vääriv olukord, millega tasuks arvestada. Sõnu "sõda", "sõja*" jne. pole uuringus üldse mainitud. Äkki see peabki nii olema aga ma kahtlen.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9151
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Veenev. Minu viga.illl kirjutas:Sümptomaatilist ei ole siin midagi, tuleks osata eristada sõjaseisukorda, hädaolukorda ja erakorralist seisukorda.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
KT
See tuleneb hädaolukorra seadusest (HOS), milles peegeledubki laias laastus leviv lillelapselik mentaliteet.
HOS reguleerib meil ainult rahuaja jamadeks valmistumist ja sõja-aja jamadeks valmistumist mitte.
Kui ma seda seadust puudutavas loengus istusin, vajus mul lõug vastu lauda (no enne ma tõesti ei teadnud)
Toimub asi täpselt peegelpildis vene ajale - kui siis oli esmane valmisolek sõjaks, siis täna ei taheta sõjast midagi kuulda.
Kuigi tegelikult võiks ja peaks ning mingi vägivaldne jagamine on siin totter.
Üleminek võib olla väga märkamatu ning hallis tsoonis.
Ning mitmed ettevalmistused on tegelikult ju kattuvad.
Tsiviiilvalmisoleku seisukohalt on sõda lihtsalt üks, tavapärasest suurem kriis ja jama.
Ei oska seda sümptomit muud moodi selgitada kui "riskide hindamine ühe silmaga eelarvet vaadates".
Ehk siis ignoreeritakse ohtusid, mille vastu pole (piisavalt) raha või mis poliitiliselt on ebakorrektsed.
Et mitte tunnistada avalikult, et me ei tee või me ei kavatsegi teha, jäetakse see sujuvalt nimekirjast välja.
Selline asi on lausa vastutustundetu. Päästeamet ja kriisikomisjonid peaks võrdse auruga tegelema valmistumiseks Sosnovõi Bori tuumaõnnetuseks ja Tallinna pommitamiseks.
Detailiseeritult, nagu HOS-is on tsiviilkriiside puhul?
PS: käisin 2 nädalat tagasi ühes Stockholmi suuremas varjendis, nägin, et meetripaksused uksed ja ventilatsiooni asjad näisid endiselt funtktsionaalsed, paaris kohas oli määrdneniplite ligidal näha tavoti jälgi, mis polnud veel tolmuga eriti kattunud. Keegi endiselt käib seal neid asju kontrollimas....
See tuleneb hädaolukorra seadusest (HOS), milles peegeledubki laias laastus leviv lillelapselik mentaliteet.
HOS reguleerib meil ainult rahuaja jamadeks valmistumist ja sõja-aja jamadeks valmistumist mitte.
Kui ma seda seadust puudutavas loengus istusin, vajus mul lõug vastu lauda (no enne ma tõesti ei teadnud)
Toimub asi täpselt peegelpildis vene ajale - kui siis oli esmane valmisolek sõjaks, siis täna ei taheta sõjast midagi kuulda.
Kuigi tegelikult võiks ja peaks ning mingi vägivaldne jagamine on siin totter.
Üleminek võib olla väga märkamatu ning hallis tsoonis.
Ning mitmed ettevalmistused on tegelikult ju kattuvad.
Tsiviiilvalmisoleku seisukohalt on sõda lihtsalt üks, tavapärasest suurem kriis ja jama.
Ei oska seda sümptomit muud moodi selgitada kui "riskide hindamine ühe silmaga eelarvet vaadates".
Ehk siis ignoreeritakse ohtusid, mille vastu pole (piisavalt) raha või mis poliitiliselt on ebakorrektsed.
Et mitte tunnistada avalikult, et me ei tee või me ei kavatsegi teha, jäetakse see sujuvalt nimekirjast välja.
Selline asi on lausa vastutustundetu. Päästeamet ja kriisikomisjonid peaks võrdse auruga tegelema valmistumiseks Sosnovõi Bori tuumaõnnetuseks ja Tallinna pommitamiseks.
Millises seaduses sätestatakse osapoolte kohustused, planeerimine jne sõja puhuks - sh tsiviilvalmiduse teemal?Sümptomaatilist ei ole siin midagi, tuleks osata eristada sõjaseisukorda, hädaolukorda ja erakorralist seisukorda.
Detailiseeritult, nagu HOS-is on tsiviilkriiside puhul?
PS: käisin 2 nädalat tagasi ühes Stockholmi suuremas varjendis, nägin, et meetripaksused uksed ja ventilatsiooni asjad näisid endiselt funtktsionaalsed, paaris kohas oli määrdneniplite ligidal näha tavoti jälgi, mis polnud veel tolmuga eriti kattunud. Keegi endiselt käib seal neid asju kontrollimas....
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Sümptomaatiline Eesti puhul on allolev lõik:
Tsiteeri:
HÄDAOLUKORRAD, MIS VÕIVAD MÕJUTADA TOIDU
KÄTTESAADAVUST
Vastavalt Siseministeeriumis väljatöötatud riskianalüüsidele mõjutavad toidu kättesaadavust
järgmised hädaolukorrad:
1) Torm - toob kaasa elektrikatkestusi, mis võib häirida toiduainete tootmist ja säilitamist.
2) Ulatuslik tulekahju või plahvatus tootmis- või laohoones.
3) Ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju, mis võib häirida nii elektritoidet kui transporti.
4) Üleujutus tiheasustusalal, mis võib tuua kaasa elektritoite väljalülitamise ja evakueerimise
vajaduse.
5) Ulatuslik maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostus sisemaal, mis häirib puhta joogivee
ja tooraine kättesaadavust.
6) Episootia (looma ja linnutaud), mille tulemusel võib olla toiduohutuse tagamiseks vajalik
likvideerida suur osa loomadest või lindudest.
7) Massiline mürgistus inimestel, mis võib häirida toiduainete tootmist ja transporti.
8.) Epideemia, mis võib häirida toiduainete tootmist ja transporti.
9) Ulatuslik küberrünnak, mis võib tuua kaasa internetikatkestusi ja häirida sellest sõltuvat
tootmist ja transpordikütusega varustamist.
10) Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetus, mis toob kaasa massilise evakueerimisvajaduse,
kiirguse levimise taimedele, loomadele, toiduainetele ja joogiveele.
Aga sõjaline rünnak Eesti Vabariigi vastu ilmselgelt ei ole märkimist vääriv olukord, millega tasuks arvestada. Sõnu "sõda", "sõja*" jne. pole uuringus üldse mainitud. Äkki see peabki nii olema aga ma kahtlen.
Tundub ka, et kui kõik need 10 loetletud kriisi kokku panna, siis see ongi üks kõige hullem sõda Kui nendeks valmis oleme, küllap oleme suures osas ka "sõja" nimeliseks kriisiks valmis, kuigi kindlasti omajagu nüansse on - eelkõige EKV võimekus SA vastavalt toimida.Ning mitmed ettevalmistused on tegelikult ju kattuvad.
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Kardetavasti mitte, sest sõda eeldab mobilisatsiooni, mis tõmbab ilmselt ära kogu selle tegusama noorepoolsema isainimeste hulga, kellele teistes kriisiolukordades ilmselt panustatud onTundub ka, et kui kõik need 10 loetletud kriisi kokku panna, siis see ongi üks kõige hullem sõda Kui nendeks valmis oleme, küllap oleme suures osas ka "sõja" nimeliseks kriisiks valmis,
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Hea Lemet, alahindad meite suurepärast naissugu ja veel enam 2/3 reservist ehk lampjalgu
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Absoluutselt mitte, aga ka nende kaasamine tuleks juba rahuajal paika panna. Ja kui väita, et eeltoodud loeteluga toimetulek tähendab automaatselt ka sõjaolukorraks valmisolekut, siis kas saab sellest järeldada, et ka ülejäänud kriisides on põhilised toimetajad naised ja lampjalgsed. Või lampjalgsed naised?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Liige
- Postitusi: 942
- Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
- Kontakt:
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Käesolevate sündmuste valguses Ukrainas, tundub lambapartei esinaise avaldus, ... väga pehmelt öeldes, imelik!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=68127155
Äkki võiks meie kaitseminister küsida USA-lt näiteks, et nad saadaks Paldiski reidile eelpositsioneerimislaeva koos varustusega.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=68127155
Äkki võiks meie kaitseminister küsida USA-lt näiteks, et nad saadaks Paldiski reidile eelpositsioneerimislaeva koos varustusega.
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
http://arvamus.postimees.ee/2717880/urm ... urendamist
Mõtleme ka sellele, millised on Ukraina sündmuste võimalikud mõjud Eestile. Ma eeldan, et Ukraina sündmuste valguses ei taha enam keegi kahtluse alla seada kulutusi, mida Eesti teeb oma julgeoleku kindlustamiseks. Kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekulutustele – selles numbris väljendub realistlik hinnang olukorrale, sellele kohale ja ajale, kus me elame. Seda numbrit ei ole me täna ja Ukraina sündmuste tõttu välja mõelnud, nii et võib-olla me peaks pigem kaaluma kaitsekulutuste osakaalu suurendamist
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
http://www.postimees.ee/2717468/oravate ... voimulepet
Reformierakonna aseesimehe Keit Pentus-Rosimannuse sõnul soovib partei uue valitsuse moodustamisega tempokalt edasi liikuda. «Keskendume kõnelustel tööjõumaksude vähendamisele ja sedakaudu inimeste sissetulekute suurendamisele, lastetoetuste kasvu reformi jätkamisele, riigi julgeolekut kasvatavatele otsustele,» ütles ta.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 67 külalist