ASJALIKUD küsimused med. komisjonist ning ajateenistusest

[Kriku]

1. küsimusele siit foorumist vastust ei saa.

2. küsimuse arutelu tehtud omaette teemaks: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 41&t=39675

[trafomees]

Luurepataljoni aega teenima asuvad kodanikud võiks küsida infot otse väeosalt. Luurekeskuse kohta siit infot ei saa ja ei hakkagi ka saama.

[Kõigijaoksslang]

Ma ei oska enam mujale pöörduda kui ainult siia ja mure on tõsine.

Nimelt on mulle diagnoositud lampjalgsus 147° mõlemal jalal, siiani olen olnud siin täiskoormusel, viimased 1,5nädalat olen olnud füüsiliselt vabastatud aga olin ikka sunnitud kõike kaasa tegema, nüüdseks on jalad nii pekkis, et valuvaigistitega saan longates kõndida. Homme lähen uuesti arsti juurde, et pikendada, kuna olukord on sunniviisiliselt nii pekki keeratud.

Leidsin sellist informatsiooni internetist ja tahan uurida, kas mind on millestki teavitamata jäetud ja kas saan miskit ajama hakata sellise informatsiooniga. Või on info vana ja peangi käima arstide vahet ja füüsilist vabastust taotlema, millest nii kui nii tolku pole, kuna kedagi ei huvita see ja teedki kõike kaasa, niiet valusid ei saa katkiste ja veriseks höörutud villidega võrrelda, valud löövad jalgadest kuni lõpuks seljani välja, niiet tekivad hingamis raskused.

Lampjalgsuse II aste 141°–155°. Jalg on lühem 2–5 cm, kerge funktsioonihäirega ------- Tegevteenistuseks kõlblik piirangutega (https://www.riigiteataja.ee/akt/960023)

Oluline tervisehäire. Lampjalgsuse II aste ilma artroosi nähtudeta ---- B-ASTE (kõlblik tagalateenistuseks)
Kaitseväekohustuslasel on püsiv tervisekahjustus ­ krooniline haigus, haiguse või trauma jääknähud, mis oluliselt vähendavad tema töövõimet. Haigus ägeneb kuni kolm korda aastas. Nendel isikutel on teenistuskohustuste täitmine raskendatud. Need kaitseväekohustuslased on eeldatavalt kõlblikud teenima kaitseväelisel erialal väiksema füüsilise ja vaimse koormusega. (https://www.riigiteataja.ee/akt/74839)

Mul oli juba tsiviilis jalgadega suured mured ning häiris ja piiras teatud tegevusi. Nüüdseks on asi jõudnud nii kaugele, et füüsilise vabastusega pean kõike kaasa tegema, ise valudes, mida on raske kirjeldada ja mõtteis ainult see, kas võtta tääk välja või ei. Või anda see igaksjuhuks enda käest ära.

Praegusel hetkel ootan psühholoogi vastust, et saada aeg tema juurde, kuna vajan nüüdseks kiiremas korras temaga suhtlemist.

Ootan mõistliku suhtumist,
21 aastane noormees

[slider]

Kus väeosas teenid?

[Mudakoon]

Raske uskuda ,et tänapäeval keegi julgeb terviserikkega (tõestatud seda enam) ajateenijat tagant sundida,vabandan aga viimastel aastatel olen kogenud pigem ikka vastupidist.Kui juba paber näpus siis ülem hoiab parem "eemale". Lappi pannakse vahel lükkama ja muid admin toiminguid ikka sest keegi peab seda tegema ja kuidagi peab vabastatud inimese päeva sisustama kui ta õppustel ei käi.

[Kõigijaoksslang]

Paberid jäid muidugi minust KRA kätte ja tänu vabastusele ei pidanud 15km rännakut tegema ja 8km jooksu aga muidu metsalaagrites olen pidanud kõike kaasa tegema, järgmine nädal uuesti metsalaager ja kui ma sinna lähen, siis raudselt pean ka kõike lahingvarustuses kaasa tegema. Seekord mingi lahingpaarilise teema, sain aru, et jooksmist ja kargamist saab palju olema. Rühmavanemale (veeblile) olen teatanud, et mul on selline asi aga paistab, et teda see ei huvitanud.

Laagrist pidid kõik tagasi rändama(lahingvarustuses), vahet polnud, kellel miski vigastus oli. See oli veebli käsk.

Ja kui see füüsilise vabastuse teema hakkab linnalubasid mõjutama, siis pole midagi teha, järelikult istun kasarmus aga vabatahtikult ennast lõhkuma ka ei hakka, sest niigi lähen selle lampjalgsusega hauda, seda ei saa ravida ja võib ainult hullemaks minna. Ja mida rohkem füüsilist ma teen, seda hullemaks see läheb.

Hetkel asun Paldiskis Kalevi jalaväepataljonis, SBK on käsil.

[Kõigijaoksslang]

Ja ma ei tea kas mind lastakse arsti juurde

[Mudakoon]

Et siis elu on nii hulluks läinud,et pärast kuuajalist teenistust on sul lisaks lampjalgadele vaja ka psühhiaatrilist abi? Arsti juurde ei lasta,kõike sunnitakse kaasa tegema,kõlab kahtlaselt. Teenin ka ise Paldiskis ja see mida tean seni ,näitab otse vastupidist.Tekstist tuleb välja,et oled hospidalis istunud uksetaga küll,seal on kahe härrasmehe pildid koos telefoninumbritega.Kui sa väidad,et sinu õigusi rikutakse nii räigelt ja asi on nii hulluks läinud,et kaalud lausa "täägirünnakut" siis helista parem neile kui omad ülemad ei aita.Aga arvesta,et siis tuleb oma sõnade taga seista.

[Kõigijaoksslang]

Tääki jutt oli pigem endale suunatud. Paistab, et saan täna arsti juurde, lähen alles teistkorda arsti juurde. Esimesed 3 nädalat proovisin vastu pidada nii kaua kui oli võimalik. Peale seda pidin arsti poole pöörduma. Sain füüsilise vabastuse, oli metsa minek, pidin metsas kõike kaasa tegema (täis koormusega va 15km rännak). Tänu sellele ei saa nüüd korralikult kõndida, seista jne. Sellepärast lähengi uuesti arsti juurde, kuna olukord iga päevaga halvenenud. Hetke pole ka rivis kaasa liikunud, kuna longates ei saa taktsammu hoida. Kaasa ei pidanud ka tegema 10km jooksu mis oli kohe peale metsa laagrit. Ülejäänud asjad olen pidanud kaasa tegema. Ehk on teil nüüd täpsem pilt ees. On asju mida pole pidanud kaasa tegema aga neid asju on üli vähe. Ja ka lihtsamad rännakud mõjuvad minu jaoks rängalt.

Vaatan mis arstid mulle räägivad ja kas seekord on füüsilisest vabastusest kasu ka. Kui samas tempos pean kaasa tegema siis varsti olen voodi režiimis.

[London Bridge]

Mõneti kõlab see AK pläkina, mõneti viimase hetkeni ootamise tagajärjena.

Veeblitest tuleb selles mõttes aru saada - kui AK on võitleja kõlblikuks tunnistanud, siis sellest ka lähtutakse. Nad lihtsalt kuulevad liiga palju värvikaid jutte, et kõiki heldelt uskuda. Jalahädad on selles mõttes rasked, et on nii kõige tavalisemad viilimisallikad ("Härra sjeersant, mjai saa. Mul on jalg/põlv/kand.") kui ka vatti saavad liikmed, mille esimese valu peale noorvõitlejad kohe ära ehmatavad ja üle reageerivad. Küll aga kuulavad nad arste ja nende kirjutusi. Kui õigesti mäletan, siis oli meil Paldiskis võitlejaid, kes saadeti vajadusel Tallinnasse uuringutele või midagi sellist. Seega, hätta sind ei jäeta nii või naa.

[Kõigijaoksslang]

Nonii kirjutan vahepeal mis toimunud on.

Viimastel nädalatel on õnneks koormust maha võetud nendel, kellel on mingisugused vabastused. Tänu sellele on närvivalud harvenenud. Viimases laskelaagris sain 2 päeva kaasa teha ja ülejäänud aja ei olnud enam võimeline, sest valuvaigistid enam ei aidanud ja närvivalud olid meeletud. Olen valuvaigisteid juba 3 nädalat võtnud, keskmiselt 4-6tabletti päevas (1600-2400mg). 80% ajast on mul juba olnud füüsiline vabastus koos rakmete vabastusega. Homme pannakse mulle ortopeedi aeg kinni. Eks näis kas saab sealt abi või ei. Suure tõenäosusega on mul veel mitmeid kuid füüsiline vabastus, kui kõik plaanipäraselt läheb, kui ei lähe, siis kestab see protsess veel kauem.

[Fucs]

https://youtu.be/BQcQ4dYPGeY

....


nagu eelpool toodud videotsitaadis öeldud, siis kui ei ole... siis minul on küsimus, et kuidas selliste tervisehädadega kutsealused läbi med.komisjoni saavad ?

Ma kuulen siin ühelt härralt ikka ka vahel, milliste hädadega kutsealused SBK-sse tulevad (või satuvad) ja kuidas siis kaader peab tegelema asjadega (meditsiinilise diagnoosi jms otsustega, et mida teha, kas tohib teha ja kuidas lahendada), millest midagi ei tea (ei ole pädevad arstide asemel diagnoose panema). Et siis põhimõtteliselt võtab kaader juba teenistuskõlbulikuks tunnistatud kodanikke kui teenistuskõlbulikke, mitte haigeid, sest pole nende teema hakata diagnoosi panema kusagil metsalaagris keset väljaõppetsüklit... arusaadav...

Nüüd hakkas kohe huvitama see lampjala asi.
Ütlen kohe, et ei jaga mittemidagi meditsiinist.

Vaatan siis, et

Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud
Vastu võetud 11.11.2005 nr 282
kehtetu alates 23.10.2009

Siis vaatan

Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded
Vastu võetud 21.03.2013 nr 45
Hetkel kehtiv, LISA 2 Tegevväelase B-taseme tervisenõuded

LISA 1 Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuded

Ma võin meditsiinis loll olla, aga ma ei loe kusagilt kehtivast dokustaadist välja, et LAMPJALG üldse enam vabastaks KV teenistusest, olgu ta mis ASTE tahes...

Kuni 23.10.2009 kehtinud määruses oli selgelt kirjas milline lampjala ASTE milleks sobib või ei sobi + ära on toodud lampjala jalavõlvi kraadid mille järgi HINNATA...
praegu kehtivas asjas on mingi "Hinnangukriteerium labajalal: „Wet Footprint” test " (labajalgsuse DIAGNOOS pannakse KRA med komisjonis Wet Footprint testi alusel või ?) ..müstika..

Kusjuures "Ei vasta tervise nõuetele" lahtris on M21 "diagnoosi" all kirjutatud "kompjalg" (Komplalgne kodanik ei vasta tervisenõuetele) ja siis ma otsin netist, et misasi see "kompjalg" selline üldse on...ja leian sellise tarkuse, et

Kompjalgsus: võib viia tugi- ja liikumisaparaadi häireteni ning lampjalgsuse tekkeni.

Et siis mis mõttes tervisehäda mis võib viia lampjalgsuse tekkeni annab tulemuseks "mittekõlbulik", aga lampjalgsus ise annab tulemuseks "kõlbulik" ?

Keski meditsiinis pädev seletaks mulle lollile selle asja ära äkki ?

Edit:
Vist sain ise aru - kompjalgsus on see, kui jalalaba on kõver (pöid on sissepoole). Ja on seega LISA terviserike mis välistab kaitseväeteenistuse.

Küsimus selle kohta, kas lampjalgsus ei ole üldse enam kaitseväeteenistust välistav terviserike jääb.
Samuti oleks huvitav teada, kas tõesti diagnoositakse KRA med.komisjonis lampjalgsust ainult mingi "Wet Footprint" ehk nn "märja labajala testiga" ja juhul kui lampjalgsus ei välista enam teenistust, siis milleks seda üldse enam on vaja diagnoosida? Tõesti huvitab.

Edit2:
Krt ma saan aga targemaks kogu aeg

See "rigiidne labajala deformsus" ongi lampjalgsus krt !

Uuringutes on näidatud, et lame tallavõlv esineb kuni 23%-l täiskasvanutest, neist kahel kolmandikul on tegemist elastse, hüpermobiilse ja vaevustevaba lampjalaga, subtalaarliigestes ja hüppeliigeses on vaba liikuvus. Ühel neljandikul on tegemist m.triceps surae kontraktuuriga, muus osas on pöid mobiilne. Sellise lampjalgsusega inimesel võib olla ka vähenenud koormustaluvus ja seetõttu on mõnedes riikides (USA, Kanada) hüppeliigese dorsaalfl eksiooni piiratus ka armeeteenistusest vabastamise põhjuseks. Ülejäänud osal lampjalgadega täiskasvanuist on rigiidne lampjalg, mille puhul on vaja seisundi põhjust täpsustada, et võimaluse korral seda adekvaatselt ravida (

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/artic ... 12066/7176

Küsimus jääb, et mismoodi saab „Wet Footprint” testiga teha kindlaks kas lampjalgne kodanik on elastse, hüpermobiilse või rigiidse labajala deformsusega ?

P.S.
Ja no ma spetsiaalselt ei kustuta ära oma eelnevat möla (siis kui ma veel midagi aru ei saanud), sest siis on ilusasti näha kuidas ma edasi arenen meditsiini vallas.

[Kõigijaoksslang]

Minule seda wet footprinti ei tehtud, minul tehti ikkagi röntken aga komisjonis oli paberitele kirjas, et mõlemal jalal oli 147' aga kui käisin nüüd füsioterapeudi juures, siis hakkasin pabereid vaatama ja seal oli hoopis kirjas, et vasak jalg on 145' ja parem jalg on 149'. Tekib koheselt küsimus, et miks selline erinevus? Diagnoos tehti 1 korra, kas tõesti komisjoni lehele kirjutati meelega 147' ja jäädi lootma, et see ei tule välja?

Kaitseväe Füsioterapeudi poolt tuli see, mida ma arvasin, et tuleb. Rääkisin talle oma valudest, nii kondi, liigese kui ka närvi valust. Siis tema määras mulle mingisuguseid ravimeid jälle, teipis jalad ja selja K-teipi täis. Ei ole nendest mitte mingisugust abi olnud. Lihtsalt panengi igasugu aineid omale sisse ja pean lootma, et ehk on tugev maks? Tunne on selline, et tuleb pöörduda väljapoole kaitseväe arste, sest ehk need arstid ei ole ühele poole kallutatud. Lihtsalt raisatakse aega ja proovitakse ravida, mida pole võimalik ravida. Hetke seisuga olen vabastatud enamus asjades 85% ajast mis ma siin olnud olen, ma ei saa ka lõpurännakut kaasa teha ning ei saa ka teha 70% eksamitest. Ma lihtsalt pole võimeline, valud murraks lõpuks pikali maha ja ma ei hakkagi kunagi võimeline olema. Arsti ei huvitanud ka närvi valud, isegi ei hakanud uurima, millest need tingitud olla võivad. Lähen neljapäeval uuesti Kv füsioterapeudi juurde. Ma olen hetke seisuga ~300(Ibumetin 400mg, keskmiselt 4-8tk päevas) valuvaigistit sisse söönud ja olukord ei parane mitte kuidagi.

Lisaks on parem põlv 2 korda liigesest välja käinud, viimati juhtus see selle aasta veebruaris. Külmaga on nüüd põlv ragisema hakanud, mis tekitab meeletuid valusid ja ka sellele ei pööratud tähelepanu. Seda põlve ma väga ei usalda ja ei julge teatud liigutusi teha, sest kardan, et põlv tuleks uuesti liigesest välja.

[Kriku]

Ma olen hetke seisuga ~300(Ibumetin 400mg, keskmiselt 4-8tk päevas) valuvaigistit sisse söönud ja olukord ei parane mitte kuidagi.

Operatsiooni- või traumajärgne valu, hambavalu, äge lihasvalu, liigeste nihestused ja nikastused: 400…600 mg kolm kuni neli korda päevas, ägeda valu ravi korral 800 mg kolm korda päevas.
Teiste sidekoe haiguste korral on põletikuvastane valuvaigistav annus 600 kuni 2400 mg päevas.

Üldiselt tuleks katsuda 2400 mg päevas mitte ületada. Seda on muidugi hea rääkida ja kogu asi kokkuvõttes päris jama. Minu arust kuluks sulle peale administratiivse lahenduse igal juhul ka mõni kangem valuvaigisti (arcoxia vms.) ära, mille jaoks arst peab retsepti andma. Küsi kindlasti, et kui sa kogu aeg ibuprofeeni maksimaalsete annuste piiril majandad, kas siis ei saaks midagi kangemat välja kirjutada.

[mäger]

Valuvaigistitest: kui üksi ibuprofeen või paratsetamool ei aita, võib kasutada ka nende kahe kombinatsioone. 600 mg x 4 ibuprofeen on aga juba väga kõva annus ning sellega võiks igaks juhuks samuti käsimüügist omeprasooli juurde osta mao kaitseks. Pikemajalisem sellise ravimi kasutamise mõju võib olla mao mukooskihi õhenemine ning seeläbi haavandite ning isegi tuumorite esinemise tõenäosuse suurenemine. Paratsetamooliannuseid üle 4 gr, st 4000 mg ei tohiks ületada. Kuni selle annuseni on paratsetamool suhteliselt ohutu ning tõenäoliselt püsivamaid kõrvaltoimeid ei tekita.

Pikemaajaliselt selline kombinatsioon aga mõistlik ei ole, ajutise lahendusena toimib.