...kaitseväereform...

[Arf]

Jättes nüüd kõrvale kõik muud argumendid, siis mulle endale tundub kogu see kära reformi teemal olevat tingitud sellest, et keegi hakkamist täis inimene on saanud kuskilt teada sellisest asjast nagu New Public Management ehk siis üks nüüdseks läbikukkunud haldusmudel, mis sai alguse maakera kuklapoolel, aga mida kahjuks vist siiani meite ülikoolides õrnadele tudengihingedele pähe taotakse. Ühesõnaga, kogu see PM lugu oleks nagu NPM õpikust maha kirjutatud.

Ehk siis, kui vähegi suvatsetakse süvitsi selle asjaga minna, siis (loodetavasti) saadakse aru, et igal pool ei saa detsentraliseerida ja delegeerida.

[Kapten Trumm]

See ei ole ju mingi uudis, et Eestis toodetud riidevarustuse eest kõrget hinda (loe ülehinda) makstakse. Ka põhjus on väga lihtne, iga KV varustuselement on kõrgel tasemel kinnitatud - Eesti mudel ning kõik see suurriikide standarditele baseeruv odav kataloogikaup ja massitoode lihtsalt ei vasta kehtestatud "Eesti mudeli" spetsile. Eesti ettevõtete poolt Eesti mudelite ja näit. Hiinas USA standardi järgi tehtud riidevarustuse hinnavahe on tõesti 4-5 korda kuid praegu maksab Eesti riik selle vahe peamiselt Viljandi ja Saaremaa õmblustädide nimel kinni.

Olles olnud GL toodangu aastatepikkune tarbija, tuleb kodumaiste tegijate kaitseks öelda, et asjad on täitsa aktseptaabli kvaliteedi ja teostusega. Mida paraku ei saa öelda Milteci ja muu sellise masstoodangu rämpsu kohta ,millega enamik neid hindu ka võrdleb. Minu rakmed ja seljakott on hulka aastaid vanad ilma, et ma eales oleks pidanud seal ühte trukki, klõpsu või õmblust parandama. Samas militaarpoe mass-saastaga jäävad trukid pihku kohe (kui neid vanasti sai rootsi asjade alternatiivina ise ostetud). Kui vaadata GL kasuminumbreid, siis sealt kah ei paista nagu välja mingi alusetu rikastumine.

No kui 106 eurot küsitakse rakmetest Siis ikkagi on probleem!

Oli kunagi ka paar meest, kes vaimustus välismaa asjadest, nende hiina lahingvestide kasutamine sai ära keelatud, kuna see demaskeeris kogu üksuse tegevust (noh, kui nt salvetaskul pole muud klapi kinnitamise võimalust kui mingi ilgelt tugev kärts, mille avamine kostab vaikses metsas poole kilomeetri taha...900 eeki maksis see "combat molle"......noh, ütleme nii ja naa on need asjad - ehk välismaa omad pole ühekorraga odavad ja head.

Selline lilleke on riigikaitsekomisjoni juht???

Tüüpiline RE teooreetiline pläma. Riik ostab efektiivselt erasektorilt ja saab hirm odavalt. Tegelikult, kui sa oleks mehe loenguid nt kuulnud, siis tundub mulle, et poliitikasse minek oli tema valdkonnale samasugune kergendus kui operetiadmirali minek KVJ kohalt.

Ehk siis, kui vähegi suvatsetakse süvitsi selle asjaga minna, siis (loodetavasti) saadakse aru, et igal pool ei saa detsentraliseerida ja delegeerida.

Olen tähele pannud, et kui kangide juurde pääsevad kuskil sellised 90ndate aastate tegijad, ilmub see outsourcingu teema regulaarselt välja nagu naiste igakuised päevad. Mina isiklikult arvan, et Eesti oludes mingeid tegevusi puuduliku konkurentsiga turult sisse osta ei anna seda müütilist kokkuhoidu, millest kõik unistavad. Kui tegu oleks nt ehitussektoriga, kus igal hankel on 20 tahtjat ja vend ei tunne venda, siis palun.....aga mingid tegevused a'la armee spetsiifilise tehnika remont annavad Eestis tööd 1-2 ettevõttele, sedasi sünnivad järgmise asjana igasugu kartellikokkulepped ja kokkuvõttes maksumaksja maksab.

See, et KV süsteem pole suutnud oma lahingutehnika remonti lõplikult korraldada, on pigem personali kui süsteemi probleem. Kui näiteks ida poole vaadata, siis meil levinuma tehnika ehk autode erialal eksisteerib lausa eraldi sõjaline instituut. Meil aga õpetatakse täna sõjalisi juhte ja kes on mingi erialaga, pole tavaliselt sõjaline juht. Asja muudab hullemaks see, kui sõjaline juht kohtub Sakalas mõne rahvusvaheliste suhete bakalaurusega ja teemaks on lahingutehnika remont - siis pooled ei taipagi, millest nad räägivad (ok, sõjalise poole oma taipab rohkem tänu välikogemusele) ja tulemuseks on hulk pahandust.

Näiteks selline elementaarne asi. Osteti Hollandist mingeid mopivaru DAFe aastast 1979, läbisõiduga 20 000 km. Tehnikat jagaval inimesel lööb silmas punase põlema - autodel on liigse seismise probleemid (nt väsinud kummidetailid). Ei remontinud neid ei hollandlased ega logistikakeskus. Jagati need kiirelt kasutajatele laiali. Enamikul autodel on probleem, et seismisest on näiteks õhkpidurite tihendid, mansetid ja liited ebatihendad, süsteem jookseb õhust tühjaks mõne tunniga. Korda neid keegi ei teinud, lükati lihtsalt kasutaja kaela. Kasutaja vaatab, kuidas saab (KL puhul ei saa midagi). Täna on siis seis, kus masin tahab enne sõitma hakkamist pool tundi kohapeal käimist, muidu on pidurid peal ja sõitma ei saa. Millisest lahinguvalmidusest me räägime, kui on vaja kiiresti liikuda - autod ei liigu, pole pidureid. Pläristame metsas öö läbi ja näitame enda asukohta? Alustame ümberpaiknemist pooletunnise paarutamisega? Rääkimata liigsest kütusekulust ja mootori asjatust kulutamisest (külma mootoriga kohapeal paarutamine on eriti kahjulik tegevus).

Siin rääkida sellest, meil pole erasektoriga lepinguid, on mage nali. Siin on puudu selgelt natukesest loogilisest mõtlemisest ja kahest mehhaanikust koos kastitäie varuosadega.

[ivanorav]

Vördluse aluseks on jänkide LC-3!
Mil-tec toodab lastele airsofti varustust ja minu teada ei ole Eesis ühtegi arvestatavat militaarpoodi!

[Viiskümmend]

GLi kvaliteet on hea ning rakmed ja kotid kestavad kaua, samas materjalid nagu näiteks cordura tekstiil, trukid ja muud kinnitused tulevad ikka aasiast ning Eesti ettevõtte lisandväärtuseks on kallis tööjõud.
Sama lugu on ka vormidega, mille materjalid tuuakse 100% sisse ning Eesti osa on ainult õmblusteenus. Eesti vormi kangas tuleb Valgevenest, kes on meie "Balti ja Põhjamaade" regiooni peamine militaartekstiilide tootja, ka soomlased viivad oma raha Lukashenkale, selline amoraalne lugu siis

[Kapten Trumm]

Teema hakkab hägustuma nagu alati

Teemaks oli KV reform, mis on tõstnud arusaadavalt üles pasatormi. Minu arvates ei ole KV vabastamine tühja-tähjaga tegelemisest see võluvits, mille tagajärjel tekivad arvestatavad kokkuhoiu numbrid. Sest erasektor ei tee seda kordi odavamalt (teeb seal, kus asi väga pardakk oli) ja veel enam poolmuidu.

Näiteks see saadanast olev (sellena näiv) kinnisvarateema. Praegu tegelevad sellega logistikakeskuse miskid halduripaberitega tädid. Kinnisvarahalduse probleemidega väeosad ei tegele juba aastaid -kes seda veel ei teadnud. Eesti omavalitsustes on muide kinnisvara (enamasti korterelamud) haldamise enimlevinud mudel omavalitsusele 100% kuuluv ettevõte ja väikestes kohtades tegeleb sellega omavalitsus - põhjusel, et puuduvad tõsiseltvõetavad erasektori pakkujad, konkurentsist rääkimata. Seda isegi mõnes Eesti väiksemas linnas.

Põhiline lärm on käinud kõrgema taseme LTT erastamisest. Selle tulemusena mingit suuremat kokkuhoidu ei teki. Ja see pole see võluvits probleemide lahendamiseks. Kuna praegu on kokkuhoid selle arvelt, et lükkame autoromusid "mobilisatsioonivaruks" või müüme osta.ee oksjonil võileivahinnaga, siis tulevikus tekib huviline, kes tahab raha saada ja pigem kulud kasvavad.

Rahaline probleemi lahendus saab tulla ainult järgmistest asjadest:
1. kuidas suudetakse sama palgafondi piires inimeste arvu kärpides palku tõsta (palga-eelarve on kaitsekuludest veerand)
2. kuidas suudetakse ehitusprogrammi teha läbi nt Riigi Kinnisvara ja murda kamina sisene soov ise ehitada ja selle eest kohe raha letti laduda (ehituseelarve on kaitsekuludest viiendik)
3. kuidas suudetakse täiendada relvastust ja varustust soodsalt (mitte pannes kogu pappi peotäieele moodsale kaubale ja mitte tegeleda pompöössustega) (relvastuse-varustuse eelarve on ka viiendik.

See, kas DAFi pidureid parandab ajateenijast mehhaanik või 1500 eurose palgaga remondifirma mees, on tegelikult teema hägustamine ja tähelepanu kõrvalejuhtimine, näib, et keegi on huvitatud sellest, et põhi-asjade vastu keegi huvi ei tunneks. Tähele tasub panna, et riigikaitse ehitusvaldkond on seni vältinud mujal harjumispärast Riigi Kinnisvara nagu pidalitõbist.....

[Viiskümmend]

Koomiliseks teeb selle riidevarustuse "rahvuslik versus universaalne" vaidluse asjaolu, et kogu see avatüür käib MTÜ-sse Eesti Kaitsetööstuse Liit kuuluvate ettevõtete vahel. EKTLi kuuluvad teistega võrdsetena ju ka militaarvarustust müüvad vahendusfirmad + siis mõni üksik kergetööstusettevõte nagu näiteks GL, kes ise asju teeb. Kui Eesti läheks vahendusfirmade lobi tulemusel Läti teed ehk "rahvuslik laik + USA lõige v mudel" siis oleks Hiina odavtoodangu kanal avatud ja vahendusettevõtete pidu lahti ning kogu see ilgus toimuks samas endiselt ikka "Eesti Kaitsetööstuse" loosungi all

[Kapten Trumm]

Kõik algab inimestest. Kui see kaitsetööstuse liit loodi ja meediast jooksid läbi selle taga olnud nimed, siis pani nii mõnigi nimi seal õlgu kehitama.

[ivanorav]

Miks peab siis kaitsevägi teenust väljaspoolt ostma, tänapäeval palgatakse väljaspoolt ajutise töövötulepinguga spetsialist, kes nende kinnisvaratädide hulgas korra maija lööb!
Sama puudutab ka suurtükkide hooldust.

Ehk ma ei näe ühtegi pöhjendatud argumenti kaitseväe erastamiseks!

[hillart]

Miks peab siis kaitsevägi teenust väljaspoolt ostma, tänapäeval palgatakse väljaspoolt ajutise töövötulepinguga spetsialist, kes nende kinnisvaratädide hulgas korra maija lööb!
Sama puudutab ka suurtükkide hooldust

Juhin tähelepanu pisukesele juriidilisele nüansile. Nimelt ei tohi alaliste ülesannetega ametikoha täitmiseks (kas siis koosseisuvälisena, või käsunduslepinguga) teha ajutise iseloomuga lepinguid. Lubatud vaid siis, kui tegu on mingi konkreetse asja ärategemisega, missugune tegevus ajaliselt piiratud on.

Aga mõne mehe arusaamadega, et kas ikka meditsiiniteenistust vaja on ja mida need "joodijürid" ikka teevad jne., ei hakka mina vaidlema ega maad jagama. Olgu tal tema arusaam, kui see selline on. Kui hästi läheb, siis saab sellel mehel kunagi oma lapse-lapse-lastele olema võimalus oma väljaütlemise ekslikkusest pajatada, aga eks kõige kangem mõjur saab ikka ja alati ikka vaid isiklik kogemus olema. Kuigi see kõlab karmilt ja ei hiilga just erilise humanismimeelsusega, aga mõnikord tõepoolest tunneks lausa õelat rõõmu, kui mõni eelpoolnimetatud arvamuseliidritest ISE ja OMA NAHA PEAL oma kogemuse kätte saaks. Niipaljukest siis meie kodukootud Rambo´dest. Igasugused ümberaksvatusemeetmed jäid kahjuks tagajärjetuteks.

Muideks! Sellest reformiideest innustatult just-just mõned päevad tagasi üritati totaalse tsiviilistamise ideed juba vägagi tungivalt läbi suruda. Ja seda vaatamata publikatsioonides väljaöeldule, et logistikat (s.h. paraku ka meditsiiniteenistust) ahistama ei hakata. Pean silmas ikka seda oma armastatud ja hingelähedast meditsiiniteenistust. Ja mis kõige masendavam - seda teevad täies tões ja usus kõik-see ... Krt! Hakkasin taas lobisema. Nagu sellest pajatamisest siin miskit sõltuks.
Seekord, jah, sai see rünnak tagasi löödud, kuid kui viimase 6 aasta arenguid jälgida, siis ...

[hillart]

Ehk ma ei näe ühtegi pöhjendatud argumenti kaitseväe erastamiseks!

Kuidas nii?
Riigiusk, pragmatism, ruulib.

[Hjalmar Nelk]

Tundsin end puudutatuna.

Hillart - kysimuses ei olnud meditsiiniteenistuse, kui sellise vajalikkuse kahtluse alla seadmine. Kysimuses on meie praeguse meditsiiniteenistuse seisukorra vajallikus. Mina olen maletanud juba aastaid, et igavene jama on nende arstide/odede saamisega missioonidele. Ja ka metsa laskmistele. Selles on kysimus. Mis point on hoida tsiviilarsti vormis, kui sojavaemeditsiini tase sellest ei kasva?

Aga meditsiiniteenistuse poolt olen kahe kaega!

[hillart]

Mis point on hoida tsiviilarsti vormis, kui sojavaemeditsiini tase sellest ei kasva?

Võid maha rahuneda. Neid pea-aegu, et polegi enam. Veel paar aastat, ja pole ühtegi.

Jah, jumalast õige. Ei ole tõepoolest vaja hoida TSIVIILarsti pagunite all, sest pole tast seal tsivilistist enamat kasu miskit. Pigem siis juba ausalt ja kõigile tunnistada, et - ... on, jah, p...s ning siis sellelt lähtepositsioonilt edasi minna.

Asja olemus aga, mis mulle just-kui hingele käib, on tõsiasi, et vastavad vastutavad ringkkonnad arvavadki (aga pole ka imestada, kui nad ise üdini tsivilistid on), et just nii need asjad peavadki olema. Mitte, et me oleme omadega sellises seisus vastavalt väljakujunenud olukorrale, vaid, et nii ongi õige ja nii peabki olema ning hoopis veel säilunud pagunikandjad on just-kui need progressiivsetele arengutele vastuseisjad. Vaat, see on see, mis muret teeb. Või mis ma ikka muretsen. Muretseda tasub ikka asjade pärast, milliseid kuidagi ise mõjutada saad, kuid kui ei, siis ...

Kuigi! Hoides tsiviilarsti vormis ja pagunite all, on olemas vähemalt lootus sellele, et miskit võib-olla mingi aja pärast (väljaõpped jne.) muutuma hakkab. Kui selle asemel vaid puhas tsivilist (oma nimestikuga perearst) kohal troonib, siis - siis pole enam lootustki.

[Kapten Trumm]

Hillart, aga mis oleks tänase rahanumbri juures tsiviilarstide vägisi militariseerimise alternatiiv?
7 aastat arstiteaduskonda, 3 aastat sõjakooli ja leitnandi alla 1000-eurone palk? Teostumatu unelm on selle nimi.
Mõni fanaatik või harvaesinev patrioot ehk tuleb. Järjest vähemaks neid jääb, kui Soomes saab perearstipraksises alates 4000 eurot.

Asja teine tahk on selles, et kui valdkond veab viltu ja seepärast, et seda ei peeta tähtsaks. Näiteks ressursside mõttes. Noh, kasvõi seepärast, et otsuseid teevad jalaväe- tankiväe- või tont teab mis "hundid", kel suht udune ettekujutus, mis loom see LTT üldse on. Kui vaadata neid arengukavasid, siis tundub, et nii ongi. Kellele ema ja kellele vanaema

Selline pinnas on eriti viljakas igasugu tsivilistide arust "vajalikele" ülalt alla surutud reformidele a'la "võtame LTT erasektorist". Kui eesotsas on isikud, kes teemat ei jaga, siis ei osuta nad ka vastupanu (ei oska vajalikkust põhjendada ega suuda/ei taha sinna ressursse hankida), kui vastukaubaks nt oma tankid tähtajast aasta varem saadakse (ja ärme räägi, et selliseid kompromisse meil pole enne tehtud, eks). Ja kui see elukene käibki Camp Bastioni rutiinis, kus kompanii sidumispunkt oleks suurim mure (edasi tegelevad maavälised jõud), siis on see veel eriline jama.

[mikks]

Kogu selle kaitseväereformi juures on masendavalt mage PR töö.
Postimehe kajastust uurides tundub, et ajakirjandusse lasi selle asja üks eksasekantsler.
Selliste muudatuste juurde käib ja korralik selgitustöö, mitte et kaks tundi hiljem hakatakse samas lehes sõnu tagasi võtma.
Mitte mingid nähtavalt kooskõlastamata info lekitamised ja soolo-sõnavõtud.
Kokkuvõttes jääb suhu fekaali mekk.

Mina olen selle teema alguses mainitud artikli autor. Kuna artiklisse ei mahu kunagi kõik räägitu ja kogu info, siis teeks siin seepärast ka mõned täpsustused.

Esiteks, pole siin mingisuguseid jätkulugusid ega sõnade tagasi võtmist. Paberlehes ilmusid kõik need kolm loo tükki ühes komplektis, lihtsalt online toimetus lükkas neid veebi natuke erinevatel aegadel. Puhtalt selline ajakirjanduse tegemise köögipool.

Teiseks. Martin Hurdaga rääkisin ma ühena viimaste seast. Sisuliselt oleks võinud sama asja kirjutada ka teda üldse tsiteerimata.


Kolmandaks. Loo alguses mainitud haubitsad on tegelikult marginaalne küsimus, see oli lihtsalt üks tavalisele lugejale mõistetavam näide. Tegelikkuses pole see üldse prioriteet.

Neljandaks. Selge, et tegelikkuses pole valik nii lihtne, et 8 mehelise meeskonnaga haubits vs 4 mehelise meeskonnaga haubits. Loomulikult on küsimus ka hinnas ja veel paljudes teisteski asjades, näiteks major Kütt ütles mulle (lehte see ei jõudnud), et ka tema eelistaks iseliikuvat haubitsat, aga see ei tähenda, et asi lihtsalt nii, et vahetad ühe teisega välja ning siis on kõik. Liikurhaubitsate valimine tähendab ka teistsugust tulejuhtimist, sidepidamist jne. Oluline on siin aga see, et tegu pole mingisuguse kaitseväe spetsiifilise asjaga. Erasektor on aegade algusest peale maadelnud täpselt samasuguste valikute ees, kui palju füüsilise kapitali kaasamisega on võimalik inimkapitali produktiivsust tõsta. Samamoodi ka seal toob valik ühe või teise kasuks kaasa ka mitmeid muid muudatusi: kas kaste tassivad töömehed või ostan tõstuki ja kui ostan tõstuki, kas pean siis oma laoruumis ka vahekäike laiendama, sest tõstuk ei mahu sealt läbi kust varem kaste kandvad töölised mahtusid. Või peaksin töömehed ja tõstuki üldse kus kurat saatma ja laoteenuse üldse sisse ostma.

Viiendaks. Küsisin korduvalt kui palju selliste reformidega raha võiks kokku hoida, konkreetset vastust ei saanud. Tegelikult isegi öeldi, et raha kokku hoid pole peamine, et ei pruugigi odavam tulla, kuigi soomlased-sakslased mingit kokkuhoidu said. Peamiselt rõhuti sellele, et see toob parema mõõdetavuse, tagasiside, selguse. Valik ei käi ju selle vahel, et praegu teeb kaitsevägi kõike ise ja kõik on korras vs tulevikus ostame sisse ja siis kui sõda algab jookseb erafirma laiali. Probleem on ju just selles, et praegu teeb kaitsevägi ise, aga ikkagi ei saa tehtud. Major Kütt ütles ju ka seda, et kuigi need kaks haubitsate mehaanikut on kaitseväe palgal, aga siis kui tal neid mehi metsas vaja, siis pole nad ikka saadaval, mis siis et on nö kaitseväe omad. Üks lause veel, mida Kütt ütles, aga loosse sisse ei läinud: "Varem või hiljem ostab erasektor need kaks mehaanikut ära ning taas on auk". Nii palju sain ma jutust ära, et selliseid auke on pidevalt, kogu aeg ja paljudes kohtades missiis, et paberil on justnagu kõik korras ja paberil teeme kõike ise. Kapten Trumm, su enda näide Hollandi DAF-idest näitab ju samasse suunda. Kelle tegemata töö see siis on, kaitseväe enda ju. Kui ma tahan oma autot remontida, siis remondifirmad ei saa mulle öelda, et teeme seda järgmisel aastal, sest praegu on mul mehaanik puhkusel või läks töölt ära ja ma pole veel uut välja koolitanud, tööpink katki ja eelarves selle parandamiseks raha pole, mutrivõti kadunud vms. Kuid kaitseväes väga tihti just selliste probleemidega maadeldakse. Üheks väljaks otsmise eemärgiks olekski selliset aukude kõrvaldamine, konkreetsed summad, konkreetne vastutus või kui ka augud jäävad, siis vähemalt paistavad need selgelt välja, mitte pole olukord kus teoorias on asi korras, aga tegelikult mitte.

Kuuendaks. Niipalju kui mina aru sain, siis jutt käib peamiselt tsiviillogistika ja tsiviiltoetuse väljast ostmisest, mitte sõjalise logistikast (padrunikastide tassimise kaevikutes). Üks kriitika mida ma kuulsin (ja seda ka kaitseväest), siis praegu tehakse neid asju segamini ja nii ei tule kumbki eriti hästi välja.

Seitsmendaks. Küsisin ka seda kui palju on selliste efektiivsuse otsingu taga, et saame vähema arvu personaliga hakkama, aga allesjäänuitele maksame kõrgemat palka, konkreetset vastust ei saanud. Võibolla polegi see antud juhul peamine, võibolla ei tahetud öelda.

Kaheksandaks. Soomes ja Saksamaal ei korraldata eriti konkursse, on paar firmat (riigil osalus sees), kellelt ostetakse. Mõlemad firmad spetsiaalselt koos outsource reformiga ka loodi.

Lõpetuseks. Ma ise olen selle reformi suhtes agnostiline. Ma ei tea, on see hea või halb, õige või vale. Küll aga juhi tähelepanu veelkord sellele, et tegu ei ole kaitseväe spetsiifilise arenguga. Erasektor on kogu selle asja aastakümnete jooksul läbi teinud. Kui BMW korporatsioon omala ajal logistikat, transporti ja laondusst hakkas sisse osta, kindlasti küsisid ka nemad "Aga meie siin Müncheni angaaris saame ise hakkama, ei tee see teine firma midagi kvaliteetsemalt, läheb see meile veel kallimaks maksma..." Ometi on spetsialiseerumine (millest üks osa on outsorcing) igal pool läbi löönud. Ju seal siis mingid süsteemsed võidud ikkagi on. Võibolla kaitseväe jaoks pole, kuid vähemalt võiks need küsimused läbi arutada.

[kangelaspioneer]

...7 aastat arstiteaduskonda, 3 aastat sõjakooli ja leitnandi alla 1000-eurone palk? Teostumatu unelm on selle nimi.
Mõni fanaatik või harvaesinev patrioot ehk tuleb...

Kas lahenduseks võiks olla värbamine pärast ajateenistust, eriti veel rühma parameediku baasil, suunamine arstiteaduskonda sõjakooli hingekirjas (kaasnevad hüved- kadeti palk, ühikakoht jne), mõne aasta järel aastane NOK (vb erialaspetsiifiline), praktikad osaliselt KV süsteemis jne?
Sama asi allohvitseridega- pärast värbamist nt NAK/VABK, siis juba kaitseväelasena meditsiinikooli, praktikad KV-s?
Eelkõige huvitab Hillarti arvamus selle plaani osas- kas oleks lahendus.

See kõik eeldab muidugi ka kõrgematel tasanditel organisatoorse keha olemasolu, kes planeerib, värbab, tagab. Ja tõestab, et on vaja.