Reservõppused ja lisaõppekogunemised

[Veiko Palm]

Kas KRA ka mingi tõendi annab et viibisid õppustel? Kuidas muidu kodus tõestad kuskohas olid päevade kaupa.

Kas see oli tõsine küsimus?

Aga kui oli, siis:
- Kutse reservõppekogunemisele annab kutsuja üksuse ülem (mitte KRA!) ning sellel puhul oli see 1JVBr ülem;
- KÕIK osalenud reservväelased said kutse nii elektrooniliselt, kui ka paberi peal. See paberi peal kutse andsime reaalselt kätte viimasel päeval (et metsas ei häviks);
- Kui tõend/kutse hävinud, saab seda alati ka tagantjärgi küsida.

[Kapten Trumm]

Kummaline, mul seisab magamistoas kummuti peal praegu kutse Siil 2018-le ja selle on evitanud üldsegi Toetuse väejuhatus.
Toetuse väejuhatus ei oma antud väejõugu juhtimiseks mingit voli

[Veiko Palm]

Kummaline, mul seisab magamistoas kummuti peal praegu kutse Siil 2018-le ja selle on evitanud üldsegi Toetuse väejuhatus.
Toetuse väejuhatus ei oma antud väejõugu juhtimiseks mingit voli

Ega siin jää muud üle, kui tsiteerida Kaitseväeteenistuse seadust

(2) Reservis oleva isiku kutsub õppekogunemisele ja käesolevas peatükis sätestatud toimingud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud toimingud, korraldab Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülem.

KÕIK reservväelased on KAITSEVÄE reservväelased. Ka kaitseliitlased omavad oma SA ametikohta Kaitseväes. Ehk siis järelikult on Toetuse väejuhatuse ülem KVJ poolt volitatud struktuuriüksuse ülem, kes haldab ja kutsub Sinu üksuse reservväelaseid õppekogunemistele.

[mart2]

Mind tegelikult huvitab küll, kust on akf Kapten Trummi "naabrite 2 tunni piir" pärit.
...
Asi on lihtsalt huvitav ja ei pea silmas trollimist. Äkki olen ise midagi kuskil maha maganud ja allikale viitamise korral õpiks midagi uut...

Palun austet kaasfoorumlaste abi.
Kuna akf Trumm ei taha mingil põhjusel reageerida, ehk teab siis teist keegi, kust on pärit see müstiline "2-tunni piir" ?
Palun linki !

[ruger]

Pigem on siin 2 tunni all mõeldud Vene armee kadreeritud üksuse linnakust kadumise kohustust. Seda nad (idapiiri taga) drillivad küll palju. See on neil ka aastaid piiriks olnud. Loomulikult saab 1-2 tunniga ka KV inimesed linnakust minema, kuid kui jääd ootama reserväelasi ja muud mujalt kaugemalt kohale tulevat kaadrit siis läheb see selgelt pikemaks. Samuti eeldab see tehnikat varustust, inimesi, kes on koheselt olemas, koos kõikide võtmete-paberimajandusega. Samuti võtab aega varustuse autodele laadimine jne. Autodel peavad olema paagid tangitud-akud peal, autojuht olemas, koormas see varustus või üksus, mis ette nähtud vaja jne. Minema saab ka poolpiduse autoga peaasi, et liigub. SA ajal muidugi käib asi kiiremini, kuid siis loevad juba minutid. Mingi eelhoiatus meil siiski olemas on ja ka reservväelane peab uudistega kursis olema. Ei saa just õelda, et igal reservväelasel peaks olema seljakott nurgas oma aega ootamas, kuid teatud ametikohtadel võiks see soovituslik olla. Seda siis reservohvitseri/allohvitseri ametikohal olles ning jälgides maailma ja üldist olukorda.

[mart2]

Akf ruger - tänud!

Kadreeritud üksuste ladusid olen ka mina NLiidu ajal valvanud, kuid sellist 2 tunni piiri ei mäleta. Kuidas saabki viia välja kadreeritud pataljoni/polgu üksust, kui koosseisus on võitlejaid kordades vähem kui tehnikat. Rääkimata ladude laadimisest ja veost ... Meie enda väeosas harjutati kahe tunniga ainult kooseisuga mehitatud transpordi väljasõitu väeosa KPP-st. (muu jäi maha ja polnud meie asi ... )
Siit järeldan, et akf KT võrdlus oleks kohane ainult skautidele ja SOF-le, sest rohkem meil elukutselisi väeosasid, keda baasidest välja viia, ei ole?

OT lõpp.

[kuido20]

Ukraina militaarportaalis ka postitus OKAS-est
http://mil.in.ua/v-estoniyi-vidbuvayuts ... okas-2017/

[Kapten Trumm]

Pigem on siin 2 tunni all mõeldud Vene armee kadreeritud üksuse linnakust kadumise kohustust. Seda nad (idapiiri taga) drillivad küll palju. See on neil ka aastaid piiriks olnud. Loomulikult saab 1-2 tunniga ka KV inimesed linnakust minema, kuid kui jääd ootama reserväelasi ja muud mujalt kaugemalt kohale tulevat kaadrit siis läheb see selgelt pikemaks. Samuti eeldab see tehnikat varustust, inimesi, kes on koheselt olemas, koos kõikide võtmete-paberimajandusega. Samuti võtab aega varustuse autodele laadimine jne. Autodel peavad olema paagid tangitud-akud peal, autojuht olemas, koormas see varustus või üksus, mis ette nähtud vaja jne. Minema saab ka poolpiduse autoga peaasi, et liigub. SA ajal muidugi käib asi kiiremini, kuid siis loevad juba minutid. Mingi eelhoiatus meil siiski olemas on ja ka reservväelane peab uudistega kursis olema. Ei saa just õelda, et igal reservväelasel peaks olema seljakott nurgas oma aega ootamas, kuid teatud ametikohtadel võiks see soovituslik olla. Seda siis reservohvitseri/allohvitseri ametikohal olles ning jälgides maailma ja üldist olukorda.

Kuna akf mart2 näib siin vähe lugevat, siis postitan siia ka lõigu "kahe tunni latist", mida ma konkreetsetl VF armee kaadriüksuste kohta kirjutasin eespool

Eduraportit saab teha ükskõik millest.
Küsimus on lihtsalt see, kuidas need näitajad absoluutskaalal (mida dikteerib tore naabrimees) paistavad.
Kui naabrimehel suudab igast brigaadist pataljoni grupp sõita mõni tund häirest sõtta, siis selleks puhuks on lati alt selge läbijooks.

Kadreeritud üksuste ladusid olen ka mina NLiidu ajal valvanud

mart2 võiks ikka suuta eristada kaadriüksust kadreeritud üksusest. Kaadriüksus on Eestis nt Scoutspataljon. Üksus, mis on alaliselt mehitatud kaadrisõjaväelastega. Kaadriüksus suudab reageerida tundide jooksul. Kadreeritud üksus on üksus, mille varustus on konserveeritud, reakoosseis ja osa juhtivkoosseisust reservis ja kohal on vaid valve vms jooksvaid ülesandeid täitev seltskond. Kadreeritud üksuse lahinguvalmis seadmist mõõdetakse ikka päevades (kui tehnikapark on käest lastud või paljaks varastatud, siis nädalates ja kuudes).

Kaks tundi on tulnud sedasi, et minu kogemuste põhjal on selle järgi hinnatud KL üksuste õppehäiretel kokkutulnute arvu - minuarust viimane tärmin on 2 tundi.
Suudab enamuse koosseisust saada kokku KL, suudab ka KV.

[nimetu]

Võimalik, et kui reaalselt vaja, siis saadakse ka mõne tunniga mingid üksused kokku, kuid antud juhul (rahuajal) tuleb leida mingi mõistlik tasakaal nende õppuste jaoks. KV teeb praegu asju väga õigesti.

[Lemet]

Olen juba siin varemgi kirjutanud, et 80ndate esimeses otsas pidi meie väeosa olema linnakust kadunud ikka märksa lühema aja jooksul kui kaks tundi. Sama kehtis ka mäletamist mööda GSVG üksuste kohta

[mart2]

Ilmselt on jälle tegemist elementaarse lugemisoskusega ...

Pigem on siin 2 tunni all mõeldud Vene armee kadreeritud üksuse linnakust kadumise kohustust...

Kadreeritud üksus ei tulnud algselt mitte minult!

... Kuna akf mart2 näib siin vähe lugevat, siis ...
... mart2 võiks ikka suuta eristada kaadriüksust kadreeritud üksusest...

... Kuidas saabki viia välja kadreeritud pataljoni/polgu üksust, kui koosseisus on võitlejaid kordades vähem kui tehnikat...

Kas tõesti ei ole sellist elementaarset lugemisoskust, et märgata minu arusaamist erinevusest?
Palun edaspidi mitte lahmida, kui endal tekst lugemata.

... Kui naabrimehel suudab igast brigaadist pataljoni grupp sõita mõni tund häirest sõtta...

Mida annab meile Venemaa brigaadi koondpataljoni 2 tundi? Osaline võimekus meile teadmata kaugusel riigipiirist... Kaks tundi häirest ei ole veel pataljoniga üle riigipiiri lahingus, isegi mitte dessantuural... Pole kunagi eitanud kiire reageerimise vajadust, seda harjutavad erinevad formeerimist tagavad/julgestavad KL üksused, kuid natuke kriitilist mõistust oleks ka asjaks.

Sellega loen enda jaoks "2 tunni "-teema lõppenuks.

[HeiniR]

Kaks tundi on tulnud sedasi, et minu kogemuste põhjal on selle järgi hinnatud KL üksuste õppehäiretel kokkutulnute arvu - minuarust viimane tärmin on 2 tundi.
Suudab enamuse koosseisust saada kokku KL, suudab ka KV.

Siit see erinev arusaam tulebki. Trumm, KV kogunemine ei ole päris sama, mis KL kompanii kokku ajamine. KV on tavaari jms ikka kõvasti rohkem ja iga reservväelane ei ole kaitseliitlane, kel vajalik seljakott ja varustus kodus.
KL on enamasti kogukonnakeskne, s.t et inimesed elavad/õpivad/töötavad KL kogunemiskoha läheduses, seega on 2H täiesti mõistlik, arvestades, et kodus vaja vorm selga lükata, kott selga (kellel relv kodus, ka kaasa) ning kogunemiskohta. Kuidas KV peaks hakkama saama sama ajaga kui väeosad (Tapa, Jõhvi, Võru) asuvad meeste tegelikest elukohtadest sadu km eemal? Veel enam võttes arvesse tänast olukorda, kus inimeste igapäevane mobiilsus on muutunud rahvusvaheliseks.
Sinu ettepanek oli see, et miks ei võiks kuskil kodukoha juures olla organiseeritud ühistransport, mis bussitäie mehi Jõhvi linnakusse kohale toimetaks? Istub võssis tarakan, kes kogu bussile paar salve tühjendab? Tekib risk vähesele hajutatusele, selle asemel, et mehed väiksemate gruppide või üksikuna väeossa ilmuks.

Eesmärgid peaks seadma sellised, mida ei oleks kerge saavutada, aga samas peaks need jääma ikka mõistlikkuse piiresse.

[Kapten Trumm]

Siit see erinev arusaam tulebki. Trumm, KV kogunemine ei ole päris sama, mis KL kompanii kokku ajamine. KV on tavaari jms ikka kõvasti rohkem ja iga reservväelane ei ole kaitseliitlane, kel vajalik seljakott ja varustus kodus.
KL on enamasti kogukonnakeskne, s.t et inimesed elavad/õpivad/töötavad KL kogunemiskoha läheduses, seega on 2H täiesti mõistlik, arvestades, et kodus vaja vorm selga lükata, kott selga (kellel relv kodus, ka kaasa) ning kogunemiskohta. Kuidas KV peaks hakkama saama sama ajaga kui väeosad (Tapa, Jõhvi, Võru) asuvad meeste tegelikest elukohtadest sadu km eemal? Veel enam võttes arvesse tänast olukorda, kus inimeste igapäevane mobiilsus on muutunud rahvusvaheliseks.

Minu silmis on taoline vastandus, kus KV "koguneb", aga KL "aetakse kokku" natuke sita maitsega.
Millist "tavaari" on KV jalaväekompaniil rohkem kui KL lahingukompaniil?
Väeosad/varustusbaasid inimeste elukohtadest 200 km pole ju pannud tulnukad, vaid ise oleme.
EW Kaitseväes oli 1930ndatel ette nähtud territoriaalne mobilisatsioon - üksus mobiliseeriti seal, kus ta tegutsema pidi hakkama.
See muutis mobilisatsiooni segamise vastase (nt lennuväe) poolt väga vaevaliseks (põhiline pikamaa transport tollal oli raudtee), sest puudus massiline liiklus teedel ja raudteedel, mida rünnata.
Samuti puudus ka vajadus liigutada üksusi ühest Eesti otsast teise, mida oleks jällegi lihtne segada (nt õhust).

[Kriku]

EW Kaitseväes oli 1930ndatel ette nähtud territoriaalne mobilisatsioon - üksus mobiliseeriti seal, kus ta tegutsema pidi hakkama.

Ma ei saa sellest eriti aru.

Oletame, et meil on KV reservis jalaväekompanii. Pool koosseisust elab Tallinnas, ülejäänud üle Eesti laiali. Ida-Virumaal tekib olukord. Kus ja kuidas tuleb sinu nägemuse järgi see kompanii mobiliseerida?

[Kapten Trumm]

Üksus tuleb mobiliseerida seal, kus asub valdav enamus isikkoosseisust. Seal peab asuma ka kogunemiskoht ja varustus.
Soovitatavalt peaks üksus ka olema valmis seal piirkonnas kiiresti tegevusse asuma.
Ida-Virumaal peaksid kõigepealt hakkama tegutsema üksused, kes asuvad kohapeal (ja formeeritakse kohapeal).
Arvestades Ida-Viru enamusrahvuse (70% mitte-eestlased) kahtlast meelsust, siis ilmselt üksused, mille isikkoosseis elab lähimates eestikeelsetes maakondades (Jõgeva ja Lääne-Viru).
Ida-Virumaal oleks täiesti territoriaalne kompanii täiesti venelastest koosnev.

Üksuse kogunemiskoht võiks olla max 30 km elukohast. Sellisele kaugusele toimib ühistransport täiesti normaalselt.