Reservõppused ja lisaõppekogunemised

[Heigo]

Lugupeetud reservväelased,

Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse ning reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ulatus ja maksmise kord. Vastu võetud 18.04.2013 nr 64

§ 3. Reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ulatus
(1) Reservväelasele makstakse toetust alates päevast, kui ta saabub õppekogunemise läbiviimise kohta, kuni õppekogunemisel osalemise lõppemiseni.
(2) Reservväelasele makstakse õppekogunemisel osalemise aja eest toetust järgnevalt:
1) sõdur – 27 eurot päevas;
2) allohvitser – 30 eurot päevas;
3) ohvitser – 40 eurot päevas.

Ühestküljest poleks nagu see kõige hulle, eriti kui võrrelda, et välislähetuse 100% päevaraha on 32 eurot ja püsinud muutumatuna pea kaks aastkümmet. Päevarahalt makse maha ei võeta.

Kommenteerin: kõik need toetussummad on korras näidatud ilma maksudeta ja kuna tegemist on toetusega mitte palgaga ega võetakse maksud maha täie rauaga. Palgast arvestakse maha maksuvaba miinimum. Ohvitser ei saa 10 päeva eest 400 euri vaid 333.70 arvele. Ehk kui keskmiselt on kuus 21 tööpäeva siis arvestage võrdlusena tegevväelasest ohvitseri ja reserväelasest ohvitseri sissetuleku osas samal harjutusel ja ka sama töö eest. Endine kaitseminister sai meedias välja öelda reserväelaste toetuse päevamäärad (loomulikult ilma maksudeta) ja RaM sai maksud oma kontole tagasi.

[Kapten Trumm]

Noh see RÕK ei peagi tegelikult olema kellegi üle kuldamine, lihtsalt aeg ajalt esinev kodanikukohustus, mille eest juhtumisi palka makstakse.
Arvude võrdlemisel ei maksa muidugi ka unustada, et sellel ajal on ka prii ülalpidamine (ma nt tsiviilis ei söö kunagi nii hästi ja palju kui RÕKis).
Taolise menüüga just alla 10 euro päevas väga söönuks ei saa, tööl käimiseks bensiini ei kulu jne. See aga on juba veerand kuni pool saadavast rahast.

Lisaks: toetuse alla lähevad ka nädalavahetused ja riigipühad (kui satuvad), mis muidu tööpäevade hulka ei lähe.

[ivanorav]

Kui juba enne RÖK-i elatakse peost suhu, siis RÖK on elus köige väiksem sotsiaalprobleem!
Mis siis saab, kui asendamatu ehitaja haigeks jääb?
Kodumaal käies on selliseid "hästi elavaid" inimesi kogu alev täis.
Katsuge elada niimodi, et iga kuu jääks palgast üle a-la vähemalt 25%!
Selle raha saab tagantjärgi alati ära kulutada ja häda korral saab pangast selle alusel laenugi!

[kalleb]

huvitav palju maksti nõukogude ajal kordusõppuste meestele (partisanidele)

sõduri päevataks ajateenistuses oli aga 12 kopikat päev millega 80 lõpus ei saanud leivapätsigi enam kätte

[Lemet]

Mäletamist mööda sai keskmist...

[mauro]

ajateenistuja tasu ja reservõppe tasu on erinevad.

reservkogunemisel ei ole sa ajateenija - vaid ametikohal olev kaitseväelane kes saab ju vastavalt auastmele palka.

[Heigo]

Reservväelane ei saa alates 01.04.2013 enam palka vaid toetust mille suurus sõltub sellest, kas oled sõdur, allohvitser või ohvitser?

[mauro]

http://www.postimees.ee/1233180/kevadto ... le-toetust


ah jaa - otsisin ja see tuli välja:

Aprilli algul kehtima hakanud kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt makstakse nüüdsest õppekogunemistel reservväelastele toetust, mille järgi sõdurid saavad 27 eurot, allohvitserid 30 ja ohvitserid 40 eurot päevas. Varem said reservväelased õppekogunemisel oldud aja eest oma sõja-aja ametikohale vastava palga keskmist.

[Lemet]

Huvitav, kuidas muutuksid kulutuste suhted, kui maksma hakataks näiteks eelmise aasta tuludeklaratsiooni alusel keskmist palka töökohalt

[Kapten Trumm]

reservkogunemisel ei ole sa ajateenija - vaid ametikohal olev kaitseväelane kes saab ju vastavalt auastmele palka.

Ei ole enam nii, RÕK-is olles saadakse toetust, mis on grupeeritud vaid sõdurite, allohvitseride ja ohvitseride lõikes:

3. Reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ulatus
(1) Reservväelasele makstakse toetust alates päevast, kui ta saabub õppekogunemise läbiviimise kohta, kuni õppekogunemisel osalemise lõppemiseni.
(2) Reservväelasele makstakse õppekogunemisel osalemise aja eest toetust järgnevalt:
1) sõdur – 27 eurot päevas;
2) allohvitser – 30 eurot päevas;
3) ohvitser – 40 eurot päevas.

Jutt siis brutosummadest on.

[allatah]

Kindlasti on kuskil selle kohta ka täpne kirjeldus olemas, aga puhkuse ajal kohe üldse ei taha riigiteatajasse põhjalikult süveneda. Seega minu küsimus on, et mis saab sõja ajal?

Mitte et ma muidu ei tule, kui ainult hea palga korral, aga sõda kestab ju kauem ja hõlmab rohkem mehi, kui RÕK. Kas riik sel ajal ka maksab neile meestele midagi ja kui jah, siis kustkohast see raha võetakse?
Sõjaolukorras on muidugi päris mitu paari kraadi võrra kangemat probleemi, kui pangakontol tiksuv summa, aga käisin hiljuti pangas ühte laenuasja uurimas ning hiljem hakkasin mõtlema, et mis siis sõjaolukorras kõigest saab?

[Kapten Trumm]

Sõja ajal on ikka märksa suuremaid probleeme kui saadav taskuraha
Kindlasti oleks võitlevatele meestele see oluliseks motivaatoriks, kui tagasi tulles saab tema või tema langemise korral tema naine-lapsed pangale kuuluva korteri päris omale - ilma midagi maksmata.
Vabadussõjas oli see maa saamise teema olnud mitte väikese tähtsusega. Minu vanavanaisa oli vanaema sõnul peale oma asunikutalu pikki tööpäevi ikka ohanud ja öelnud, et kui poleks sõtta läinud, oleks siiani mõisa sulane.

[A4]

Puht-juriidiliselt on niimoodi, et tööandjal on RÕK-i ajaks kohustus töösuhe säilitada, või siis peatada. St kui inimene RÕK-ilt tagasi tuleb, siis on tal töökoht säilinud, kuid palka talle selle aja eest ei maksta – selle asemel maksab riik toetust.

See, et riigi poolt õppekogunemistel makstav toetus ei pruugi hästi ära katta inimese tavapäraseid kulutusi või vahet tema tavapärase palgaga, on ilmselt teada probleem. Eelmisel aastal suurendati ka neid toetusi mõnevõrra, aga ilmselt ei piisa. Asja peaks (ka töö korraldamise mõttes) leevendama vast see, et RÕK-idest antakse rahuajal ette teada vähemalt 120 päeva, mis peaks andma töötajale endale ja ka tööandjale piisavalt „eelhoiatust“, et selleks ajaks oma töö ümber korraldada jne – kuidas muidu ettevõtted saavad hakkama, kui inimene plaanipäraselt kuuks ajaks puhkusele läheb, või siis ilma eelhoiatuseta „sinisele lehele“ jääb. Samuti peaks keskmisel reservväelase isiklikud tavapärased kulutused (kolm söögikorda päevas, auto bensiin, kommunaalid) vähemalt selle ühe inimese võrra RÕK-i ajal väiksemad olema. Mis samas loomulikult ei pruugi ära katta vahet, kui tegemist on kaheks nädalaks RÕK-ile kutsutava reservohvitserist erasektori tippspetsialistiga, kes on suutnud suure osa oma palgast maja- ja autoliisingute ning laste erakoolirahade jms alla lukku lüüa.

Ma ei usu eriti, et probleemi lahenduseks oleks toetuste vaibana suurendamine, või siis diferentseeritud toetuse sisseviimine vastavalt inimese senisele tsiviil-sissetulekule. Esiteks, mõistuse piires võib neid toetuse ju vaibana tõsta, aga ikka jääb sellisel juhul inimesi, kelle tsiviilsissetulek on endiselt tunduvalt kõrgem RÕK-i toetusest. Diferentseeritud toetusi ei toetaks mina järgmistel põhjustel. Esiteks, et vältida pettusi, teostada kontrolli inimese tegeliku tsiviilsissetuleku üle jne – see kõik vajab inimtöötunde, lisa-inimesi, asjatud administratiivset ressurssi, mida saaks palju targemini kasutada. Teiseks, nagu 1990. aastate lõpu juhtumitest viidati – ikka võib sekka sattuda paar tippspetsialisti või suur-ärimeest (kes saavadki täiesti ausalt väga suurt keskmist kuupalka), kes võivad kogu reserv-pataljoni „palgafondi“ tühjaks süüa. Ning kolmandaks – ja see on põhiline – sõjaväes on kõik inimesed võrdsed, inimesi eristatakse vaid nende SA-ametikoha ja –auastme järgi; tippadvokaadist kuulipilduri abi on täpselt sama väärtuslik, teeb RÕK-il täpselt sama tööd ja väärib selle eest täpselt samasugust tunnustust ja toetust, kui töötu või siis kojamehest kuulipilduri abi.

Seetõttu saaks võimalik lahendus olla ilmselt vaid RÕK-ide intensiivsuse suurendamine, efektiivsem ajakasutus, rohkem nädalavahetuse päevade kasutamine jne. Nii näiteks võiks kaaluda reservohvitseride ja –seersantide kahenädalase katkematu RÕK-i asemel seda, et esmalt kutsutakse inimesed paaril nädalavahetusel RÕK-ile ja „täispikalt“ on need inimesed teenistused vaid nädala koos reakoosseisuga. Teine variant – suruda reservkoosseisu RÕK-i pikkus kokku seniselt seitsmelt päevalt viiele, ja panna ka sellest viiest päevast kaks päeva nädalavahetuse arvele.

Mis sõja aega puudutab, siis ilmselt kehtib ka sellel ajal sama päevapõhine toetus (mis teeb kuu peale siiski kokku pisut alla keskmise palga) või siis mingi teine skeem, kus reamehele makstaksegi kaadri-reamehe palka jne. Ilmselt aduvad pangad sõja korral ka ise, et mõistlik on kõigi reservväelaste kodulaenude tagasimaksed selleks suhteliselt lühikeseks ajaks peatada. Mis hüvitisi ja toetusi vigasaamise või langemise korral puudutab, siis peaksid kõikidele kaitseväelastele – ajateenijatest ja tegevväelastest kuni reservväelasteni – kehtima samad hüvitised ja toetused, mis rahuajalgi. St. langemise korral lähedastele ilmselt umbes 120 000 euro suurune ühekordne hüvitis (sellega peaks ära maksma iga vähegi normaalse eluasemelaenu) + toitjakaotuspension. Raskemini vigastatutele taastusravi riigi kulul + ühekordsed ja igakuised toetused, mis on tsiviilsektori toetustega võrreldes üsna korralikult. Suure sõja ja suurte inimekaotuste korral maksab see kindlasti kena kopika, aga eks oma riigi pidamine ei olegi odav lõbu ja ilmselt päädiks see eraldi veteranide ameti, eraldi eelarvesummade ja suure ühiskondliku tugisüsteemiga.

[Kapten Trumm]

Tegelikult võiks KV siin KL-st õppida, kus on üsna rutiinseks muutunud 2-2,5 päevased õppused nädalavahetusel.
Enamasti suudetakse meil juba teha kompanii õppusi nii, et seal ei vajata kaaderkoosseisu otsest sekkumist.
Mitte ilmaasjata pole koju hakatud varustust ja relvastust andma - see kõik kiirendab oluliselt üksuste formeerimist.
Taoline formaat aitaks tõhusalt kulutada ja tekkinud rahuaja rasva ja mõttelaiskust.
Selline formaat häirib igapäevaelu igatahes vähem kui nädal aega kodust ära.

Et see on suur logistiline koormus, olen nõus.
Samas kas me mitte ei peaks arendama end kiiremini neid logistilis-organisatoorseid sooritusi tegema?
Tuleb see ainult rohke praktikaga.

Arvan, et sõja tulevik meie maal on pigem kolmepäevane 2000 mehega sõda 8-tunnise etteteatamisega kui kolmekuuline sõda 20 000 mehega 180 päevase etteteatamisega.
Ühesõnaga, kokkuvõtteks:
-et häirida vähem inimeste elu, saab teha lühemaid õppusi
-et lühematest õppustest ei saaks logistiline õudustemaja, on vajalik üle minna iseformeeruvatele üksustele.
-iseformeeruvad üksused on reeglina väiksemad, mis toetab kenasti varustuse hajutamise ja "raskuspunktide" vältimise kontseptsiooni. Mis omakorda muudab vastase tegevuse keerukamaks.
-lühematel õppustel on ilma mingite inimlike ja juriidiliste probleemideta vähendada ka etteteatamisaega.
Lühem etteteatamisaeg, sellega harjutatud süsteem ning iseformeeruvad üksused ongi see Eesti NOKIA Idaviru "Donbassi" puhuks.

[Mazz]

Oli endal üks tragikoomiline seik viimase rõkiga. KL maksab sõidukompi 0.2 senti/km. Riik aga 0.07. Paberid said ilusti täidetud, aga mida ei tule seda ei tule...
Kolm kuud pea juba möödas, võtsin siis ühendust. Alalisest elukohast oli 82km edasi-tagasi. Mitmed meilivahetused ja telefonikõned ja pika vaeva järel pakuti mulle 0,77 senti. Ja veel küsiti, et kas ma olen kindel et ma seda summat soovin ???? Aga ei võtnud seda riiklikku mõnitust vastu. Tule või Austraaliast. Aga makstakse ikka elukoha järgi kuhu oled sisse kirjutatud. Sama kandi mehed läksid ka siit vabatahtlikult RÕKile ja said 0.2e/km. Kogu see pull oli KL kooseisus.(Kuulun ka ise sinna)
Loogika 5000