Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Vasta
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas nimetu »

No viimane LÕK tuli ju ootamatult ka formeerijatele
Jah. Lisaks olid samal ajal riigist väljas kaitseväe juhataja, kaitseminister ja brigaadiülem.
Sellest hoolimata saadi formeerimisega hästi hakkama.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mis nende võtmeisikute roll pataljoni formeerimisel ka oleks?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1473
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas Madis22 »

nimetu kirjutas:
No viimane LÕK tuli ju ootamatult ka formeerijatele
Jah. Sellest hoolimata saadi formeerimisega hästi hakkama.
See on nüüd jälle see küsimus, et kas ka piisavalt hästi, või tasuks kaaluda mõnede protseduuride muutmist, et saada hakkama paremini.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas Martin Herem »

Madis22 - nõus. Nii peabki olema. Kehtib kahe viimase postituse kohta.
Trumm - ei ole nõus. Isiklik varustus kodus kiirendab ehk (kui varustus on selles kodus, kus inimene tegelikult elab ja kui varustus säilib) aga ... isikliku varustuse kättesaamine on formeerimise juures üks vähim aeganõudvaid osi.
Kujutame ette, et suudame üksusele varustuse kätte anda 2 tunniga. 800 võitlejat. Alates reservväelase kogunemiskohta saabumisest, kuni pataljoni lahkumiseni formeerimispunktist.
Sellega oleme kiirendanud üksuse formeerimist võrreldes tänasega X tundi.
Kuid kokkuvõttes ei ole Valitsuse otsusest kuni üksuse formeerimispunktist lahkumiseni me ikka märkimisväärselt kiiremad.

Veel ma ei tea mitmes kord ...
Mul ei ole statistikat, kuid ma ei ole kindel, et see mida keegi nimetab koduks kus hoiaks varustust, asub üksuse juurde liikumise mõttes kõige paremal trajektooril.
Kui kolm punkti (teata saamise koht, varustuse asukoht, üksuse formeerimine) asuksid ühel, protsessi mõttes loogilisel joonel, siis oleks varustuse kodus hoidmine kasulik. Ajaliselt tunde võitev. Aga kas on? Mina ei tea täpselt. Kuid mul on tunne, et 1000 võitleja kohta on "liiga palju neid", kes peaksid liikuma ebaloogiliselt.
Keegi võiks prooviks võtta ette rahvaloenuse vms andmed ja tuletada sealt.

Lisaks sellele varustuse "kulumine" kodusel hoiul. Aga olgu see pealegi. Ütleme, et ei kulu. Ja inimese kehamõõdud ei muutu märkimisväärselt.

Kolmandaks probleemiks on veel reservväelaste soov ja võimalused varustust kodus hoida. Mõelgu nüüd iga foorumlane oma "kodule". Kas teil on oma elamispinnal koht suurele seljakotile? Ühest küljest on see nagu vanaisa mõõk seinal - uhke värk, mis viitab kodaniku kuuluvusele. Teisest küljest on see kasutu "kola" jalus, mida võiks ajutiselt hoida keldris, kuuris, maal suvilas ...

Viimasena tooksin välja varustuse muutumise. Ajateenistus läbiti ühe kiivriga. 1 aasta hiljem on meil öövaatlus ja teised kiivrid. Rääkige mida tahate aga ei ole lihtne neid kiivreid kodudes vahetada.
Tuleb välja, et saapad on tänapäeval sellised, et nad aeguvad! 5 aastat ja tallad tulevad lahti. Seepärast oleks normaalne reservväelaste varustust läbi ajateenistuse pidevalt uuendada. Kas 3ndal või 5ndal aasta kutsume kogu varustuse tagasi? Ütleme et 18000 reservväelast vahetub välja 5e aasta jooksul. Täna teeks see umbes 3400 varustuskomplekti igaaastast "tagasikutsumist" - kui kiirreageerimisse ei kuulu, siis võtame varustuse ära.

Kokkuvõtteks
Ka mina olen öelnud, et anname varustuse koju. Kui aga kogu protsessi (mitte ainult formeerimist) kirjeldame, siis ei tundugi see enam nii tõhus.
Formeerimise kiirus : igasugu sekeldused varustusega = ?
See kõik ei tähenda, et ohu suurenedes ei võiks me mingites elementides või mingites üksustes seda teha.
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas Lemet »

Ka mina olen öelnud, et anname varustuse koju. Kui aga kogu protsessi (mitte ainult formeerimist) kirjeldame, siis ei tundugi see enam nii tõhus. 
Praktikas mõne allüksusega katsetada poleks võimalik? Just riietuse, vestide jms osas. Seda enam, et oluline on ka mitte ainult see, et asi sasks tehtud, vaid ka see, et saaks hästi tehtud. Et L suuruses kodanik ei peaks endale S suuruses kuube selga ajama, nagu kirjeldatud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3485
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas Chupacabra »

* Võib olla ei ole varustuse kättesaamine kõige ajakulukam tegevus LÕKi ajal?

* Kui kaaluda varustuse kodusele hoiule andmist, siis peaks seda tegema ainult kuuma reservi puhul. Meeste keskmine kaal ei muutu oluliselt 18-25 eluaastal, üldiselt hakkab see kasvama peale 25 eluaastat. Seega riidenumbri probleem ei ole enamuse probleem. Pealegi võib see motiveerida osa mehi rohkem trenni tegema, et frentš ikka selga läheks.

* Kui varustust peab formeerimisel ootama 3 tundi, siis see võib olla pikem aeg kui reservistil käia kodust läbi ja võtta sealt varustus (+1 tund).

* Mure on, et varustuse kodusele hoiule andmise korral võib see jääda väikseks, kaduda ära, ei mahu, müüakse maha jne. Aga tegelikult pole seda ju proovitud (?). Võib olla teha test mingi grupiga ja/või aastakäiguga? KLis see ju töötab.
A4
Liige
Postitusi: 1826
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas A4 »

Teoreetiline ettepanek juhuks, kui see individuaalvarustuse väljastamise kiirus, sobivate suuruste puudumine jne ikkagi peaks olema nii suureks probleemiks ja ajakuluks, et selle vähendamisega on mõistlik tegeleda.

Nimelt, mis oleks, kui iga kiirreageerimisstruktuuris oleva reservväelase individuaalvarustus oleks komplekteeritud ja ladustatud niimoodi, et ajateenistuse lõpus, sellel n-ö viimasel admin-nädalal hooldaks ja puhastaks iga peatselt reservi minev ajateenija ära oma isikliku varustuse, peseks kas ise või KV poolt tsentraalselt korraldatult ära oma vormiriided, kompaniiveebli abiga vahetataks välja katkised ja kadunud elemendid. Ning siis pakitaks kogu see kraam ühte suurde vaakumpakendisse vms, millele läheks peale reservväelase nimi ja võimalusel ka kotis olevate vormiriiete ja varustuselementide „suurused“. Selline kott ladustatakse koos konkreetse üksuse muu varustusega, formeerimisel saab reservväelane kiirelt käte kogu komplekti mitte ainult „õige suurusega“, vaid sõna otseses mõttes tema keha järgi 8-11 kuu jooksul välja timmitud ja tema enda poolt kasutatud ja hoitud asjad.

Niiviisi hoitaks varustust seni, kuni konkreetne reservväelane kuulub kiirreageerimisstruktuuri ehk keskeltläbi 5-6 aastat. Kui süsteem liigutab reservväelase vahepeal ühest kiirreageerimisüksusest teise, siis „liigutavad“ logistikud ka varustusekoti temaga „kaasa“. Kui mõni oluline varustuselement vahepeal aegub või oluliselt parema vastu välja vahetatakse, siis kakuvad laotöötajad koti lahti, vahetavad elemendi välja sama suurusega uue vastu, ning panevad koti kinni tagasi. Kui reservväelane kiirreageerimisstruktuurist välja arvatakse, siis kistakse kott lahti ning varustus läheb n-ö uuele ringile ajateenijatele kasutamiseks jne. Kui reservväelane mobilisatsiooni korral välja ei ilmu, siis on tema varustus (erinevalt kodus hoiustamise variandist) endiselt KV „käes“ ning seda saab kasutada siiski nt täiendreservi varustamiseks vms. Igal juhul ei jääks see kasutult kellegi suvilasse vedelema.

Jääksid ära pikemad varustusesabas seismised, ja „muutuvsuurusega“ riide- ja varustuselementide ühe kaupa väljavõtmine, vahetamine, sabas seismine, hädaldamine, kui õiget suurust enam pole jne. Oma individuaalse koti saab iga reservväelane ise ilma erilise kõrvalise abita hunnikust või riiuli pealt välja otsida ning seejärel riideid selga hakata ajama. Võrreldes kodus hoitava varustusega jääb ära see häda, et inimese elu- ja töökoht, varustuse paiknemise koht ning KV formeerimispunkt võivad kõik olla Eesti erinevatest otstes, samuti varustuse „kaotsiminek“ või kasutult seisma jäämine juhul, kui reservväelane õppekogunemiselt või mobilisatsioonist kõrvale hoiab.

Aga see oli mõeldud pigem n-ö mõtteharjutusena selle kohta, et on teoreetiliselt ka muid variante kui varustuse koju kaasa andmine, või tänasel moel ladustamine ja väljastamine. Aga kohe võib muidugi ülesse loetleda ka miinuseid, mis sellise süsteemiga kaasneksid:
- Kui täna peab KV varuma varustust eelkõige struktuuris ettenähtud reservväelaste arvule + inimkaotuste korvamiseks mõeldud täiendreservi inimestele, siis nüüd tuleks varustust varuda ettenähtud struktuurile + päris suurele ülekattele, kui tahetakse garanteerida, et iga reservväelane siiski saaks selle sama varustuse, mis tal ajateenistuses oli. Kuid täpselt sama probleem on kodus hoiustamise puhul.
- Täiendav „raiskamine“ toimub seeläbi, et niimoodi pakendatud individuaalvarustust ei saa vahepeal vajadusel kasutada, täies mahus hooldada jne. Kuid täpselt sama probleem on kodus hoiustamise puhul.
- Kui kiirreageerimisstruktuuri määratakse „tagasi“ reservväelane, kes ajateenistuses käis 10 aastat tagasi, vahepeal kukkus ka kiirreageerimisstruktuurist välja, siis talle enam individuaalset kotti pole kokku pandud. Või kui ka on, siis pärast 10+ aastat ei pruugi sama suurusega püksid, vormijakk ja kuulivest tõesti enam selga minna.
- Edit: üks täiendav probleem veel. Kui selliselt ladustatud varustus seisab ja võetakse välja vaid mobilisatsiooni korral, siis on hästi – pärast (loodetavasti võidukat) sõda on varustuse uuesti hooldamine ja kokku klapitamine kõige väiksem probleem. Aga kuidas hooldada ja uuesti komplekteerida täpselt sama kott siis, kui reservüksus X on välja kutsutud vaid nädalaseks RÕK-iks või paaripäevaseks LÕK-iks? Ka nende päevade jooksul lähevad kõik riided mustaks ja märjaks, osa varustust kaob ära või läheb katki jne. Kui tahetakse „taastada“ kott tema algsel kujul ja sisul, siis kas vääname igale õppekogunemisele veel 1-2 päeva otsa selleks, et reservväelane peaks individuaalselt ära pesema ja kuivatama (kuskohas, mis vahenditega?) oma kasutuses olnud riidevarustuse, vahetama välja mingid asjad jne, et ise oma käega kott uuesti komplekteeritud saaks? Sellisel juhul asendub tänane hädaldamine „varustusesaba oli ülipikk ja ma ikka ei saanud õiges suuruses müsti“ hädaldamisega „miks ma pean veel kaks päeva passima ja varustust hooldama, miks KV seda kuidagi mõistlikumalt ei tee?“. Varustuse hoolduse, pesemise, kuivatamise saavad ära teha ka KV laotöötajad, aga kas nad nt suudavad pärast seda ära komplekteerida ka kõik nt 900 üheainsa jalaväepataljoni reservväelase kotti?

Ühesõnaga – äkki on tänane süsteem siiski enamvähem parim kompromiss kiiruse, efektiivsuse ja kulude vahel?
MilLT
Liige
Postitusi: 78
Liitunud: 10 Aug, 2018 16:17
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas MilLT »

Eelnevaga täiesti nõus, väga hästi plussid-miinused välja toodud.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas Martin Herem »

Kõik õige. Rahuaegseid ressursse lisades on muidugi võimalik formeerimist kiirendada.
1200 nimelist komplekti varustust pataljoni isikkoosseisu jaoks on väga kiiresti leitav ja reservväelasele kätteantav.
Aga ...
Kui süsteem liigutab reservväelase vahepeal ühest kiirreageerimisüksusest teise, siis „liigutavad“ logistikud ka varustusekoti temaga „kaasa“. Kui mõni oluline varustuselement vahepeal aegub või oluliselt parema vastu välja vahetatakse, siis kakuvad laotöötajad koti lahti, vahetavad elemendi välja sama suurusega uue vastu, ning panevad koti kinni tagasi. Kui reservväelane kiirreageerimisstruktuurist välja arvatakse, siis kistakse kott lahti ning varustus läheb n-ö uuele ringile ajateenijatele kasutamiseks jne.
Ladustamine on kallim. Alates kiletamisest, lõpetades laopinnaga. Ja on üsna kohutav näha seda kilemäge, mis jääb järgi formeeritud üksusest. 6 kuud pärast ajateenistust ei paista see ka eriti efektiivne.
Laos asjade liigutamine on kallim. Täna võtad 150 vormi ja paned teise lattu, sisuliselt riski pole. Nüüd on konkreetne pakk konkreetsele isikule. Inimtunde kulub rohkem.
Meie unistus on, et kogu üksus pärineb ühest ajateenistuse aastakäigust. Tegelikult muutub see koosseis vaikselt igal aastal. Seega tuleb sul igal aastal juurde "üldist varustust" või pead sa neid millegi järgi pakendama.
Ei ütle et ei saa. Ei ütle et ei tee kiiremaks. Aga kahtlen, kas sellist hinda tahame maksta. Ja ühtteist on ikka juba katsetatud kah. Ja A4 vastas tegelikult juba ise ära.
Kui kaaluda varustuse kodusele hoiule andmist, siis peaks seda tegema ainult kuuma reservi puhul.
Ma ei tea mida pead silmas kuuma reservina aga kiirreageerimisüksused on 21000 täna. Selles oleva 18000 reservväelase ametikoha täitmiseks peab määratud reserv olema veel suurem. Seega koju tuleks anda 18000+ komplekti.
Kui varustust peab formeerimisel ootama 3 tundi, siis see võib olla pikem aeg kui reservistil käia kodust läbi ja võtta sealt varustus (+1 tund).

Kodunt läbi käimisele kuluv aeg oli vaid üks detail.

Ja lõpuks, tänane süsteem võimaldab kiiremat formeerimist. Süsteemis tuleb parandada vead, mitte süsteemi ei tule muuta.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Trumm - ei ole nõus. Isiklik varustus kodus kiirendab ehk (kui varustus on selles kodus, kus inimene tegelikult elab ja kui varustus säilib) aga ... isikliku varustuse kättesaamine on formeerimise juures üks vähim aeganõudvaid osi.
Ma refraseeriks - kui täna peaks meie allüksus hakkama kogunemisel välja võtma isiklikku varustust, pikeneb aeg kogunemise algusest minu hinnangul umbes 2 korda. Jutt on siis "tundmatust" varustusest, kus tuleb saapaid ja riideid proovida ja varustust komplekteerida, mitte eelmisel korral nimesildiga kilekotti pandust. Olen käinud kolmel RÕK-il, kus jagati isiklikku varustust ja natuke rohkematel (pluss vabatahtlikud õppused), kus seda ei jagatud. Kogemus ajakulu kohta põhineb seal nähtul.

See 2 korda tuleb kuidas? Kõik muud ajaraiskamised on ka ära optimeeritud. Reliktina on jäänud relvasabas passimine, mis võtab järele jäänud ajast ära tubli veerandi.

Ehk siis: isiklik varustus muutub kriitiliseks ajaliseks faktoriks vaid siis, kui muud asjad on ära optimeeritud, näiteks
1. üksuse autod asuvad samal ajal ja igaüks teab, millisesse autosse ta läheb, autod on töökorras
2. allüksusevarustus on autodele eelpaigutatud (eeldab hoiukaste ja kindlaid autosid)
3. isikkoosseis teab täpselt, mida teha ja on seda korduvalt läbi teinud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Niiviisi hoitaks varustust seni, kuni konkreetne reservväelane kuulub kiirreageerimisstruktuuri ehk keskeltläbi 5-6 aastat. Kui süsteem liigutab reservväelase vahepeal ühest kiirreageerimisüksusest teise, siis „liigutavad“ logistikud ka varustusekoti temaga „kaasa“. Kui mõni oluline varustuselement vahepeal aegub või oluliselt parema vastu välja vahetatakse, siis kakuvad laotöötajad koti lahti, vahetavad elemendi välja sama suurusega uue vastu, ning panevad koti kinni tagasi. Kui reservväelane kiirreageerimisstruktuurist välja arvatakse, siis kistakse kott lahti ning varustus läheb n-ö uuele ringile ajateenijatele kasutamiseks jne. Kui reservväelane mobilisatsiooni korral välja ei ilmu, siis on tema varustus (erinevalt kodus hoiustamise variandist) endiselt KV „käes“ ning seda saab kasutada siiski nt täiendreservi varustamiseks vms. Igal juhul ei jääks see kasutult kellegi suvilasse vedelema.

Jääksid ära pikemad varustusesabas seismised, ja „Oma individuaalse koti saab iga reservväelane ise ilma erilise kõrvalise abita hunnikust või riiuli pealt välja otsida ning seejärel riideid selga hakata ajama. Võrreldes kodus hoitava varustusega jääb ära see häda, et inimese elu- ja töökoht, varustuse paiknemise koht ning KV formeerimispunkt võivad kõik olla Eesti erinevatest otstes, samuti varustuse „kaotsiminek“ või kasutult seisma jäämine juhul, kui reservväelane õppekogunemiselt või mobilisatsioonist kõrvale hoiab
Tegelt ma pean nüüd A4 kiitma, seda ei juhtu minu poolt küll tihti, aga siiski. Tajun siin teatud kaasamõtlemise/out of box tahet.
Arvan, et selline korraldus säästab meile ka varustuse kulusid, sest samad asjad võib samale mehele anda, kuni nad narmendavad.
Telepildis on näha, et kogunemistel antakse meil päris palju uusi asju, mis pole just majanduslikult mõttekas.
muutuvsuurusega“ riide- ja varustuselementide ühe kaupa väljavõtmine, vahetamine, sabas seismine, hädaldamine, kui õiget suurust enam pole jne.
See ongi selle riidetralli põhiline ajaraiskamise koht. Mehed ei tea, mis number asjad neile käivad! Tuleb proovida, tagasi tuua, iga mehega läheb kasti kõrval aega.

Lisaks täiendan "kileprobleemi" - poes on müügil mitmekordsed (lukuga), mul naine pakib sinna sisse hooaja lõpus riided, mida vaja ei ole. Sõjaliselt: kui tore idanaaber suudab meile siia mingi p**** kaela lasta (radioaktiivse või keemilise), siis õhukindlalt pakitud varustus ei saastu ja on peale pakendite puhastamist kasutatav. Lisaks ei niisku ega hallita. Miinus - pakkida saab ainult kuiva varustust. Isik saab sellised kotid oma varustusega laost kätte ja tagastab need koos pakitud varustusega lattu. Kehvalt kuivatas - pärast jookseb hallitanud vormis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 449
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

https://www.err.ee/996015/reportaaz-okk ... u-ootamine

Lugesin seda ning rääkisin sugulasega, kes osales ühel eelmisel LÕkidest. Tema oli üks neist, kes seisis tunde järjekorras. Õigupoolest seisis ta üle poole päeva järjekorras. Seisis nii kaua, et kõht läks tühjaks ning meel mustaks. Arvas, et järgmine kord ta ei osale. Ütlesin toona, et küll järgmine kord on need alguse probleemid lahendatud. See oli mitu aastat tagasi. Kahetsusega näen, et muutust pole olnud. Artikli põhjal tundub, et kogemusest õppimine endiselt ei tööta. Paha lugu.

Üldiselt kummaline lugu jah selle formeerimisega. Mitu korda aastas saabuvad ajateenijad, lisaks iga-aastased reserv- ja lisaõppekogunemised ja ometigi pole individuaalvarustuse jagamise protsess täiuslikkuseni lihvitud. Imelik. Aega ja võimalust harjutada ja ettevalmistada justkui peaks olema, kuid ajakirjanduses ilmunu ja LÕKil osalenud küsitlemise põhjal tundub, et nii nagu talv, tuleb ka varustuse väljajagamine alati ootamatult. Huvitav, kui palju erineb ajateenijate vastuvõtmine LÕKi formeerimisest ja miks need üldse peaksid erinema, eriti just see alguse osa? Võimalust treenida piisavalt.

Minu mäletamist mööda oli reservväelase varustuseelementidest umbes pool sellised, mis ei ole kuidagi seotud suurusnumbritega (alusmatt, nuga, labidas jne), teine pool on seotud inimese põhise suurusnumbriga. Esimene pool ei ole kvantfüüsika, et ei suuda kiiret lahendust väljamõelda, ega jagamist korraldada. Topi juba enne reservväelaste saabumist varustuskotti ära või pane jagamiseks vajalikud kastid järjest. Õigupoolest pole isegi vaja midagi mõelda, võta targemate poolt tehtud paber ette ja vaata, et mis järjekorras kastid peavad olema ja kuidas jagamispunkt ette valmistada. Võtad varustuskoti, siis labida ja viimasest saad noa vms. Suurusnumbrite põhisest varustusest on üle poole neid numbreid, mis on ette teada, st jalanumber ei muutu, peaümbermõõt ei muutu ja enamasti ei muutu ka peale ajateenistust oluliselt enam pikkus. Kehakaal või ümbermõõt võib muutuda, enamasti vist paari aastaga oluliselt ilmselt siiski mitte.

Sama hetk kui lähevad välja kutsed on potentsiaalsete saabujate mõõdud ette teada. Kehakaal ja sellega seonduv jääb ainsaks lahtiseks momendiks. Õigupoolest on võimalikud suurusnumbrid ette teada juba mitu aastat varem, see hetk kui ajateenijad lähevad reservi. Jääb ainult küsimus, et kes kutsututest kohale tuleb.
Kui suurusnumbrid ei ole ette teada on tegemist infotehnoloogiliselt lahendatava arendusega või andmekorje probleemiga. Jah, seal jääb sisse teatud lõtk, et ei tea kes täpselt kutsututest kohale tuleb, kuid sadade inimeste puhul me räägime juba tavapärasest normaaljaotusest. Ei ole nii, et ükskord tulevad kohale ainult pikad ja paksud ja teine kord ilmuvad lagedale kõhnad ja lühikesed.
Varustuse koju jagamine oleks üks võimalik lahendus. Kaasnevaks mõjuks on, et senine kulu reservisti individuaalvarustusele läheks vähemalt umbes 1,5 korda kallimaks. Lihtsam on esmalt kasutada ära eelnevalt viidatud protseduurilised ja infotehnoloogilised lahendused, et saada varustuse väljajagamisest maha lõigata mitmed tunnid ja mis sama oluline vältida mainekahju, mis lõpuks väljendub reservisti soovimatuses järgmine kord osaleda.

See on märgatavalt odavam kui kütta senise lahendusega võrreldes suurusjärk 25 miljonit koju jagamise tarbeks täiendavalt juurde. Äkki esmalt teeks senise jagamise korda ja lihviks tarbetud tunnid jagamisest maha? Miks koju jagamine on kallim. Vaatame artkilis toodu andmeid ja genereerime nende põhjal juurde uue mõõtme. Sealt tuleb suurim ja kulukaim probleem.

https://www.err.ee/994943/ulevaade-okas ... oimimisest

Vaatame palju kutsututest osales aastate kaupa.
2016 – 73%
2017 – 60%
2018 – 58%
2018 – 53%
2019 – 67%
Keskmisena umbes 40% ei jõua seega kohale. Reservi saatmise hetkel pole võimalik ette ennustada, et kes tulevad ja kes mitte. Samas varustus tuleks kõigile koju kaasa anda. Sealt hakkabki hind kerima.

Üks moment veel. Esmalt võiks proovida lihtsama süsteemi käima saada ja seejärel liikuda edasi keerulisema korralduse ehk koju jagamise juurde. Seni kuni lihtsam süsteem ei tööta korralikult on risk liiga kõrge, et on olemas suutlikkus siit edasi liikuda. Vähemalt mulle tundub nii.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3485
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas Chupacabra »

strateegiline sõdur kirjutas: Reservi saatmise hetkel pole võimalik ette ennustada, et kes tulevad ja kes mitte. Samas varustus tuleks kõigile koju kaasa anda. Sealt hakkabki hind kerima.

Üks moment veel. Esmalt võiks proovida lihtsama süsteemi käima saada ja seejärel liikuda edasi keerulisema korralduse ehk koju jagamise juurde. Seni kuni lihtsam süsteem ei tööta korralikult on risk liiga kõrge, et on olemas suutlikkus siit edasi liikuda. Vähemalt mulle tundub nii.
LÕK on siiski pärisolukorra harjutus. Kui 40% ei tule LÕKiks kohale, siis sõja korral tulevad kõik kohale (või tuuakse). Seega peab varustus olemas olema ikka kõigi jaoks.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 449
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Chupacabra kirjutas:
strateegiline sõdur kirjutas: Reservi saatmise hetkel pole võimalik ette ennustada, et kes tulevad ja kes mitte. Samas varustus tuleks kõigile koju kaasa anda. Sealt hakkabki hind kerima.

Üks moment veel. Esmalt võiks proovida lihtsama süsteemi käima saada ja seejärel liikuda edasi keerulisema korralduse ehk koju jagamise juurde. Seni kuni lihtsam süsteem ei tööta korralikult on risk liiga kõrge, et on olemas suutlikkus siit edasi liikuda. Vähemalt mulle tundub nii.
LÕK on siiski pärisolukorra harjutus. Kui 40% ei tule LÕKiks kohale, siis sõja korral tulevad kõik kohale (või tuuakse). Seega peab varustus olemas olema ikka kõigi jaoks.
„Sõja korral tulevad kõik kohale, isegi need keda kätte ei saada.“

Mul hetkel ei meenu, et kõrvale hoidvate reservväelaste massilist kinnipüüdmist oleks harjutatud. Võiks harjutada, tulevad kitsaskohad välja ja saab aimu probleemidest. Politseil on mingid kogemused olemas (https://www2.politsei.ee/et/politsei-pa ... ad-isikud/). Reservväelasi seal ei paista olevat. Kui kiiresti nad oleks toimetulnud viimasel LÕKil mitteosalenud 706 inimese püüdmisega, ei tea, ei oska öelda. Palju neist 706 oli välismaal, samuti ei tea. Kuidas Interpol või keegi teine nendega toime tuleks, ei tea, ei oska öelda. Kus eestimaalased reisivad/töötavad ja missugused on nende harjumused – seda loe nt siit https://inimareng.ee/valjapoole-avatud- ... te-alusel/

Välismaal viibijate arv ei ole sugugi väike, aastal 2002 oli KRA andmetel välismaal 2,7% ja 2010. oli osakaal tõusnud 10,2% peale. Uuemaid andmeid ma ei leidnud. Arvan, et pigem on veel tõusnud.

Võrdluseks ka nt Soome andmeid. 2017 aastal kutsuti Soomes kordusõppustele kokku 18 135 reservväelast. Kutseid saadeti välja 25 700. Vabastamise taotlusi rahuldati üle 2300 ehk 9 protsenti. Õppustele jättis ilma loata tulemata 1,7 protsenti. See number on samaväärne varasemate aastatega. Nende andmete põhjal tundub Soome protsent olema 70 % juures. See ei erine oluliselt Eesti viimase LÕKi protsendist. Kas tõsisemas olukorras oleks tulemus teistsugune, ei tea, ei oska öelda.

Pole mõtet luua illusiooni, et kohale tuleb 100% - ei tule. Need kes kohale ei tule ja keda kätte ei saada, nende kodusseisev varustus oli asjatu kulu.

Kokkuvõte – varustuse koju jagamine on kallim kui tsentraalne jaotus. See ei tähenda, et koju jagamist ei saaks ega võiks teha. Ikka võib teha. Võimalik, et peabki tegema. Seda eriti siis kui on teada, et mis probleemi koju jagamisega lahendatakse, sel juhul võib olla täiesti põhjendatud kallim hind. Kaks probleemi on siin välja toodud – tsentraalse jaotuse hukukindlus ja formeerimisaja pikkus. Kas on veel midagi?
A4
Liige
Postitusi: 1826
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas A4 »

strateegiline sõdur kirjutas: Üldiselt kummaline lugu jah selle formeerimisega. Mitu korda aastas saabuvad ajateenijad, lisaks iga-aastased reserv- ja lisaõppekogunemised ja ometigi pole individuaalvarustuse jagamise protsess täiuslikkuseni lihvitud. Imelik. Aega ja võimalust harjutada ja ettevalmistada justkui peaks olema, kuid ajakirjanduses ilmunu ja LÕKil osalenud küsitlemise põhjal tundub, et nii nagu talv, tuleb ka varustuse väljajagamine alati ootamatult. Huvitav, kui palju erineb ajateenijate vastuvõtmine LÕKi formeerimisest ja miks need üldse peaksid erinema, eriti just see alguse osa? Võimalust treenida piisavalt.
Üldse ei vaidle vastu, et süsteemi lihvima ei peaks ja ei saaks. Aga mõnes mõttes paralleelid ajateenijate iga-aastase formeerimisega ei päde. Võtame näiteks sellesama, viimasel LÕK-il ülesse tõstetud 23. jalaväepataljoni näitel. Kui selle pataljoni moodustamine ja väljaõpe eelmisel aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis algas, siis formeerimist (või antud juhul konkreetselt siis isikkoosseisule individuaalvarustuse väljastamist) ei tehtud korraga, ootamatult, piiratud aja jooksul kuskil Luunjas metsa vahel jne. Vaid piltlikult öeldes sama asja tehti rahulikult, etteplaneeritult, Kuperjanovi rahuaegse taristu ja väljakujunenud protsessi käigus paari päeva jooksul juulikuus (eelkutse) ja veel lisaks paari päeva jooksul oktoobrikuus (põhikutse). Ning võimalik, et ka need paaripäevased aknad olid omakorda ära jaotatud tundide vms kaupa, st pidevalt oli varustusesabas mingi stabiilne ja piiratud hulk varustatavaid. LÕK-il aga vajus sama mass enamvähem korraga kohale – ja mitte Taara linnakusse, vaid antud juhul… mingisse muusse kohta. Jah, see ilmselt ei vabanda välja venimist jms, aga võrdluse mõttes selgitab küll.

Natukene rahulikum on ka nende 120-päevase etteteatamisega RÕK-ide puhul – siis viiakse formeerimine vist küll läbi enamvähem ühe päeva jooksul, aga see päev (oma kogemuse pinnalt) on omakorda ära jaotatud paaritunnisteks aukudeks, st. erinevatel allüksustel ja reservväelastel palutakse kohale ilmuda pisut erinevatel kellaaegadel. Kas sama asja saaks ja peaks ka LÕK-i puhul tegema, ei oska öelda.

Teine variant on muidugi ka ajateenijate formeerimist ja RÕK-e harjutamise mõttes teha samamoodi, kui LÕK-e – et las kõik kutsealused või reservväelased vajuvad ühe korraga kohale (ja vajadusel mitte RA-väeossa, vaid kuskile „mujale“) ning las väeosa ja logistika siis harjutavad formeerimist võimalikult realistlikes tingimustes.

P.S. 23. jalaväepataljoni formeerimisega mujal kui RA-garnisonis kaasnenud tõrked ja venimine minu arvates ilmestab päris hästi seda „hajutatud“ ja „mitte-garnisonipõhise“ mobilisatsiooniga (mida siin vahepeal pärast Kunnase viimast raamatut äkki promoma hakati) kaasuvaid probleeme.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist