www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 19 Juun, 2019 18:36

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 589 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 36, 37, 38, 39, 40  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised
PostitusPostitatud: 02 Jaan, 2019 23:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 173
Faktikontrolli faktikontroll KRA avalike allikate põhiselt ehk kui palju kutsutud reservväelastest ühe aasta jooksul ikkagi osales reservõppekogunemistel. Protsendi arvutamisel on kasutatud väljasaadetud kutsete ja kohaletulnute arve. Võrdleme kahte perioodi 2005-2007 ja seisu kümme aastat hiljem 2015-2017. Täpsustuseks, et 2015 oli muidugi SIILi aasta ja toonane massiivne teavituskampaania andis ka parema tulemuse. Ilmselgelt pole põhjust arvata, et kunagi saabub see imeline hetk kui kutsututest tuleb kohale 100%. Kuigi ka see on iseenesest võimalik, kuid liiga kulukas.

2005 osales 48%
2006 osales 48%
2007 osales 49%

2015 osales 81,5%
2016 osales 65,8%
2017 osales 69,5%

Kõrvalehoidmise põhjused võib jagada kolmeks suuremaks grupiks – kutse ei jõua kohale; isik saab küll kutse kätte, kuid jätab tulemata või antakse erinevatel põhjustel vabastus.

Kas kutse ei jõua kohale? Vaatame kolme aastat: 2009 ei jõudnud kutse kohale 18%, 2010 oli 8% ja 2011 tagasi jälle 20% kandis. Seevastu 2010 suurenes kutse kättesaanute, kuid mitteilmunute osakaal 10% pealt järsku 23% peale. Märkimisväärne tõus. Võib oletada, et tõusu põhjustas 2008 alanud ja 2010 haripunkti jõudnud majanduskriis ehk hirm kaotada tööd, sissetulekute langus ja majanduskriisi mõjul oluliselt kasvanud välismaal töötamiste arv. Aasta hiljem, 2011 oli tavapärane seis taastumas. Võib eeldada, et kutse mittekättesaamine on suuresti lihtsalt hea vabandus kõrvalehoidmiseks. Kutse elektrooniliseks viimine ja ID kaardiga sidumine vähendab seda probleemi mingi maani. Tehnoloogia võidukäik võtab ära võimaluse valesti elada. Kitsamas vaates on see kindlasti hea, kuid laiemas vaates hakkavad tekkima juhitavale demokraatiale iseloomulikud tunnused. Sisuline vaidlus tehnoloogia kasutamise osas etteantud valikute täitmiseks ja kuidas seda tasakaalustada on ühiskonna tasandil veel läbipidamata. Kuid see on üks hoopis teine arutelu ja ei puutu hetkel asjasse.

Vaadates erinevaid, kasvõi mobiilipõhiseid positsioneerimisuuringuid ilmneb, et noortest viibib alaliselt välismaal üllatavalt palju ehk vahemikus 10-20% sõltuvalt ajast ja uuringust. Viimase paari aasta uue trendina suudan omagi tutvusringkonnast meenutada kohe ligi kümmekond diginomaadi, kes teevad kaugtööd ja kelle elukoht muutub vastavalt vajadusele ning vahel ka tujule. Jah, neil on ka Eestis elukoht. Pisitasa ja aegamisi see grupp kasvab. „Kalevipoegadest“ ma ei räägigi, õnneks Eesti palgataseme kasvades nende osakaal jällegi väheneb.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised
PostitusPostitatud: 03 Jaan, 2019 10:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3685
Tsiteeri:
Tehnoloogia võidukäik võtab ära võimaluse valesti elada. Kitsamas vaates on see kindlasti hea, kuid laiemas vaates hakkavad tekkima juhitavale demokraatiale iseloomulikud tunnused.

Keegi pole väitnud, et demokraatia tähendab ainult õigusi. Vabadusega kaasneb ka vastutus ja riigikaitse on üks neist asjadest, kus demokraatia "juhtimine" on igati asjakohane. Muud moodi seda valdkonda ei saakski korraldada. Muidu võiks vaenlasega esimesse kontakti sattudes kohe demokraatlikult valida laiali minemise.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised
PostitusPostitatud: 03 Jaan, 2019 10:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Veebr, 2015 0:40
Postitusi: 145
Minu meelest on tänapäeval, kus post, telefon ja telegraaf pole ammu enam ulme, imelik, et asjad nii käivad. Erasektorlik lahendus oleks, et mingi kriitilise seltskonna kohta on igal ajahetkel enam-vähem teada, kas nad saavad tulla või mitte. Täiesti lihtne ja tavaline kliendisuhte hoidmine. Hambaarstid läheks pankrotti, kui neil ainult 70% broneeringutest kohale tuleks.

Reservistide lahendus oleks näiteks, et paar korda aastas helistatakse läbi ja küsitakse asukoha, valmisoleku ja transpordivõimaluste kohta. Palutakse teada anda, kui tuleb periood, kus äkk-kogunemisele jõudmine takistatud on. Tulemus, et ignoreerijate ja plõksijatega saab profülaktiliselt tegeleda ja kutsuda neid, kes päriselt tulemas on.

Samuti tundub veider mõte, et inimesed peavad ise seiklema kuhugi Võru või Tapa väravani. Miks ei või neid elukohajärgsel linnaplatsil oodata roheline buss või auto?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised
PostitusPostitatud: 03 Jaan, 2019 10:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26051
Tsiteeri:
Samuti tundub veider mõte, et inimesed peavad ise seiklema kuhugi Võru või Tapa väravani. Miks ei või neid elukohajärgsel linnaplatsil oodata roheline buss või auto?


Mul on hoopis küsimus, et miks peab sõitma Tallinnast Võrru, Tapale või Jõhvi. Varustuse asumise ohtudest liiga piiri ääres juba räägiti.
Kas keskmine reservväelane sõidab, kui mingid ründelennukid kihutavad sõjaväekolonnide otsingul maantee kohal? Kas bussifirmade bussid siis sõidavad?
Kui ütleme, et üks peamine ajakulu on kogunemiseks kuluv aeg, siis miks sisaldab plaan 200 km sõitu? Läbi asulate sõiduga rahuajal 3 tundi, kui teedel on ummikud, kontrollpostid jne - 4....6....8....kui palju tunde...? See seltskond, kes on harjunud võtma arstitõendeid ja kutsele mitte järgi minema näiteks?

EW perioodil arvati sellise asja kohta, et teeme territoriaalse mobilisatsiooni, siis pole neid vägedest umbes maanteid ja raudteid ning väe kokkusaamine käib kiiremini (Salo töös on näiteks toodud Läänemaal ühe rügemendi territoriaalse mobilisatsiooni kiirus).

Ühesõnaga, siin on palju mitte eriti lihtsalt lahenevaid küsimusi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised
PostitusPostitatud: 03 Jaan, 2019 10:54 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 14780
Asukoht: Viljandimaa
Enne sõda sebisid inimesed palju vähem ringi. Kui on tahtmist mehi oma üksuse juurde saada, mis siis üle jääb kui sõita? Kui ei ole, tulevad aleviväljakule kokku 200 matsi, kes üksteist seni näinudki pole.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised
PostitusPostitatud: 03 Jaan, 2019 11:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1499
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Samuti tundub veider mõte, et inimesed peavad ise seiklema kuhugi Võru või Tapa väravani. Miks ei või neid elukohajärgsel linnaplatsil oodata roheline buss või auto?


Mul on hoopis küsimus, et miks peab sõitma Tallinnast Võrru, Tapale või Jõhvi. Varustuse asumise ohtudest liiga piiri ääres juba räägiti.
Kas keskmine reservväelane sõidab, kui mingid ründelennukid kihutavad sõjaväekolonnide otsingul maantee kohal? Kas bussifirmade bussid siis sõidavad?
Kui ütleme, et üks peamine ajakulu on kogunemiseks kuluv aeg, siis miks sisaldab plaan 200 km sõitu? Läbi asulate sõiduga rahuajal 3 tundi, kui teedel on ummikud, kontrollpostid jne - 4....6....8....kui palju tunde...? See seltskond, kes on harjunud võtma arstitõendeid ja kutsele mitte järgi minema näiteks?

EW perioodil arvati sellise asja kohta, et teeme territoriaalse mobilisatsiooni, siis pole neid vägedest umbes maanteid ja raudteid ning väe kokkusaamine käib kiiremini (Salo töös on näiteks toodud Läänemaal ühe rügemendi territoriaalse mobilisatsiooni kiirus).

Ühesõnaga, siin on palju mitte eriti lihtsalt lahenevaid küsimusi.


Ei ole mõtet võrrelda võrreldamatuid asju. Esimese vabariigi oli mobilisatsioon territoriaalne, kuna see oli korraga nii võimalik kui vajalik – täna enam ei ole.

Esiteks paiknes rahvastik toona üsna ühtlaselt üle kogu maa, mis tähendas, et sai nii rahuaegse väljaõppe- kui ka mobilisatsioonisüsteemi teha enamvähem territoriaalse (vähemalt võrreldes tänasega). Teiseks, mobilisatsioon ja formeerimine võis toona olla küll territoriaalne, kuid territoriaalne ei pruukinud olla see, kus loodud üksused sõja korral paiknema või sõdima hakkavad. Vaid toonane mobilisatsiooniplaan nägi kohe pärast formeerimist ette ka üksuste massilist paiskamist vastase pealöögi suundade ette – Narva jõe äärde ning Kagu-Eestisse. Praktiliselt kogu see vägede koondamine oli plaanis läbi viia raudteel, kuna jalaväeüksustel toona oma orgaanilist transporti (peale voorivankrite ja üksikute veoautode) ei olnud ning kiirus oli oluline – ei tahetud raisata väärtuslikku aega ja vägesid veel enne lahinguid tarbetult kurnata terveid päevi kestvate jalgsimarssidega riigi ühest otsast teise. Ka veel mobiliseerimata reservväelastel ei olnud toona peale raudtee eriti mingeid muid massilisi võimalusi riigi ühest otsast teise liikumiseks, kuid raudteed plaaniti eelkõige kasutada juba formeeritud üksuste ja varustuse paiskamiseks rindele. Kui sellega samaaegselt oleks raudtee peale hakanud ronima veel u 100 000 reservväelast (st iga kümnes elanik), siis oleks kaos olnud täiuslik. Seega – territoriaalne mobilisatsioon oli toona nii võimalik (elanike paiknemise mõttes) kui ka hädavajalik.

Täna ei plaanita enam püssi alla kutsuda igat kümnendat elanikku, vaid u 25 000 reservväelast esimese hooga. Formeerimispunktidesse saavad need reservväelased minna mitte jalgsi, hobuse või rongiga, vaid sõiduautoga, ühistranspordiga, pöidlaküüdiga või minu poolest kasvõi sundkoormatud bussidega. Igal juhul saab olema marginaalse hulga inimestega võrreldes sellega, kui palju inimesi ja sõidukeid meie teedel igapäevaselt liigub. Kui nüüd siiski tahta teha mobilisatsioon siiski territoriaalsena mingil (mulle arusaamatul) põhjusel, siis peaks ka üksuste rahuaegne väljaõpe või vähemalt üksuste komplekteerimine olema territoriaalne. Mis iseenesest olemuslikult on enamvähem tehtav, aga siis tasuks hakata vaatama seda, kuskohas me kriisi korral üksusi hakkame formeerima (et reservväelane jumala eest ei kulutaks 2-3 tundi selleks, et nt Tallinnast Tapale sõita). Tuleb ilmselt välja nii, et Suur-Tallinna piirkonnas saame formeerida enam kui pooled üksustest, aga Tallinnas, Pärnus ja võibolla veel mõnes suuremas linnas üksikud pataljonid. Nüüd mõtleme korra selle peale, kui palju raha maksaks see, et täna juba olemasolevate ja väljaarendatud Tapa, Jõhvi, Võru jm väeosade juures paiknevate mobilisatsiooniladude asemel hakata uusi ladusid arendama eelkõige Tallinna-Harjumaa piirkonda ja veel mingitesse suurematesse asustuskeskustesse? Ja seejärel mõtleme selle peale, et kui kriisi või juba alanud sõja korral võib reservväelastel tsiviiltranspordiga olla ohtlik ja riskantne liikuda nt Tapale või Võrru, siis kui ohutu või mõistlik oleks see, kui Tallinnast hakkab terve brigaad Narva jõe poole liikuma? Kumb on vastasele suurem, nähtavam ja prioriteetsem sihtmärk?

Nii et äkki on ikka nii, et lihtsam, kiirem, odavam ja ilmselt isegi turvalisem on lasta reservväelastel kulutada loetud tunnid väeossa ja formeerimispunkti liikumiseks, kui hakata terveid mobiliseeritud brigaade ja pataljone kogu oma killavooriga ühest riigi otsast teise liigutama.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised
PostitusPostitatud: 03 Jaan, 2019 23:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 173
nimetu kirjutas:
Tsiteeri:
Tehnoloogia võidukäik võtab ära võimaluse valesti elada. Kitsamas vaates on see kindlasti hea, kuid laiemas vaates hakkavad tekkima juhitavale demokraatiale iseloomulikud tunnused.

Keegi pole väitnud, et demokraatia tähendab ainult õigusi. Vabadusega kaasneb ka vastutus ja riigikaitse on üks neist asjadest, kus demokraatia "juhtimine" on igati asjakohane. Muud moodi seda valdkonda ei saakski korraldada. Muidu võiks vaenlasega esimesse kontakti sattudes kohe demokraatlikult valida laiali minemise.


Proovin provokatiivsel moel selgitada oma mõttekäiku.
Juba praegu võimaldaks biomeetriline isikutuvastamistehnoloogia rakendamine parandada kasvõi reservõppekogunemisel osalemise protsenti. Jätad saadetud kutsele õigeks hetkeks reageerimata, tekib kohe registrisse vastav märge. Järgmisel hetkel astub pahatahtliku reservisti juurde, kes jalutab pahaaimamatult üle Vabaduse platsi korrakaitse patrull, kes on saanud avalikus ruumis olevatelt valvekaameratelt tänu näotuvastusele automaatse teate isik kinnipidada ja suunata õigele teele. Kõlab ulmena? Tegelikult mitte, tehnoloogiline valmisolek on juba täna olemas ja on riike, näiteks Hiina, kus analoogseid juhtumeid muudest valdkondadest sel viisil juba lahendatakse. Ja miks piirduda ainult näotuvastusega, põhimõtteliselt saab teha reaalajas mobiilipõhist positsioneerimist ja vajadusel saata sõjaväepolitsei patrulli eriti pahatahtlikele reservistidele järgi või mitte lubada isikuid, kes on oma kohustused riigi ees jätnud täitmata üle riigipiiri? Või miks piirduda riigipiiriga, ka nt Viimsi valla piiril on juba aastaid valvekaamerad, mis registreerivad iga sisenenud auto. Kuid ärme esialgu kaldu äärmustesse.

Millele ma viitan, et sedasorti olulist ja põhimõttelist arutelu pole senini jõutud avalikus ruumis väga laialdaselt pidada. Jäädes militaarneti teemade piiridesse võiks küsida, et kuhu maani on demokraatlikus riigis aktsepteeritav tehnoloogiliste jälgimissüsteemide rakendamine tagamaks näiteks reservõppekogunemistel osalejate paremat kohale tulemise protsenti? Kas eesmärk pühendab igat abinõu või tuleb mingitel juhtudel leppida madalama protsendiga suuremate isikuvabaduste kasuks, mida mõnikord küll kahjuks kurjasti ära kasutatakse ja proovida paremat protsenti saada eelkõige läbi pehmete meetodite – veenmine, selgitamine, parema kontaktihoidmise, isiku enda teadvustatud tegevus, jne. Samas teades, et sel viisil pole kunagi võimalik saavutada 100% ja tuleb tõdeda, et äkki 2015 aasta tulemuseks saadud 81,5 protsenti on hea ja vaata, et pea maksimaalne tulemus ning veel parema tulemuse saamiseks tuleks hakata rakendama senisest oluliselt teistsuguseid meetodeid. Ma tõmbaks siinkohal ühe paralleeli majandusilmaga. Üldiselt peetaks Eesti maksusüsteemi ja eriti meie maksuameti tööd küllaltki heaks, kuid vaatamata väga heale maksuametile on varimajanduse osakaal kevadise hinnangu põhiselt 18,2% SKPst. Tulemus on küllaltki sarnane 2015 aasta kaitseväe tulemusega reservistide kaasamisel, ka kaitsevägi ei suutnud 18,5% soovitutest kohale saada. Soovite paremat tulemust – anname kaitseväele ja miks mitte ka maksuametile õigusi teie jälgimiseks ning vajadusel meetmete rakendamiseks juurde.

Kuna avalik debatt uute tehnoloogiate poolt pakutavate võimaluste üle on pidamata, on ka keeruline hinnata, et mis oleks ühiskonnale vastuvõetav valik. Eelnevalt kirjeldasin vaid probleemi olemust. Mõistetavalt võib sama probleemi ülekanda ükskõik mis muusse avaliku, aga ka erasektori, valdkonda. Eraldivõetuna on iga tehtud muudatus olnud eesmärki silmas pidades mõistlik, kuid tervikuna ja pikema ajahorisondiga hinnates tuleb vahel eneselt küsida, et kas iga abinõu eesmärgi täitmiseks on vastuvõetav ja kus läheb tasakaalupunkt. Demokraatlikule ühiskonnale iseloomulik mõõdupärasuse põhimõte, mis on meiegi põhiseaduse paragrahvis 11 sõnastatud, kehtib ka reservõppekogunemistest kõrvalehoidjate puhul. Väga lihtsalt küsides - kas reservõppekogunemisest kõrvalehoidal on õigus olla vabaduse platsil?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised
PostitusPostitatud: 03 Jaan, 2019 23:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Jaan, 2004 11:56
Postitusi: 2472
Asukoht: Tartu
strateegiline sõdur kirjutas:
Juba praegu võimaldaks biomeetriline isikutuvastamistehnoloogia rakendamine parandada kasvõi reservõppekogunemisel osalemise protsenti.

Ega ikka veel võimalda, alustuseks on vaja pildibaasi, mis Eestis tekib dokumentide väljastamisel ja aeg-ajalt on vaja ka pilte uuendada, milleks hetkel nagu sundi ja kohustust pole.

Algoritmid ka nii head ei ole.
https://www.nytimes.com/2018/02/09/tech ... gence.html

Lähiaja asjadest pigem pressida peale elukoha registreerimise kohustuslikkust.
https://www.siseministeerium.ee/et/tege ... atoimingud

et Kaitsevägi päringud ka rahvastikuregistrist tegema hakkaks
https://logs.x-road.ee/visualizer/EE/
Manus:
KaitsevagiXtee.png
KaitsevagiXtee.png [ 86.22 KB | Vaadatud 1625 korda ]


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised
PostitusPostitatud: 04 Jaan, 2019 0:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3685
Ma arvan, et mingil määral on see jälgimise ja mõjutamise debatt juba tegelikult peetud. Vahe on ainult selles, et peamiseks osapooleks polnud mitte riik (mõni võib-olla vaidleks vastu), vaid suurkorporatsioonid. Hoolimata suure kella külge pandud privaatsuse teemast, jätkab väga suur osa inimestest nende invasiivsete tingimustega teenuste kasutamist.
Muide, sama hästi võiks riik saata patrulli asemel kodaniku nutitelefonile teavituse, mis nutitelefoni avamisel ja kasutamisel loetakse automaatselt loetuks. Seejärel, kui kodanik ei suuda oma puudumist põhjendada, saab trahvi. Palju lihtsam ja efektiivsem variant. Tehnoloogiliselt võiks seda vast lugeda sama invasiivseks kui patrulli saatmist, kuid inimeste reaktsioon oleks minu arvates oluliselt teistsugusem. Pealegi, probleem pole ainult selles, et kui invasiivne mingi tehnoloogia on, vaid ka selles, et kas selle kasutamisega võidakse riivata inimeste õiglustunnet. Õiglustunnet annab aga riivata ka palju lihtsamate asjadega - sealhulgas sellega, et keegi suudab piinlikult lihtsalt oma kohustustest kõrvale hiilida.

Ma nüüd kindlasti ei väida, et järjest suurem ühiskonna integratsioon tehnoloogiaga on läbinisti hea, kuid siiamaani ei paista, et inimesed mõnda teist suunda väga sooviksid. Need valikud on ju endiselt meie käes.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised
PostitusPostitatud: 04 Jaan, 2019 11:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 16916
Jääb õhku muidugi küsimus, milline on sel kombel lassoga linnatänaval kinni püütud eriti pahatahtliku kõrvalehoidva reservisti kasutegur ses ürituses. Ehk maakeeli- kes saab santi sundida etc.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised
PostitusPostitatud: 04 Jaan, 2019 12:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Veebr, 2009 22:30
Postitusi: 1517
Lemet kirjutas:
Jääb õhku muidugi küsimus, milline on sel kombel lassoga linnatänaval kinni püütud eriti pahatahtliku kõrvalehoidva reservisti kasutegur ses ürituses. Ehk maakeeli- kes saab santi sundida etc.
Õiglus. Ka nendest heatahtlikest kohalesaabujatest on vaid väike osa valmis isiklikust initsiatiivist eluga riskima. Kui võtta sandilt kerjamisvõimalus, küllap ta siis ka liigutab ennast. "Meeskondi", kus enamus liikmeid on tugevalt motiveeritud ja ühisele/kõrgemale eesmärgile pühendunud on harva. Sellises suurte (isiklike) panustega tegevuses nagu sõda veelgi harvemini. Et kui eristada kõlblik/mittekõlblik, siis kriteerium kohaletulnu/kõrvalehoidja ei ole otsustav. Kõrvalehoidja võib olla ka lihtsalt kavalam, paremad võimalused mängis juhus kätte jne.

_________________
Ceterum Censeo Russiam Esse Delendam


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised
PostitusPostitatud: 04 Jaan, 2019 12:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1499
Kui hakkame juba rääkima, et äkki pole santi mõtet sundida, siis võiks küsimuse püstitada niimoodi, et miks meil aja- ja reservteenistus üldse kohustuslik ja sunduslik on? Või maksude maksmine? Ärme siis üldse kohusta inimesi millekski ja teeme kõik vabatahtlikuks?

Ma seejuures ei usu, et asi jõuaks meil kunagi välja inimeste tänava peal püüdmiseni. Aga minu jaoks on siin filosoofiline küsimus küll üleval – et miks meil oma väikeses e-riigis on täna veel võimalik see, et inimene saab ennast soovi korral riigi eest piltlikult öeldes ära peita (hoides nt kõrvale RÕK-i kutse kättesaamisest) ja järgmisel päeval minna sellele samale riigile kuuluvasse PPA teeninduspunkti nt uue ID-kaardi järele või Maanteeametisse uute juhilubade järele. Võiks pigem olla niimoodi, et kui inimene hoiab ilma objektiivse põhjuseta kõrvale ühiskonna poolt pandud kohustuste täitmisest – olgu selleks siis kaitseväeteenistuses osalemine või lihtsalt maksude maksmine – siis peaksid automaatselt ja vältimatult tekkima ka takistused ühiskonna poolt pakutavate hüvede tarbimisel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised
PostitusPostitatud: 04 Jaan, 2019 13:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 16916
Ei, santi on loomulikult võimalik kõndima panna, lihtsalt ka minul tekkis sama küsimus, et kuidas on ülepea võimalik selliste kodanike teke, kes pahatahtlikult ja pikka aega sellist toimetamist on saanud viljeleda. Ehk teisisõnu- kui inimene ikka on täie rauaga pühendunud kõrvalehoidmisele (sest teisiti ei tohiks ju ei ajateenistusest, ei partisaanitsemisest viilimine võimalik olla, kui täienisti pühendudes), siis on's tast väga tolku õppekogunemistel, pigem tuleks talt järsku priskem pakk mammonat ühiseks hüvanguks konfiskeerida ning kõiksugu muude toimetamiste piiramine päevakorda tõsta. Koos asja võimalikult laia teavitusega ehmatuseks järgmistele kõlupeadele.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised
PostitusPostitatud: 04 Jaan, 2019 14:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Veebr, 2009 22:30
Postitusi: 1517
Lemet kirjutas:
...pigem tuleks talt järsku priskem pakk mammonat ühiseks hüvanguks konfiskeerida...
Ja "konfiskeerimine" kindlasti ei tohiks vabastada (päästa kohustusest). Kui käsitleda riiki äriühinguna siis on vabastuse rahaline/materiaalne lunastamine ok. Kui käsitleda riiki kui ideed/põhimõtet/lepingut, siis ei.

_________________
Ceterum Censeo Russiam Esse Delendam


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised
PostitusPostitatud: 04 Jaan, 2019 15:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 16916
Vabastada mitte, küll aga muuta probleemseks prestiižikal erialal toimetada. Luuaoperaatoriks või kuhugi sinnakanti.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 589 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 36, 37, 38, 39, 40  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt